Obsah (9)

§ 199§ 423§ 274§ 64§ 74§ 214§ 65§ 4231§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. novembril 2018 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-17-5243 (15244001424) Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär

§ 199

lg 2 p 4, 8,

§ 423

¹ järgi üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga I I, isikukood xxx, Leedu Vabariigi kodanik, keskharidus, valdab vene keelt, töökoht enne vangistust xxx, elukoht xxx, viibib Viru Vanglas, varem kriminaalkorras karistatud: 25.01.2012. a Viru Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud

§ 274

lg 1, § 199 lg 2 p 8, 9 - § 25 lg 2, § 349 järgi ning

§ 64

alusel mõistetud liitkaristuseks 10 kuud vangistust, millest arvestati maha eelvangistuses viibitud aeg. Ärakandmata karistus jäeti

§ 74alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga.

Viru Maakohtu 09.08.

1. a määrusega pöörati I Iile Viru Maakohtu 25.01.
2. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o 9 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. 06.10.
3. a Viru Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi ja mõistetud karistuseks 4 aastat vangistust, mis jäeti

§ 74alusel tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga.

25.08.2017. a. Tartu Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 06.10.2015.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6289 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti kohtuotsuste 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 12.10.2017 Kaitsja Tõkendit ei ole kohaldatud vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 203, § 274 lg 5 kohus MÄÄRAS: Lõpetada kriminaalmenetlus kriminaalasjas 1-17-5243

§ 199

lg 2 p 4, 8,

§ 423¹ järgi karistuse ebaotstarbekuse tõttu.

Rahuldada vandeadvokaadi Gerda-Johanna Pello taotlus ja määrata tema poolt I Iile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osutatud õigusabi eest 378,60 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 315,50 eurot, käibemaks 63,10 eurot). Menetluskulud: kaitsjatasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses I Iile osutatud õigusabi eest summas 72,60+169,20+378,60 eurot - jätta riigi kanda KrMS § 183 alusel. Kohtumääruse ärakirjad edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Tegi kindlaks: 30.05.2017 saabus Viru Maakohtusse süüdistusakt I I`i süüdistuses

§ 199

lg 2 p 4, 8,

§ 423¹ järgi.

I I`ile on esitatud süüdistus selles, et tema, olles eelnevalt karistatud Viru Maakohtu 06.10.2015 otsusega

§ 214

lg 2 p 1, 4 alusel, s.o isikuna kes on varem toime pannud väljapressimise, palus võõra vallasasja omastamise eesmärgil 29.08.2015 kella 13.30 ajal, et P S lükkaks tema emale N S kuuluva jalgratta „Merida Tour 3„ ära xxx maja juurest KohtlaJärvel ning andis selle P. S dokumentide alusel 61 euro eest L OÜ pandimajja Kohtla-Järvel. N S tekitati kuriteoga varaline kahju summas 320 eurot. Peale selle tema, isikuna kes on varem toime pannud väljapressimise, lõhkus 12.11.2015.a, ajavahemikul kella 04.00 kuni 05.00 telliskiviga ära Kohtla-Järvel xxx juures pargitud V U`le kuuluva sõiduauto xxx reg.nr xxx juhi ukse klaasi ja võõra vallasasja omastamise eesmärgil võttis autost ära V U’le kuuluva mobiiltelefoni Sony Experia L väärtusega 280 eurot. Oma tegevusega tekitas I. I V. Ule varalise kahju summas 450 eurot, millest 280 eurot on mobiiltelefoni ja 170 eurot on lõhutud auto aknaklaasi maksumus. Seega I I, isikuna kes on varem toime pannud väljapressimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmised nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja sissetungimisega, s.o

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Peale selle tema isikuna, kes on juhtinud 12.01.2015 ja 23.03.2015 mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis taas, süstemaatiliselt 15.09.2015 kella 21.40 paiku Ida-Viru maakonnas, Kohtla-Järvel xxx tänaval suunaga xxx suunas mootorsõidukit sõiduauto xxx reg.nr xxx ilma juhtimisõiguseta. I I rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootrsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Peale selle tema isikuna, kes on juhtinud 12.01.2015, 23.03.2015 ja 15.09.2015 mootorsõidukit omamata selleks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis taas, süstemaatiliselt 04.12.2015 kella 14.43 paiku Ida-Viru maakonnas, Kohtla-Järvel mööda xxx tänavat mootorsõidukit sõiduauto xxx reg.nr.xxx ilma juhtimisõiguseta. I I rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootrsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani I I toime sõiduki süstemaatilised juhtimised juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o.

§ 4231järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

Kohus määras kriminaalasjas korraldava kohtuistungi 06.11.2018. Kohtuistungil prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 203 näidatud alusel, kuna edasine menetlemine ei ole otstarbekas. Esitatud süüdistuse puhul on tegemist teise astme kuriteoga, kannatanud ei ole tsiviilhagi esitanud. Süüdistatav kannab karistust Tartu Maakohtu 25.08.2017 kohtuotsuse järgi, seoses teise astme varavastase kuriteoteo toimepanemise eest. Isikule mõisteti

§ 65

lg 2 sätte kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust, varasem

1. kohtuotsusega mõistetud karistus on täitmisele pööratud ja mõistetud liitkakristus. Karistuse kandmise algus 12.10.2017 ja kõige hilisem karistuse tähtaeg 10.10.2022 (kinnipeetavate registri kohaselt). On piisavalt alust arvata, et käesolevas kriminaalasjas võimalik saavutatav karistus ei ole oluline võrreldes karistusega, mida isik kannab juba alates 12.10.
2. Kannatanud on nõus menetluse lõpetamisega. Süüdistatav avaldas, et on nõus menetluse lõpetamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust. KrMS § 203 lg 1 p 1 kohaselt, kui selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldavalt mõistetava karistusega, võib prokuratuur taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS § 203 näidatud alustel. Kohus nõustub täielikult prokuröri põhjendustega. I I süüdistatakse

§ 199

lg 2 p 4, 8,

§ 423

¹ järgi.

§ 4

lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on

-is karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, teod on aset leidnud 2015 aastal, seega enam kui kolm aastat tagasi, süüdistava süü selles ei ole suur – ta on kannatanu N S`le ja V U`le tagastanud varastatud esemed, kannatanud ei ole tsiviilhagi esitanud. Kannatanud on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Süüdistatav on ka avaldanud nõusolekut kriminaalmenetluse lõpetamiseks. I I on süüdi mõistetud 25.08.2017 Tartu Maakohtu kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi – teda on karistatud 4 aasta 11 kuu 28 päeva vangistusega, mistõttu arutatava kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes süüdistatavale teises kriminaalasjas mõistetud karistusega. Karistuse eesmärgid on kohtu arvates saavitatavad juba mõistetud karistusega. Kuna I I`ile 25.08.2017 Tartu Maakohtu poolt mõistetav karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks, tuleb kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas lõpetada. Selle kriminaalasja menetlemisel tekkinud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda KrMS § 183 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu