Karistuse kandmise alguseks loeti 26.01.
lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega.
lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
Viru Maakohtu 06.01.2012. a otsusega tunnistati Vladimir Leppik süüdi
Eeltoodust tulenevalt kannab Vladimir Leppik käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (
Vladimir Leppikule mõisteti tapmise toimepanemise eest karistuseks 8 aastat vangistust (s.o vähemalt kaheaastane vangistus). Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul Vladimir Leppiku suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.
lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt
§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 2 3.1 Kohus, hinnates Vladimir Leppiku varasemat elukäiku, leiab, et Vladimir Leppiku käitumises on välja kujunenud ilmselge kuritegelik käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. Vladimir Leppikut on kriminaalkorras karistatud 8-l korral (7 karistust kustunud) ja vangistuses viibib Vladimir Leppik kolmandat korda. Vladimir Leppik on ligikaudu 17 aastat oma elust kandnud karistust vangistuses. Käesoleval ajal kannab Vladimir Leppik karistust eluvastase süüteo, s.o tapmise toimepanemise eest. Seega on Vladimir Leppiku poolt toimepandud kuritegude vägivalduse aste muutunud kõrgemaks. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Vladimir Leppik kuritegusid toime pannud joovastavate ainete sõltuvusest tingituna. Ka eluvastase süüteo, mille eest Vladimir Leppik käesolevalt karistust kannab, pani ta toime alkoholijoobe seisundis. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et Vladimir Leppiku kohtule antud selgitustest nähtuvalt on ta alusetult tapmise eest süüdi mõistetud (kuna peale teda jäi inimene ellu). Seega ei anna kohtu arvates Vladimir Leppiku eelkirjeldatud suhtumine alust olla veendunud, et Vladimir Leppiku suhtes on talle mõistetud karistus täitnud oma eesmärki ja vabaduses hoiduks Vladimir Leppik uute kuritegude toimepanemisest. Siinkohal kinnitavad kohtu veendumust Vladimir Leppiku selle kohta, et juhul, kui talle määratakse karistusjärgne käitumiskontroll, Vladimir Leppik mingeid nõudeid täitma ei hakka ning on nõus talle selle eest määratava karistusega. 3.2 Kuigi Vladimir Leppikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Vladimir Leppik on karistuse kandmise ajal järjepidevalt rikkunud vanglas kehtestatud korda ja pannud toime väga erinevaid distsipliinirikkumisi (viimane rikkumine on registreeritud 10.10.2016. a). Positiivsetena saab käsitleda, et Vladimir Leppik on käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening, samuti osalenud sõltuvusteemaliste loengute tsüklis. Lisaks on Vladimir Leppik omandanud riigikeele B1 tasemel ning osalenud vangla tööhõives. 3.3 Vladimir Leppikul puudub vabanemise korral elukoht. Vladimir Leppiku kohtule antud selgitustest nähtuvalt moodustavad tema lähivõrgustiku ema, õde ja vend. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Vladimir Leppiku ema üürikorterist välja ning käesolevalt elab oma tütre ja viimase pere juures. Vladimir Leppikut sinna elama ei soovita. Vladimir Leppiku ema on nõus poega materiaalselt toetama. Vladimir Leppiku vennad on kriminaalkorras karistatud. Vladimir Leppik soovib minna Soome Vabariiki, et seal endale sobiv töökoht leida. Vladimir Leppik kinnitas kohtule, et üks tema tuttav töötab Soomes maalrina ning loodab Soomes ka Vladimir Leppikule tööd leida. Seega Vladimir Leppikul puudub kindel elukoht Eesti Vabariigis. 4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi Vladimir Leppiku suhtes esinevad mitmed asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise, ei pea kohus Vladimir Leppiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist võimalikuks. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb kohtul vastavalt
Vladimir Leppikul puudub aga vabanemisjärgselt kindel elukoht. Kriminaalmenetluse kulud Vladimir Leppiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamise kohtuistungist võttis kaitsjana osa vandeadvokaat Anu Pärtel Advokaadibüroost In Jure. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 90 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse ja leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 90 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 90 eurot. 3 Kuna menetluskulud on tekkinud karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina tuleb tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16). /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.