← Eesti

2-15-2803/103

Obsah (12)§ 3401§ 638§ 637§ 701§ 181§ 187§ 191§ 661§ 466§ 331§ 173§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-2803 Määruse kuupäev Tartu, 8. november 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve Kohtuasi Osaühingu

) § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv.

§ 3401

lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Kümnepäevane hilinemine riigilõivu tasumisega on alus jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata.

§ 638lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kostja palub määruskaebuses Riigikohtule ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asja läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tasus kostja riigilõivu esimese osamakse küll hilinemisega, kuid
  2. augustil 2018 ehk enne seda, kui ringkonnakohus tegi
  3. augustil 2018 määruse, millega keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

§ 637lg 1 p 3 ei võimalda jätta apellatsioonkaebust 2

(4)2-15-2803 menetlusse võtmata olukorras, kus riigilõiv on tasutud küll hilinemisega, kuid enne seda, kui ringkonnakohus otsustab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.

§ 3401

lg-st 2 tuleneb, et kui apellatsioonkaebuse puudus on kohtulahendi tegemise ajaks tegelikult kõrvaldatud, ei olnud lahendi tegemise ajal puudust, mis oleks takistanud apellatsioonkaebust menetleda.

  1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 teise lause järgi tühistada ja asi tuleb saata samale ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

  1. Ringkonnakohus keeldus kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et kostja ei olnud tasunud apellatsioonkaebuse menetlemiseks nõutava riigilõivu esimest osamakset. Selline tagajärg on ette nähtud ka ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a määruses, mille järgi tuli esimene osamakse tasuda viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse jõustumisest.
  4. Ringkonnakohtu
  5. juuli
  6. a määrus oli menetlusabi andmise määrus riigilõivu tasumiseks osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul

§ 181

lg 31 (samuti

§ 187lg 6 teise lause) mõttes.

Sellise määruse peale saab

§ 191lg 1 esimese lause järgi esitada määruskaebuse Riigikohtule.

Kaebetähtajaks on

§ 661lg 2 esimese lause järgi 15 päeva määruse kättetoimetamisest.

Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub

§ 466

lg 3 esimese lause järgi, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Seega tuli ringkonnakohtu

  1. juuli
  2. a määruse järgset 15-päevast tähtaega arvutada mitte varem kui
  3. juulist 2018 ja see sai kõige varem mööduda
  4. augustil
  5. Ringkonnakohtu
  6. augusti
  7. a määruse järgi tuli esimene osamakse tasuda
  8. augustiks
  9. Kolleegium märgib, et mõistlikum oleks lõivu maksmise tähtaeg siduda mitte määruse jõustumisega, vaid kaebajale kättetoimetamisega või konkreetse kuupäevaga, vältimaks tähtaja mitmeti mõistetavust.
  10. Kostja ei eita, et tasus riigilõivu esimese osamakse hilinemisega
  11. augustil
  12. Samas oli osamakse tasutud ajaks, mil ringkonnakohus tegi määruse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta (
  13. augustil 2018).

§ 637

lg 1 p 3 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. Riigikohus on varem leidnud, et riigilõivu osamaksetega tasumise võimaldamisel võib kohus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka juhul, kui tasumata on üksnes esimene osamakse (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-16, p-d 14 ja 15). Kolleegiumi arvates võib kohus keelduda kaebust menetlemast aga üksnes juhul, kui lõiv on maksmata kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse tegemise ajaks. Riigilõivu tasumist on kohtul võimalik kontrollida. Lõivu tasumine ajaks, kuni ei ole otsustatud kaebuse menetlusse võtmisest keelduda, ei takista asja menetlemist ega põhjusta selle viibimist (vrd ka

§ 331lg 1). Praegusel juhul oli ringkonnakohus määruse tegemisel kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta lõivu hilinenud maksmisest teadlik. 3

(4)2-15-2803 Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmine uuesti lahendada. 14. Menetluskulude jaotuse Riigikohtus jätab kolleegium

§ 173

lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 15. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse esitajale

§ 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

§ 149

lg 8 esimese lause kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Henn Jõks Peeter Jerofejev Villu Kõve 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.