Obsah (13)

§ 427§ 103§ 407§ 415§ 371§ 459§ 637§ 662§ 620§ 417§ 657§ 162§ 386

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2018 Tartu Tsiviilasja number 2-17-7441 Tsiviilasi V.

§ 427) Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. V.M. ja D.M. (hagejad) esitasid O.M. (kostja) vastu hagi elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras. Hagimaterjalid koos vastuse nõude ja tagaseljaotsuse tegemise hoiatusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407) toimetati kostjale

1. mail 2017 allkirja vastu kätte tema viibimiskohta Tartu Vanglasse. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem, samuti ei teatanud kostja kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kohus rahuldas
2. augusti 2017 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt tagasiulatuvalt alates
3. maist 2017 kuni
4. juulini 2017 (k.a) kummalegi lapsele välja elatise 940 eurot ning alates
5. augustist 2017 igakuiselt 235 eurot kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni. Tagaseljaotsuse toimetas kohtukordnik kostjale isiklikult kätte
6. aprillil
8. aprillil 2018 esitas kostja kaja, milles taotles tagaseljaotsuse tühistamist ja menetluse taastamist. Kostja väitel sai ta tagaseljaotsuse tegemisest teada kohtutäituri vahendusel
9. aprillil 2018 ning polnud tema vastu esitatud hagist varem teadlik. Kostja palus taastada menetlus eelmenetluse staadiumis. Vastuseks hagile teatas kostja, et talle ei ole selge, miks hagejad jätsid mainimata, et Vene Föderatsioonis on elatis tsiviilasjas nr СП-187/2008 juba välja mõistetud ja otsust täidetakse täitemenetluses. Samuti ei mõista kostja, miks esitati hagi Eesti Vabariigi kohtule, kuivõrd hagejad ja kostja elavad alaliselt Venemaal. MAAKOHTU SEISUKOHT
10. Maakohus jättis kostja kaja maakohtu otsuse peale rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata. Maakohus leidis, et kostja ei ole kajas välja toonud mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile vastamast. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus, kuhu on märgitud hagile vastuse esitamise tähtaeg koos hoiatusega hagile tähtaegselt vastamata jätmise kohta, isiklikult kätte toimetatud ja kostja on nimetatud dokumentide kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud. Hagile vastamata jätmise tingis kostja enda tegevusetus.

§ 103

lõigetest 3 ja 4 tulenevalt esitatakse ülalpidamisasjades hagi lapse elukoha järgi. Kohus on hagi menetlusse võttes kontrollinud hagejate elukoha andmeid rahvastikuregistrist ning kuivõrd 2 hagejate elukoht on nii rahvastikuregistri kui ka hagiavalduse järgi Põlva maakonnas, allub hagi Tartu Maakohtule. Kostja ei ole kohtule esitanud kohtuotsust, mis tõendaks, et Vene Föderatsioonis on kostjalt hagejate kasuks juba elatis välja mõistetud. Kajale on lisatud vaid venekeelne kohtutäituri koostatud määrus ja konto väljavõte. Kohtul ei ole võimalik tuvastada, kas ja millises ulatuses on kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõistetud. Kui kostja on ülalpidamiskohustust Vene Föderatsiooni kohtuotsuse alusel teatud ulatuses täitnud, on kostjal õigus hagejatelt enamsaadu tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, rahuldada kaja ning taastada tsiviilasjas menetlus. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata

§ 407

lg 5 p 22 ja

§ 415lg 1 p 1 ja 3.

Tagaseljaotsust ei võinud teha, kuna hagi oli ebaõigesti menetlusse võtnud ega allunud sellele kohtule. Hagejate ja kostja alaline elukoht on Venemaal. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping) artikkel 21 lg 1 järgi allub asi kostja elukoha järgsele kohtule. Lisaks ei võinud Eesti kohus hagi menetlusse võtta tulenevalt

§ 371lg 1 p-st 4.

Vene Föderatsioonis on kostjalt hagejate kasuks juba elatis välja mõistetud ning toimub otsuse täitmine täitemenetluses. Täiendavalt esitas kostja selle tõendamiseks otsuse, mis jäi tehnilistel põhjustel hagiavalduse vastusele lisamata, kuid millele kostja menetlusdokumendis tugines. Kohus oleks pidanud jätma kaja käiguta ning andma täiendava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ehk otsuse esitamiseks. Kuna Vene Föderatsioonis on kostjalt juba elatis välja mõistetud, saaksid hagejad

§ 459

lg 1 alusel esitada hagi elatise suuruse muutmiseks, mitte elatise väljamõistmiseks. Hagejad ei viidanud kehtivale kohtuotsusele. Hagi ese ja alus ei olnud selge. Kostja esitas lisaks tõendid, mille kohaselt on V.M. ja D.M. 2018/19 õppeaastal XX õpilased.

1. Hagejad määruskaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse täies ulatuses menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Tagaseljaotsuse peale esitatud kaja tuleb rahuldada ning menetlus asjas taastada. Ringkonnakohus jätab hagi läbi vaatamata (

§ 637lg 3).

6.

§ 415

lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. 3 Maakohus lähtus kaja rahuldamata jätmisel sellest, et kostjal puudus mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga.

1. Ringkonnakohus peab kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel omal algatusel kontrollima, kas kohus tohtis tagaseljaotsust teha, st kas ei esinenud ühtegi tagaseljaotsuse tegemise keeldu (Riigikohtu
2. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-17, p 18). Maakohus heitis kostjale ette, et kostja oli kohtule esitanud üksnes venekeelse kohtutäituri koostatud määruse ja konto väljavõtte ning nimetatud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas ja kui suures ulatuses on kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõistetud. Maakohus märkis, et kostjal on õigus hagejatelt enamsaadu tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Ringkonnakohus osundab, et toimiku materjalidest ei tulene, et kohus oleks kostjale enne kaja rahuldamata jätmist andnud tähtaja venekeelsete tõendite tõlkimiseks või väidetavalt Venemaa kohtus väljamõistetud elatise otsuse esitamiseks. 8.

§ 415

lg 1 p 3 kohaselt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

§ 407

lg 5 p-i 22 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha juhul, kui hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas, kui asi ei allu sellele kohtule.

§ 371

lg 1 p-i 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 9.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kostja esitas koos määruskaebusega Vene Föderatsioonis 7. märtsil 2008 tehtud kohtukäsu (maksekäsu) alimentide väljamõistmiseks koos tõlkega (tl 62 ja 69). Kohtukäsu kohaselt mõisteti kostjalt hagejate seadusliku esindaja kasuks välja igakuine elatis laste D. ja V. ülalpidamiseks. Seega on olemas välisriigi kohtu lahend samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel

§ 371lg 1 p 4 tähenduses.

Järelikult tuleb hinnata, kas Vene Föderatsioonis tehtud kohtukäsk elatise väljamõistmiseks on Eestis tunnustatav

§ 371lg 1 p 4 tähenduses.

Õiguskirjanduse kohaselt ei tule

§ 371

lg 1 p-i 4 tõlgendada selliselt, et kohtusse pöördumise välistab vaid lahend, mis peab läbima täidetavaks tunnistamise menetluse Eesti kohtus. Näiteks on viidatud säte aluseks keeldumaks menetlemast hagi, mis on esitatud elatisasjas, mis on saanud Eestis tunnustamiseta täidetava lõpliku lahendi Vene Föderatsioonis (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm vlj. Tallinn 2017, § 371, lk 451). Eesti-Vene õigusabilepingu artikkel 50 sätestab, et lepingupooled tunnustavad ja täidavad vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustatud kahju hüvitamise osas.

§ 620

lg 1 sätestab kataloogi olukordadest, millal ei kuulu tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul

§ 620lg-st 1 tulenevaid aluseid, mis annaks alust pidada Vene Föderatsiooni 7.

märtsi 2018 kohtukäsku asjas nr СП-187/2008 Eestis tunnustamisele mittekuuluvaks lahendiks. 10. Eeltoodule tuginedes on maakohus ebaõigesti menetlenud hagejate elatise nõuet, kuivõrd on olemas Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. 4 Kui elatise kohta on juba olemas täitedokument, siis on ülalpidamist saama õigustatud isiku(te)l õigus pöörduda küll elatise asjas uuesti kohtusse, kuid nõude sisuks saab sel juhul olla varem väljamõistetud elatise suuruse muutmine ning eelduseks on, et oluliselt on muutunud asjaolud, mis olid varasema elatise väljamõistmise otsuse aluseks. Samuti märgib ringkonnakohus, et õige ei ole maakohtu viidatu, et kui kostjalt mõistetakse kahes riigis tehtud kohtulahendi alusel välja elatis, siis on kostjal õigus alusetu rikastumise sätete alusel nõuda enamtasutud elatis tagasi. Alusetu rikastumisega ei ole tegemist olukorras, kus on olemas kaks kohtulahendit (täitedokumenti), mille alusel on hagejatel õigus elatist saada. Seetõttu tulebki kohtutel vältida olukorda, kus samade poolte vahel lahendatakse sama nõudeesemega vaidlus kahe erineva lahendiga. 11.

§ 417

lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse, kui esineb alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Järelikult ei võinud maakohus tagaseljaotsust vastavalt

§ 407lg 5 p-ile 22 teha, kuna hagi oli ebaõigesti menetlusse võetud.

Kui kaja menetlemisel või kaja rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel ringkonnakohtus selgub, et maakohus oli teinud tagaseljaotsuse olukorras, kus esines kas või üks

§ 407

lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistav asjaolu, peab ringkonnakohus kaja omal algatusel rahuldama ning menetluse taastama (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm vlj. Tallinn 2017, § 415, lk 890-891; § 417, lk 899). Eeltoodule tuginedes tuleb ringkonnakohtul maakohtu määrus, millega jäeti kaja rahuldamata, tühistada, kaja rahuldada ning menetlus asjas taastada. Kuivõrd ringkonnakohus leidis, et hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus

§ 657lg 3 alusel hagi läbi vaatamata.

1. Kuna kaja kuulub rahuldamisele seetõttu, et hagiavaldus on ebaõigesti menetlusse võetud, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta kostja väited ja tõendid kohtualluvuse osas. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda. Nimelt pidid hagejad hagi esitamisel juba teadma, et kostjalt on Vene Föderatsioonis juba
2. aastal elatis hagejate ülalpidamiseks välja mõistetud. Samas ka kostja ise ei esitanud maakohtus vastuväidet hagi menetlusse võtmisel, jättes hagiavaldusele üldse vastamata. Koos kajaga esitatud hagiavalduses väitis kostja lausa, et tal puuduvad vastuväited hagi menetlusse võtmise osas. Vene Föderatsiooni kohtulahendi esitas kostja alles määruskaebuses. Eeltoodule tuginedes on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (

§ 162lg 4).

13. Maakohus tagas 17.05.2017 määrusega hagi ning kohustas kostjat kohtumenetluse ajal hagejatele elatist tasuma. Hagi läbivaatamata jätmise tõttu tühistab ringkonnakohus hagi tagamise (

§ 386lg 4).

Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5