← Eesti

4-18-2418/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2018 Võru kohtumaja Põlvas, Võru tn 12 Väärteoasja number 4-18-2418 Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Kohtui

§ 90

lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud liiklusseaduse §-de 201 lg 2 ja § 224 lg 1 järgi. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kuigi ta oli teadlik asja arutamisest. Asjas puuduvad ka menetlusaluse isiku kohtuvälise menetluse käigus antud ütlused. 9.04.2018 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt menetlusalune isik keeldus ütluste andmisest. Ka väärteoprotokollis on märge, et Martin Lodi keeldus protokollile alla kirjutamast. Tunnistaja xxxxx xxxxxx kohtuistungil antud ütluste (tl 24 pöördel-25) kohaselt tutvustati Martin Lodile tema õigusi, väärteoprotokolli kui muid menetlusdokumente, samuti taheti temalt võtta ütlusi, kuid Martin Lodi keeldus koostööst. Kohus leiab, et tunnistaja xxxxx xxxxxx ütlused ja menetlusdokumentidele tehtud märge asjaolu kohta, et Martin Lodi keeldus ütlusi andmast ja protokollidele alla kirjutamast, kogumis annavad alust järelduseks, et Martin Lodi õigusi kohtuvälise menetluse käigus ei rikutud ning 9.04.2018 koostatud väärteoprotokollile võib asja lahendamisel tugineda. Kuigi puuduvad menetlusaluse isiku enda ütlused vaidlusaluse sündmuse kohta, on asjas muid tõendeid, mille alusel on võimalik tuvastada, kas Martin Lodi on toime pannud temale väärteoprotokollis etteheiteva süüteo või mitte. Tunnistaja xxxxx xxxxxx ütluste kohaselt oli ta 9.04.2018 tööl koos xxxx xxxxxx, kui teatati xxxxxxxx ärandatud sõidukiga xxxxxx poole sõitvast Martin Lodist. Ahjalt kilomeetri kaugusel tuli see sõiduk vastu. Politseiametnikud pöörasid ringi, sõitsid järgi ja andsid peatumismärguande. Sõiduk peatus Ahja bussipeatuses. Juhiks osutus Martin Lodi. Indikaatorvahendiga, hiljem tõendusliku alkomeetriga tuvastati Martin Lodil joove. Ka puudus Martin Lodil juhtimisõigus, mida ta kohapeal ise tunnistas. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise 9.04.2018 otsusest (tl 3) nähtub, et PPA patrullpolitseinik xxxx Sikk Põlva maakonnas Põlva vallas Ahja alevikus Tartu-xxxxxx-Värska mnt

  1. km-l on liiklusseaduse § 91 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel kõrvaldanud Martin Lodi mootorsõiduki Volvo xxxxx registreerimismärgiga xxxxxx juhtimiselt 9.04.2018 kell 12.20 kuni juhtimisõiguse saamiseni. Seega on tõendid kattuvad asjaolus, et Martin Lodi juhtis 9.04.2018 kella 12.20 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Ahja alevikus Tartu-xxxxxx-Väska mnt
  2. km-l Värska suunas mootorsõidukit Volvo xxxxx registreerimismärgiga xxxxxx. Asjaolu, et Martin Lodi protokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtis, tõendavad tunnistaja xxxxx xxxxxx ütlused ja 9.04.2018 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Tõendusliku alkomeetri väljatrükist (tl 4) nähtuvalt mõõdeti 9.04.2018 kella 12.43-12.49 ajal Ahja alevikus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0036 (taatlustunnistus TTRC-17-00161) Martin Lodi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldust ja lugemiks jäi 0,17 mg/l. Arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/l, loeti lõplikuks mõõtetulemuseks 0,12 mg/l. Martin Lodi on allkirjastanud korrakaitseseaduse § 38 õigused, millega on kinnitanud, et talle on selgitatud tema õigusi, toimingu põhjust ja eesmärki ning on nõustunud alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga. Mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRC-17-00161 nähtub, et tõenduslik alkomeeter Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARBK-0036 on taadeldud ning vastab OIML R 126

(1998)nõuetele ning lubatud veapiir väärtusel 0,40 mg/l kuni 2,00 mg/l on +/-8%. Mõõtevahend läbis kordustaatluse, taadeldud 1.11.2017 Et tõenduslike alkomeetrite taatluskehtivus on pool aastat, oli tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 Typ MKIII EST taatluskehtivus kuni 1.05.2018. Kuna Martin Lodil tuvastati tõendusliku alkomeetriga joove 9.04.2018, s.o enne tõendusliku alkomeetri taatluskehtivuse lõppemist, ei ole kohtul põhjust tõendusliku alkomeetri 2
(5)mõõtetulemuses kahelda. Menetlusalune isik pole tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduse kindlakstegemise protseduurile ega tulemusele mingeid etteheiteid esitanud. Liiklusregistri õiendi (tl 7) kohaselt Martin Lodil mootorsõiduki juhtimisõigust ei ole. 20.01.2018 sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsusest nähtuvalt (tl 10) PPA patrullpolitseinik xxxxxx linnas Võhandu 1 on liiklusseaduse § 91 lg 2 p-de 2 ja 3 alusel kõrvaldanud Martin Lodi mootorsõiduki Volvo xxxxx registreerimismärgiga xxxxxx juhtimiselt 9.04.2018 kell 12.20 kuni kainenemiseni ja vastava mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseni. Tõendusliku alkomeetri väljatrükis märgitu, tunnistaja xxxxx xxxxxx ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused ja liiklusregistri õiend kogumis tõendavad, et 9.04.2018 kella 12.20 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Ahja alevikus Tartu-Räpina-Väska mnt 32. km-l Värska suunas Martin Lodi juhtis mootorsõidukit Volvo xxxxx registreerimismärgiga xxxxxx ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, olles eelnevalt, s.o 20.01.2018 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, ning seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,12 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Liiklusseaduse § 90 lg 1 p-de 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei või juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (p 1) ja isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91 (p 3). Juhtides 9.04.2018 kella 12.20 ajal mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,12 mg/l,

§ 69lg-s 3 sätestatud keeldu.

Juhtides 9.04.2018 kella 12.20 ajal mootorsõidukit ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud,

§ 91lg 1 p-des 1 ja 3 sätestatud keeldu.

Kuna asjaolu, et ta on tarvitanud alkoholi ega oma mootorsõiduki juhtimise õigust, ei saanud Martin Lodile olla teadmata, on ta eespoolnimetatud rikkumised toime pannud tahtlikult. Seega realiseeris Martin Lodi liiklusseaduse §-de 201 lg 2 ja 224 lg 1 sätestatud süütegude koosseisud. Karistusregistri teatisest (tl 12-14) ja Tartu Maakohtu 11.04.2018 otsusest kriminaalasjas nr 118-3096 (tl 20-22) nähtuvalt on Martin Lodi süüdi mõistetud muuhulgas KarS § 215 lg 1 järgi ja karistatud 5-kuulise vangistusega. KarS 64 lg 1 alusel on kuritegude kogumi eest liitkaristuseks mõistetud 6 kuud vangistust ( millest eelvangistuses ära kantud 5 päeva) KarS § 74 sätete alusel tingimisi 1 aasta 2-kuulise katseajaga. Kohtuotsus jõustus 27.04.2018. Kohtuotsuses sisalduva süüdistuse kohaselt on Martin Lodi KarS § 215 lg 1 järgi süüdi mõistetud selles, et ta 9.04.2018 kella 00.30 paiku Põlva maakonnas xxxxxx vallas xxxxxx linnas xxxxxxxxxxx elumaja juurest võttis xxxx xxxxxxxxxxx kuuluva sõiduauto Volvo xxxx, registreerimismärgiga xxxxxx, väärtusega 8000 eurot selle omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil ja sõitis sellega ringi, kuni tabati politsei poolt 9.04.2018 Põlva maakonnas Põlva vallas Ahja alevikus. Võrreldes Tartu Maakohtu 11.04.2018 otsuses toodud süüteo kirjeldust ja käesoleva väärteoasja esemeks oleva süüteo kirjeldust, tuleb asuda seisukohale, et suur osa mõlemas süüteomenetluses Martin Lodile etteheidetavast tegevusest on kattuv. Kriminaalasjas tuvastatud asjaolu, et Martin Lodi omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil võetud sõidukiga sõitis ringi kuni politsei poolt tabamiseni, on kattuv käesolevas asjas Martin Lodile ette heidetud süüteo kirjeldusega, mille kohaselt ta juhtis mootorsõidukit 9.04.2018 kella 12.20 Ahjal, kus ta politsei poolt kinni peeti. Mõlemal juhul on Martin Lodile ette heidetav süütegu 3

(5)seisnenud selles, et ta sõitis mootorsõidukiga. Kuigi kriminaalasjas esitatud süüdistuses pole sõnaselgelt juttu olnud mootorsõiduki juhtimisest, tuleneb süüdistuse sisust, et Martin Lodi pani kuriteo toime üksinda ( mitte grupis). Seega eeldas omavoliliselt võetud sõidukiga ringi sõitmine, et Martin Lodi ka juhtis seda sõidukit. Seega tõusetub küsimus, kas Martin Lodi on juba Tartu Maakohtu 11.04.2018 otsusega karistatud teo eest, mida kohtuvälise menetleja esindaja Martin Lodile käesolevalt ette heidab. KarS §-s 3 lg 5 on sätestatud, et kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteo koosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Käesoleval juhul on Martin Lodi karistatud juba kriminaalkorras, mistõttu tuleb kaaluda, kas tema karistamine väärteomenetluse korras on üldse võimalik. Põhiseaduse § 23 lg 3 kohaselt kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Tegemist on mitmekordse karistamise keelu põhimõttega (edaspidi ka ne bis in idem-põhimõte). Selline põhimõte sisaldub ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK)
  1. lisaprotokolli art 4 lg-s
  2. Nimetatud põhimõtet kajastab ka KarS § 2 lg 3, mille kohaselt sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Ne bis in idem-põhimõtte esemelise kaitseala täpsustamisel ongi keskne probleem selles, kuidas sisustada teo mõistet. Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK)
  3. 02.2009 otsuses asjas xxxxxx xxxxxxxxxx vs. Venemaa, leiti, et EIÕK
  4. protokolli
  5. artikli esimest lõiget tuleb mõista selliselt, et see keelab isiku suhtes teistkordse menetluse läbiviimise juhul, kui see menetlus käsitleb samu või sisuliselt samu faktilisi asjaolusid (vt ka
  6. juuni
  7. a otsus asjas xxxxxxxxxxxx vs. Soome ja
  8. detsembri 2013 otsus asjas Khmel vs. Venemaa). Kontrollimist tuleb alustada faktiliste asjaolude võrdlemisest, sealjuures on tähtsusetu, millised uue süüdistuse osad järgnevas menetluses kinnitust leiavad või tagasi lükatakse. Ainult sellisel juhul on tagatud isiku kaitse mitte ainult teistkordse karistamise, vaid ka uue menetluse eest. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis
  9. 01.2010 otsuses asjas 3-1-1-57-09, et selline tõlgendus vastab PS § 23 lg 2 sõnastusele (vt otsuse p 17). Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.06.2015 otsuses asjas 3-1-1-56-15 ( punktis 8) on selgitatud, et faktilisi asjaolusid tuleb võrrelda inimkäitumisele antava tervikhinnanguga, mitte karistusseadustiku vastava paragrahvi dispositsiooniga. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt hindamaks asjaolu, kas tegemist on ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.09.2005 otsuses asjas nr 3-1-1-76-05 p-s 13 on muuhulgas märgitud, et „/…/on ühe teoga karistusõigusliku teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja on ajalise ning ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et need erinevad käitumisaktid on kolmanda isiku poolt tavalise elukäsitluse pinnalt objektiivselt vaadeldavad ühtse teona“. Kohtuistungil asus kohtuvälise menetleja esindaja seisukohale, et käesolevas väärteoasjas ja kriminaalasjas nr 1-18-3096 Martin Lodile etteheidetavad teod ei ole kattuvad ning Martin Lodi saab mõlema teo eest eraldi karistada. Kohtuvälise menetleja esindaja arvates Martin Lodi pani mootorsõiduki omavolilise ajutise kasutamise toime siis kui ta auto hoovi pealt võttis s.o 9.04.2018 kella 00.30 ajal ning väärteo pani Martin Lodi toime 9.04.2018 kella 12.30 ajal. Martin Lodi poolt 9.04.2018 toimepandu on kohtu hinnangul tavalise elukäsitluse pinnalt objektiivselt vaadeldav siiski ühtse teona. Martin Lodile kriminaalasjas etteheidetud asja omavoliline kasutamine on vältav süütegu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.04.2006 4
(5)otsuses asjas 3-1-1-117-05 on selgitatud (punktis 13), et vältavaks nimetatakse selliseid süütegusid, mille puhul süüteokoosseisus kirjeldatud tegu seisneb mitte üksnes õigusvastase olukorra loomises, vaid ka selle säilitamises ehk taastootmises. Tüüpiliseks vältavaks süüteoks on näiteks mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (KarS § 424), mille puhul on koosseisupäraseks teoks mootorsõiduki juhtimine ning seega kestab koosseisupärane tegevus juhtimise lõpetamiseni. Asja omavoliline kasutamine käesoleval juhul ongi seisnenud sõidukiga ringi sõitmises (selle juhtimises). Erinevalt kohtuvälise menetleja esindaja seisukohast kohus leiab, et kriminaalasjas Martin Lodile esitatud süüdistuse kohaselt ei seisnenud võõra sõiduki omavoliline kasutamine üksnes selle 9.04.2018 kella 00.30 ajal hoovi pealt võtmises, vaid ka sellega ringi sõitmises kuni politsei poolt kinnipidamiseni ( mis käesolevas asjas tuvastatu kohaselt toimus 9.04.2018 kella 12.30 ajal). Hetkel, mis Martin Lodi mootorsõiduki juhtimiselt kinni peeti, kasutas ta seda asja omavoliliselt, oli alkoholi tarvitanud ja mootorsõiduki juhtimise õiguseta. Euroopa Inimõiguste Kohtu varasemale praktikale tuginedes on Riigikohtu kriminaalkolleegium korduvalt selgitanud ka seda, et kui isik mõistetakse erinevates, üksteisele järgnevates menetlustes süüdi erinevate süüteokoosseisude järgi, peab kohus kontrollima, kas nende süütegude koosseisutunnused langevad kokku olulisel määral (31.10.2008 otsus asjas 31-1-57-08 p 11; 16.05.2007 otsus asjas 3-1-1-120-06 p 7). Asjaolud, kas mootorsõidukit omavoliliselt kasutav isik on alkoholi tarvitanud, on või ei ole mootorsõiduki juhtimise õigusega, ei oma asja omavolilise kasutamise süüteo koosseisu seisukohalt mingit tähendust. Samuti ei oma käesoleval juhul liiklusseaduse rikkumiste seisukohalt tähendust, kas Martin Lodi kasutas autot omavoliliselt või mitte. Seega on Martin Lodile kriminaal- ja väärteomenetluses etteheidetavate koosseisude puhul tegemist tegudega, mille süüteo koosseisutunnused ei lange kokku ja millel on erinev ebaõigussisu. Kuid käesoleval ajal on valitsev seisukoht, et olulised on just teo faktilised asjaolud. Asjakohast Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat muudetigi just juba eelnevalt viidatud 10. 02.2009 otsusega. Nagu kohus eespool leidis, langevad teo faktilised asjaolud kriminaalasjas ja käesolevas väärteoasjas olulisel määral kokku. Kuna Martin Lodi on sama teo eest Tartu Maakohtu 11.04.2018 otsusega juba kriminaalkorras karistatud, ei saa teda käesolevas asjas enam karistada. Menetlus Martin Lodi väärteoasjas LS §-de 201 lg 2 ja 224 lg 1 järgi tuleb VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.