TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-18-1581 Määruse kuupäev 11.10.2018 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Ruslan Pavlovitši kaebus kriminaalmenetluses

). Nimetatud seadus sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra (

§ 1

lg 1).

järgi kahju esitamise nõue ei kuulu lahendamisele halduskohtus. 9.

§ 1

lõike 1 järgi sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Seaduse reguleerimisala puudutavast

§-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka

eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3-4).

§ 1

lõikest 1 ja §-st 4 ei tulene keeldu kohaldada mõnes muus seaduses selgelt sätestatud materiaalõiguslikku alust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. KarS § 85 lõige 2 on 2 niisugune selge erinorm. Materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes

-ga ei tähenda, et

-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks. Kuna

sätestab menetluskorra kaebaja kaebuse lahendamiseks, siis ei ole vaidluse lahendamine HKMS § 4 lõike 1 järgi halduskohtu pädevuses. (Riigikohtu lahend 3-18-400). 10. Kaebaja kriminaalasjas nr 1-18-2284 on menetlus maakohtus Kohtute Infosüsteemi andmete kohaselt lõppenud.

§ 7

lg 1 sätestab, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kuna menetlus maakohtus on lõppenud tuleb kahju hüvitamise taotlemisel juhinduda

§-st 21, mis välistab halduskohtus asja menetlemise. 11.

§ 21

lg 1 kohaselt kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule.

§ 21

lg 4 sätestab, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Seega on kaebajal võimalik oma õiguste kaitseks esitada kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile. Taotluse lahendamisel järgitakse

1. peatükis sätestatut.
2. Seega on esitatud hüvitamisnõude osas ettenähtud teistsugune menetluskord ning halduskohtul puudub pädevus kaebust lahendada. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
3. Eeltoodust tulenevalt kuulub Ruslan Pavlovitši kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele.
4. Mis puudutab kaebust selles, et kaebaja ei ole rahul advokaadi tööga, tuleb selles küsimuses pöörduda Advokatuuri juhatuse poole.
5. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega ning kaebuse täpsustuses esitatud tõendite kogumise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotlused sel põhjusel menetlemata.
6. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3