KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 03.01.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-13255 Tsiviilasi X

§ 97lg 2 nõuetele ja jätta poolte kulud poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Hinnanud asjas esitatud tõendeid ja poolte seisukohti, jõudis kohus järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2. Perekonnaseaduse (

) § 80 lg 1 sätestab, et kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Kostja Xxxon hageja Xxx(sündinud xxx) vanemaks (tl 12), seega ülenejaks sugulaseks

§ 80

lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks 27.07.

1. Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt 01.09.2017 väljastatud tõendist nr T15054 nähtub, et hageja on ringmajanduse ja tehnoloogia instituudi õppekava „tootmine ja tootmiskorraldus (rakenduskõrgharidus)“
2. aasta üliõpilane, immatrikuleeritud 28.08.2017, nominaalne õppeaeg on 4 aastat (tl 8). Seega omandab täisealine hageja käesoleval ajal kõrgharidust, olles seetõttu seadusest tulenevalt õigustatud ülalpidamist saama.
3. Hageja tugineb elatise väljamõistmisel

§ 101, paludes välja mõista elatis muutuva suurusena lähtudes alammäärast.

Riigikohus on 19.10.2015. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1119-15 p-s 10 asunud seisukohale, et täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja 3

§ 99lg-st 1.

Riigikohus leidis, et miinimumelatise rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuetele (

§ 97

p-d 2 ja 3) ei oleks kolleegiumi arvates põhjendatud, sest erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäära.

8. Hageja ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada

§-des 99 ja 102 lg-s 1 sätestatuga.

§ 99

lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda hageja vajadustest, tema tavalisest elulaadist, võimalusest ennast ise ülal pidada ning lisaks arvestad kostja varalise seisundiga. 9. Hageja igakuised ülalpidamiskulud on hageja väitel kokku ühes kalendrikuus 650 eurot (vt tl 18), sh toit 200 eurot; riided ja jalatsid 50 eurot; kino, teater, üritused, raamatud, muuseumid 20 eurot; ravimid (hagejal on gastriit), vitamiinid 25 eurot; sport (ujulas käimine) 50 eurot; hügieenitarbed 20 eurot; juuksur 30 eurot; TV, kodune telefon, internet 15 eurot; mob. tel (sh mobiil-internet) 25 eurot; eluasemekulud 70 eurot; kodukeemia 10 eurot; õppematerjalid 15 eurot; inglise keele eratunnid (6 tundi kuus) 120 eurot. Kuna kostja ei ole kulude suurusele vastuväiteid esitanud, siis ei ole hageja esitanud tõendeid oma kulude tõendamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt nimetatud kulud on iseenesest mõistliku suurusega. Hagiavalduse kohaselt ei ole hagejal terviseprobleemide ja õppegraafiku tõttu võimalik hetkel tööl käia, mistõttu on hageja oma ema ülalpidamisel. Samas kohtu poolt tehtud elektroonilistest päringutest nähtuvalt on hageja saanud erinevatelt ettevõttetelt väljamakseid augustis ja septembris 2017 (tl 45). Siiski ei saa kohtu hinnangul eeldada hagejalt õppetöö tõttu õppetöö toimumise ajal täistööajaga töötamist ja sissetuleku hankimist kõigi oma vajaduste rahuldamiseks, mistõttu on hagejal põhjendatud nõuda ülalpidamist oma vanematelt.

§ 105

lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Hageja mõlemad vanemad on

§ 97p 2 alusel ülalpidamiskohustuse täitmisel osavõlgnikud.

1. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-21-15 märkinud, et kohus ei ole perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet. Kohus on teinud elektrooniliselt päringud kostja kohta Maksu- ja Tolliametisse (omab töökohta, tl 51), väärtpaberikeskusele (väärtpaberikontod puuduvad, tl 52), äriregistrisse (kehtivad seosed puuduvad, tl 53), kinnistusraamatusse (kinnistud puuduvad, tl 57-58) ja autoregistrisse, mille kohaselt omab kostja
2. aastast pärinevat sõidukit (tl 54). Samuti on 4

§ 102lg 1.

Kohus märgib, et

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.

Kohtule nähtuvalt on kostjal ka teine ülalpeetav xxx(vt tl 13). Kostjalt on 24.05.2016 tagaseljaotsusega (tl 5-7) välja mõistetud hagejale ja xxxigakuine elatis miinimummääras ning elatis tagasiulatuvalt kokku summas 4712,48 eurot (2356,24+2356,24) kuni xxx ja xxx täisealiseks saamiseni. Hageja Xxxsai täisealiseks 27.07.2017 ja xxx saab täisealiseks 08.03.

1. Hageja poolt esitatud Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse tõendist nähtuvalt on kostjal teise lapse xxx ees võlgnevus 04.12.2017 seisuga summas 6409,83 eurot ja hageja Xxxees võlgnevus 04.12.2017 seisuga summas 3891,81 eurot (tl 107 ja 107 pöördel).
2. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on vähene (vt Riigikohtu 13.04.
3. a lahend nr 3-2-1-17-16 p 11). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt nt Riigikohtu 24.10.
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kostja ei ole keeldunud väiksema sissetuleku tõttu elatise tasumisest ning kohtutäituri tõendist nähtuvalt tasub kostja mõlemale ülalpeetavale summasid elatise nõude katteks (vt tl 107 ja 107 pöördel). Kohus leiab, et kuivõrd kostja sissetulek on vaid veidi suurem kui miinimumpalk, kostjal on lisaks hagejale veel üks ülalpeetav ning kostjal on raskusi ka seni kohtuotsusega väljamõistetud elatiste tasumisega, siis on põhjendatud vähendada kostjalt hagejale väljamõistetava elatise suurust. Kuna kostja on hageja elatise nõude osaliselt omaks võtnud (vt tl 36, 37), s. o 200 euro ulatuses hageja ülalpidamiseks, siis leiab kohus, et hageja nõutud elatist on põhjendatud vähendada kuni summani 200 eurot. Kohus leiab, et väljamõistetav elatis summas ei ole kostjat ebamõistlikult koormav ega sea kostjat ning tema teist last ebavõrdsesse olukorda. Kostja on nimetatud summas (200 eurot) hagi õigeks võtnud ja palunud ise selle summa hageja kasuks välja mõista.
5. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja kostjalt Xxxtuleb välja mõista hageja Xxxkasuks tema ülalpidamiseks elatis 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest, s.o 07.09.2017 kuni Xxxõpingute lõppemiseni Tallinna Tehnikakõrgkoolis, kuid mitte kauem kui Xxx21-aastaseks saamiseni.
6. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5). 5

§ 100

lg 4 määrab kohus, et käesoleva kohtuotsusega kostjalt väljamõistetav elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hageja arvelduskontole.

1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Hageja esindaja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabikulud 1 h 50 min eest summas 180 eurot (tl 108 pöördel). TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 eurot/h, mida kohus peab mõistlikuks. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nõue on põhjendatud täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 180 eurot ning vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotluse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (180 eurot) tuleb kostjal Xxxtasuda Pavel Malev’le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 6