1-17-9473/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-9473 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus süüdimõistetu Levan Napetvaridze vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Levan Napetvaridze 37801260220), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. septembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Harju Maakohtu 30.11.2017 kohtuotsusega karistati Levan Napetvaridzet KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 30.05.2016 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta 11 kuud 25 päeva, ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka vahi all viibitud aeg 16.11.2016-17.11.2016, s.o 2 päeva vangistust, ning ärakandmisele kuulus 2 aastat 5 kuud 23 päeva vangistust, algusega 01.12.
5. Karistuse kandmise aja ja lõpp 24.05.
6. Maakohtu määrus
7. Tartu Maakohtu 07.09.2018 määrusega jäeti L. Napetvaridze vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 2.
8. Käesolevaks ajaks on L. Napetvaridze temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt 2/3, kuid mitte vähem kui neli kuud. L. Napetvaridzel on karistust kanda rohkem kui kaks kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
9. L. Napetvaridzet on kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt. Vanglakaristust kannab ta juba kümnendat korda. Peamiselt on ta toime pannud varavastaseid kuritegusid, käesolevat liitkaristust kannab lisaks varavastastele kuritegudele ka rahvatervisevastase narkootikumidega seotud kuriteo eest. Süüdimõistetu on pikaaegne uimastitarvitaja. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamiseks ning tingitud vajadusest hankida vahendeid narkootikumide soetamiseks. 2.
10. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. Tal on võimaldatud õppida riigikeelt, osaleda sotsiaalprogrammides, tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös ning tööhõives. Varasema vangistuse ajal on kinnipeetav samuti võtnud osa tugigruppide tööst, kuid soovitud muutuseid ei ole need kaasa toonud. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava tegelik motivatsioon muutusteks ebaselge. Ta omab võimalusi ja teadmisi positiivseid muudatusi teha, kuid ei ole seda siiani suutnud. Kohtuistungil avaldatu kohaselt näeb kinnipeetav oma õigusvastase käitumise põhjusena sõltuvust narkootilistest ainetest ja loodab, et suudab vabaduses nende tarvitamisest hoiduda. Eeltoodu ei tekitanud maakohtus siiski veendumust, et kinnipeetav selleks tegelikult valmis on. Selline avaldus võib olla tingitud vaid soovist ennetähtaegselt vabadusse pääseda. 2.
11. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused (elukoht, ema toetus) ei erine varasematest ega ole seetõttu antud juhul määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Süüdimõistetu varasemast elukäigust ning isikust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Varasemalt mõistetud eriliigilised karistused, sh reaalsed vangistused, ei ole pannud süüdimõistetut oma eluviisi muutma. Maakohtul puudus veendumus, et seda oleks suutnud ka praeguseks ärakantud kümnes vanglakaristus. Karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdimõistetul karistus lõpuni kanda. Määruskaebus
12. Tartu Maakohtu 07.09.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus. Määruskaebuses leitakse, et vabanemise soov ei ole pääseda karistusest, vaid muutuda. Kui süüdimõistetu eksib, tuleb tal tagasi vanglasse pöörduda. Süüdimõistetu on läbinud talle määratud programmid ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. L. Napetvaridze kinnitab, et ta on muutunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning selle põhjendatusele ei viidata ka esitatud määruskaebuses.
14. Maakohtu otsustus on põhjendatud. Maakohus on lähtunud konkreetselt süüdimõistetust ja tema poolt toimepandud süüteost, analüüsides süüdimõistetu suhtes esinevaid nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis. Maakohus on võtnud ka seisukohta, miks faktiliselt positiivsete asjaolude olemasolu lõppkokkuvõttes seda ei ole ning märgib ära, miks need asjaolud ei hoia ära uut kuritegu. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, millele tuginedes tuleks kohtul asuda seisukohale, et süüdimõistetu on oluliselt muutunud. Vangla iseloomustusest tuleneb mitmel puhul, et süüdimõistetu näitab oma käitumist mingis suunas, et saavutada oma eesmärk. Seega lugedes süüdimõistetu sotsiaalprogrammides osalemise infot ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu sealt ka midagi omandanud on. Süüdimõistetut on korduvalt karistatud ning ei ole tuvastatav, mis asjaolud on käesoleva vangistuse ajaks selliseid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et just nüüd on süüdimõistetu aru saanud, et oleks vaja muutuda. Süüdimõistetu on korduvalt toime pannud varavastaseid süütegusid, kuid vabanemisel puudub tal töökoht, mis on märkimisväärseks uute kuritegude toimepanemise riskiks. Süüdimõistetu puhul ei ole maandatud risk, et ta vabaduses ei jätkaks uute süütegude toimepanemist. 2 On positiivne, et isikul puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused ning ta on teinud pingutusi individuaalse täitmiskava täidetuseks, kuid arvestamata ei saa siinjuures jätta ka teisi KarS § 76 lg-st 4 tulenevaid asjaolusid, s.o süüdimõistetu varasem käitumine, toimepandud kuriteo asjaolud ning süüdimõistetu isik. Süüdimõistetu impulsiivne käitumine näitab süüdimõistetu võimetust probleeme lahendada ning oma käitumist juhtida. Varasemad karistused näitavad, et süüdimõistetu ei oska ka oma käitumist õiguskuulekuse suunas juhtida. Vangla iseloomustusest tuleneb üheselt, et tuvastatav ei ole süüdimõistetu soov loobuda narkootikumidest, mis on olnud uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks. Süüdimõistetul on olnud teadmised, kuidas vabaneda narkootikumidest, aga ta pole neid rakendanud. Määruskaebus jääb edutuks.
15. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
16. septembri 2018 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 3