2-18-3863 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht
- september 2018, Tallinn Kohtuasja number 2-18-3863 Kohtuasi XX hagi YY vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- augusti
- a õigeksvõtul põhinev otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja CC Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta YY
- septembri
- a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
- augusti
- a õigeksvõtul põhineva otsuse peale tsiviilasjas nr 2-18-3863 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
- Jätta apellatsiooniastme menetluskulud YY kanda. XX-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse 2-18-3863 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- XX (hageja) esitas
- märtsil 2018 YY (kostja) vastu Harju Maakohtule hagi, milles palus tuvastada, et kostja on hageja isa, ning mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest välja elatise 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool kuupalga alammäära.
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest hageja ei ole tema laps.
- Maakohus määras
- mai
- a määrusega põlvnemise tuvastamiseks ekspertiisi. Ekspertiisiakti kohaselt on kostja 99,99999999995%-lise tõenäosusega hageja isa.
- Maakohtu
- augusti
- a istungil võttis kostja hagi õigeks ja nõustus maksma hageja ülalpidamiseks miinimumelatist.
- Harju Maakohus rahuldas
- augusti
- a õigeksvõtul põhineva otsusega hagi, tuvastas, et hageja põlvneb kostjast ning mõistis kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja miinimumelatise. Menetluskulud jättis maakohus kummagi poole enda kanda. Apellatsioonkaebus
- Kostja esitas
- septembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tervikuna tühistada, kuid põhjendavas osas heitis maakohtule ette üksnes elatise väljamõistmisel miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmise aluseks olevate asjaolude välja selgitamata jätmist ning lapsetoetusega arvestamata jätmist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
- Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu
- aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12). Seega hindab 2 2-18-3863 ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
- Praeguses asjas on kostja elatise nõude maakohtu istungil õigeks võtnud ja seda ka oma allkirjaga istungiprotokollis kinnitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 3 II lause ja TsMS § 206 lg 1 järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, tuleb õigeksvõtt TsMS § 440 lg 2 järgi protokollida ning kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 järgi hagi. Üldjuhul on kohus seotud kostja õigeksvõtuga ega või jätta hagi rahuldamata. Üksnes abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti ühiste kostjate puhul, kui ainult üks võtab hagi õigeks, ei ole kohus TsMS § 440 lg 4 järgi hagi õigeksvõtuga seotud ja võib jätta õigeksvõtu vastu võtmata ning jätkata menetlust. Muudel juhtudel kohtul seda võimalust ei ole. Praegusel juhul ei ole kostja toonud kaebuses esile, et maakohus ei oleks põlvnemise tuvastamise nõuet võinud rahuldada, küll aga ei nõustu kostja sellega, et maakohus mõistis kostjalt õigeksvõtule tuginedes välja elatise. Elatisenõue ei ole aga selline, mille puhul saaks kohus kaaluda, kas teha õigeksvõtul põhinev lahend või jätkata asja menetlust ja tuvastada elatise suurust mõjutavad asjaolud. Kuna kostja kinnistas allkirjaga, et nõustub maksma miinimumelatist, siis pidi maakohus hagi rahuldama. Kui kostja ei nõustunud miinimumelatist maksma, siis oleks ta pidanud hagile vastu vaidlema ja tooma apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks esile juba maakohtus, hiljemalt maakohtu istungil, ning jätma hagi selles osas õigeks võtmata. Ülalmärgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
- Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
- Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 3