1-13-9253/169

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9253 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. septembri 2018 määrus, millega jäeti Anton Kovaljov (ik 38504070266) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Anton Kovaljovi lepinguline kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimajev, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
5. septembri 2018 määrus, millega Anton Kovaljov jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati Anton Kovaljov süüdi KarS § KarS § 184 lg 21 p 1 järgi. Teda karistati 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mille algusajaks loeti KarS § 68 lg 1 alusel
9. juuli
10. Karistusaja lõpp saabub
11. jaanuaril
13. Vangla ei toeta A. Kovaljovi vabastamist tingimisi enne tähtaega, prokuratuur on vabastamist toetaval seisukohal.
14. Viru Maakohtu
15. septembri
16. a määrusega jäeti A. Kovaljov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esinevad formaalsed eeldused A. Kovaljovi vabastamiseks tingimisi enne tähtaega KarS § 76 lg 2 p 2 järgi. Materiaalsete aluste osas märkis kohus järgmist. Vaatamata asjaolule, et A. Kovaljovil on üks kehtiv karistus ja ta viibib esimest korda vangistuses, ei kuulu süüdlane vabastamisele, sest ta pani toime raske rahvatervisevastase narkokuriteo, mis oli ettekavatsetud ja mille eesmärgiks oli saada kerget tulu. Kohus arvestas, et A. Kovaljovile on garanteeritud töökoht, samas aga oli tal töökoht ka varem, ent iseloomustust arvestades läks A. Kovaljov ahneks ja tahtis rohkem, mistõttu pani toime kuriteo majandusliku kasu saamiseks. Seega ei vähenda garanteeritud töökoht uute kuritegude toimepanemise ohtu. Enda sõnul saab A. Kovaljov aru, et tema kuritegelikku käitumist mõjutab suhtlusringkond, mistõttu ei soovi enam endiste tuttavatega suhelda. Samas on kuritegu toime pandud grupis ning ka A. Kovaljovi vend on kriminaalkorras karistatud. Positiivse asjaoluna tõi kohus välja, et peale eelmise enne tähtaega vabastamise läbivaatamist
17. a mais, on kinnipeetav lisaks varasematele ettenähtud tegevustele omandanud abikoka eriala ja eesti keele A2 taseme, vestelnud psühholoogiga kuritegude põhjustest, elustiili muutmisest ja reeglite järgimise vajadusest. Kehtivad distsiplinaarkaristused A. Kovaljovil puuduvad ning tal on kindel elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris, kus ta elas ka enne vangistust. Positiivsed asjaolud negatiivseid üle ei kaalu. MÄÄRUSKAEBUS
18. Kaitsja taotleb ringkonnakohtult Viru Maakohtu määruse tühistamist ja A. Kovaljovi vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leiab, et maakohus on kaalutlusõigust teostanud valesti. Kokkuvõtlikult on peamised argumendid järgimised. Hinnates inimese edaspidist õiguskuulekust, tuleb eelkõige pöörata tähelepanu tema karistuse kandmise ajale. A. Kovaljovil puuduvad distsiplinaarkaristused ja ta on täitnud ettenähtud programmid ning lisaks vestelnud psühholoogiga. Seega on täielikult välistatud, et A. Kovaljov hakkaks toime panema uusi kuritegusid. Isegi kui ta varasemalt on legaalse sissetuleku teenimise kõrval pannud toime kuriteo, siis tänu programmide läbimisele vangistuses ja õiguskuulekale käitumisele, on ta asunud õiguskuulekale teele. Arvestama peaks, et ennetähtaegse vabastamise korral allutatakse A. Kovaljov käitumiskontrollile, mille käigus ta peab käima registreerimas, esitama andmeid kohustuste täitmise ning elatusvahendite kohta. Kriminaalhooldajal on võimalus seega kiiresti reageerida, kui tekivad kahtlused elatusvahendite osas. Kaitsja pöörab tähelepanu sellelegi, et A. Kovaljovi suhtes on varem kohaldatud karistusest tingimisi vabastamist KarS § 73 alusel ning katseajal ei pannud ta toime uusi kuritegusid. Samuti ei tohiks A. Kovaljovi ennetähtaegset vabastamist välistada tema venna karistatus narkokuriteo toimepanemise eest. A. Kovaljov on istungil kinnitanud, et on kindlalt otsustanud lõpetada kriminaalkorras karistatud isikutega (sh oma vennaga) suhtlemise. Seega ei saa vend olla takistuseks ennetähtaegsel vabastamisel. Seda enam, et A. Kovaljov ei ole vangistuse ajal vennaga suhelnud. A. Kovaljovil on vabanemisel kindel elukoht ning tema suhtlus on piirdunud abikaasa ja lastega, kes käivad ka kokkusaamistel. A. Kovaljovi on karistusregistri andmetel karistatud ühel korral, st seaduse mõttes on ta „puhas leht“. Seetõttu tulebki ta tingimisi vabastada, kuna katseajal allutatakse ta käitumiskontrollile ja piiratakse suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega, mis välistabki uute kuritegude toimepanemise. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
19. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad A. Kovaljovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea. Maakohus on küll arvestanud A. Kovaljovi venna karistatusega, ent see ei ole olnud põhiline argument süüdlase ennetähtaegselt vabastamata jätmiseks. 2
20. Selleks, et hinnata ennetähtaegse vabastamise peamist eeldust – s.o süüdistatava edasist õiguskuulekat käitumist ja hoidumist uute kuritegude toimepanemisest, on seadusandja andnud kriteeriumid, mis on sätestatud KarS § 76 lg-s
21. Praegusel juhul on kaitsja välja toonud, et A. Kovaljov on käitunud vangistuse jooksul õiguskuulekalt ja täitnud ka individuaalset täitmiskava (läbinud abikoka eriala, A2 tasemel eesti keele ning vestelnud psühholoogiga). Neid asjaolusid on kohus ka positiivsena arvestanud. Maakohus on arvestanud ka A. Kovaljovi vabanemisejärgsete tingimustega, mh sellega, et süüdlasel on pere ning töökoht. Viimased olid A. Kovaljovil ka varem. Seetõttu ei saa ka ringkonnakohtu hinnangul teha antud asjaoludest järeldust, et pere ja töökoht hoiaksid ära uusi kuritegusid, eriti kui arvestada, et kuritegude ajendiks oli kiire rikastumise soov.
22. Kaitsja on õigesti märkinud, et A. Kovaljovi on karistusregistri andmetel karistatud ühel korral, st seaduse mõttes on ta „puhas leht“. Samas on kaitsja ise viidanud A. Kovaljovi positiivselt iseloomustava asjana sellele, et A. Kovaljovi suhtes on varem kohaldatud karistusest tingimisi vabastamist KarS § 73 alusel ning katseajal ei pannud ta toime uusi kuritegusid. Analüüsides eeltoodud väidet, leiab kohtukolleegium järgmist. Iseenesest on muidugi tubli ja kiiduväärne, et A. Kovaljov, kes tunnistati Harju Maakohtu
23. juuli
24. a otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat, millest kohesele ärakandmisele kuulus 1 aasta 8 kuud vangistust ning ülejäänu jäeti katseajaga kohaldamata, lugedes katseaja alguseks
25. juuli 2008, läbis katseaja tulemuslikult. Kohtukolleegium märgib kaitsjale vastuseks, et A. Kovaljovi katseaja edukas läbimine ei garanteerinud aga tema edasist seaduskuulekust. Uute kuritegude toimepanemine algas juba umbes pool aastat pärast katseaja lõppu ja aasta pärast katseaja lõppemist oli A. Kovaljov juba vahi all. Viimase, Harju Maakohtu
26. novembri
27. a otsusega, tunnistati A. Kovaljov süüdi veelgi raskemas rahvatervisevastases kuriteos - s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, hoidmises, pakkimises ja edasiandmises grupis ning suure varalise kasu saamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud KarS
28. ptk.
29. jaos sätestatud kuriteo. Arvestades kuriteo asjaolusid, leiab kohtukolleegium, et A. Kovaljovilt võib ka tulevikus oodata rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemist.
30. Sellist prognoosi kinnitab ringkonnakohtu jaoks ka kinnipeetava iseloomustuses märgitu, mille kohaselt on A. Kovaljovi mõtlemises, käitumises ja hoiakutes täheldatud riske, nagu kiirete tulemuste ja kasu otsimine pikaajaliste lahenduste asemel, vigade kordamine, ühiskonnas toimivate normide ja reeglite mitteväärtustamine (KoTo lk 101-102), mis on teatavasti uute kuritegude riski suurendavaks faktoriks. Seetõttu, ehkki iseloomustusest nähtuvalt on A. Kovaljovis toimunud muutused positiivses suunas (näiteks on välja toodud, et ta soovib käia tööl, olla perega ja teha sporti (KoTo lk 102)), on siiski eeltoodud ohutegurid kohtukolleegiumi jaoks kaalukamad.
31. Ehkki kaitsja on suure kaalu omistanud A. Kovaljovi käitumisele vangistuses ning individuaalsele täitmiskavale ning kategooriliselt välistanud sel põhjusel võimaluse, et süüdlane hakkab tulevikus uusi kuritegusid toime panema, ei leia kohtukolleegium, et süüdlase peaks vabastama vaid korrektsele käitumisele tuginedes. Kohtupraktikas on küllaldaselt juhtumeid, kus karistuse kandmise ajal igati ontlikult käitunud kinnipeetav, kes on läbinud sotsiaalprogramme, ei kohandu eluga vabaduses ja ei rakenda programmidest saadud teadmisi ning paneb toime uue kuriteo. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab süüdlane aru, miks ta vanglas on ning tahtlikult ta korda ei riku ja allumatust tema puhul ei esine (KoTo lk 102).
32. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et A. Kovaljovi kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdlase isikust lähtuv ohuprognoos annab siiski küllaldase põhjuse arvata, et isik võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Määruse tegemisel juhindus ringkonnakohus KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st
33. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus