Obsah (4)

§ 121§ 47§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-18-1720 Määruse kuupäev 10. oktoober 2018 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Arend Kaljuranna kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastas

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Arend Kaljurand esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tunnistada Tallinna Vangla toimingud õigusvastaseks ning mõista vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest välja hüvitis 22 000 eurot. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja Tallinna Vanglas detsembrist 2015 kuni veebruarini
2. Tallinna Vangla ei võimaldanud sellel ajal kaebajale kohast tervishoiuteenust. Lisaks oli kaebaja arvates Tallinna Vangla ametnike üleolev ja mõnitav suhtumine kinnipeetavatesse tema väärikust alandav. Samuti heidab kaebaja Tallinna Vanglale ette seda, et vangla hoidis kinni kriminaalasjaga seonduvat olulist teavet ning et kaebaja pidi viibima põhjendamatult kaua eelvangistusosakonnas. Kaebaja palub Tallinna vanglalt tema kasuks välja mõista mittevaraline kahjuhüvitis järgnevalt: 1) tervishoiuteenuse mitteosutamise eest 5000 eurot, 2) väärikuse alandamise ja mõnitamise eest 2000 eurot ning 3) kriminaalasjaga seonduva olulise teabe kinnihoidmise ja põhjendamatult kaua eelvangistusosakonnas hoidmise eest 15 000 eurot. Kaebaja on kaebuses esitanud ka riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse. 3-18-1720
3. Tallinna Halduskohus andis
4. septembri
5. a määrusega A. Kaljuranna kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. Haldusasja toimik saabus Tartu Halduskohtusse
6. oktoobril
8. Tartu Halduskohus tegi
9. oktoobril 2018 Tallinna Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas kaebaja on esitanud Tallinna Vanglale kaebuse asjaoludega seoses kahjunõude ning väljastada võimalusel kohtueelse menetluse materjalid kohtule.
10. Tallinna Vangla vastas kohtule
11. oktoobril 2018, et A. Kaljurand ei ole esitanud Tallinna Vanglale kahjunõuet kohtu poolt märgitud asjaoludel. KOHTU SEISUKOHT
12. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 6.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt kahjuhüvitist muuhulgas tervishoiuteenuse osutamisega. Kohus leiab, et selles osas ei kuulu vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. 6.

1. Riigikohtu erikogu on
2. aprilli
3. a otsuses asjas nr 3-3-4-1-11 selgitanud järgmist: „Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega (VangS §-d 49, 491, 52, 53, 93 lg 6; Vabariigi Valitsuse
4. detsembri
5. a määrus nr 330 ""Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord"), reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat (VÕS §-d 758-773, tervishoiuteenuste korraldamise seadus). Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium
6. detsembri
7. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 9 ja
8. detsembri
9. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9).“ 6.
10. Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul vanglas arstiabi osutamisega seonduva vaidluse näol tegemist eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. Tallinna Vangla arsti tegevus kaebajale võimaliku ravi määramise osas liigitub tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 2 lg-st 1 tulenevalt tervishoiuteenuse osutamise alla. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangistusseaduse § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Kohtu hinnangul on meditsiinilise otsustusega tegemist ka juhul, kui hinnatakse, kas kaebajale on vajalik ravi ning kas ja millise aja jooksul tuleb kaebajale teostada operatsioon. Riigikohtu halduskolleegium on
11. detsembri
12. a kohtuotsuses haldusasjas 3-3-1-53-10 märkinud, et tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine on samuti maakohtu pädevuses (otsuse p 9). Kaebajal on seega selles osas oma õiguste kaitseks võimalik pöörduda hagiavaldusega maakohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1 ja § 11 lg 1). 6.
13. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hüvitamiskaebuse tervishoiuteenuse osutamisega seonduvas osas

§ 121lg 1 p 1 alusel, kuivõrd vaidluse lahendamise ei kuulu halduskohtu pädevusse.

2 3-18-1720 7. Kohus leiab, et ka muus osas ei ole võimalik kahjunõuet menetlusse võtta.

§ 47lg-st 1 ja Vang

S § 1¹ lg-st 8 tulenevalt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole hüvitamiskaebusega üksnes tingimusel, et kaebuse esitaja on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui eelnimetatud korda kaebuse esitaja ei järgi, siis tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Tallinna Vangla

1. oktoobri
2. a vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja kaebuses toodud asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust vanglale esitanud. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses märkinud, et ta oleks vanglale eelnevalt kahju hüvitamise taotluse esitanud, vaid selgitab, et peab õigeks kohe kohtu poole pöörduda. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu ei ole kaebus selles osas halduskohtus menetletav ning see tuleb

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada.

8. Kohus märgib, et iseseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks halduskohtusse puudub kaebajal selles asjas

§ 121lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 alusel kaebeõigus.

Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saada kahjuhüvitis ning selle eesmärgi täitmiseks tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Vastavalt

§ 45

lg-le 2 võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. 9. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Seonduvalt kaebuses esitatud menetlusabi taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3