KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasi K.K. (pankrotis) pankrotimenetlus Tsiviilasja number 2-16-14196 Menet

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta K.K. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada K.K. (isikukood XXXX ; elukoht XXX; e-post XXX) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. oktoobril).
4. K.K. l esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1 ja 2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2018 500 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p-de 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise 2/7 Tsiviilasi 2-16-14196 toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning p 7 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 15. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 16. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 17. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 01.12.2016 määrusega kuulutati välja K.K. (endine perenimi P.) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael. 15.12.2016 esitas K.K. kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 19.12.

1. Jaotusettepanek kinnitati XXX määrusega. 05.09.2018 esitas pankrotihaldur Sirje Tael kohtule taotlused: 1) lõpetada K.K. pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) määrata pankrotihaldur Sirje Taelale halduritasu 735 eurot, millele lisandub käibemaks, OÜ Prolex arvelduskontole Swedbank AS-is nr XXX, kusjuures summa 397 eurot (lisandub käibemaks) osas taotleb haldur menetlusabi; 3) vabastada Sirje Tael pankrotihalduri kohustustest; 4) otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 06.03.2017 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus ei osalenud ükski võlausaldaja. Võlgnik K.K. on avaldanud, et tal ei ole ühtegi usaldusisiku kandidaati ning ta on nõus ise täitma usaldusisiku ülesandeid. 24.09.2018 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 14.10.
2. Võlausaldajatest ja kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. ARUANNE I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta ja ülevaade pankrotivara valitsemisest (

§ 162lg 2 p 1, 6) Andmed pandieseme müügi kohta: puuduvad.

Andmed muu vara müügi kohta: Võlgnikule kuulus ½ kaasomandist kinnistust, registriosa nr XXX, asukoht XXX, katastritunnus XXX. Tegemist oli 100% transpordimaaga. Kinnistu müüdi avalikul viiendal kordusenampakkumisel hinnaga 300 eurot. Võlgnik oli liisinud sõiduauto Renault Clio, ehitusaasta 2011. Haldur andis nõusoleku liisingueseme teisele isikule ümbervormistamiseks 800 eurot eest, summa on laekunud pankrotivarasse. Kokku pankrotivara 1100 eurot. II Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 2, p 9) 2.1.

Vara välistamine: vara välistamise taotlusi ei ole esitatud. 2.

1. Tagasivõitmise tagajärgedest: tagasivõitmise hagisid ei ole esitatud. 3/7 Tsiviilasi 2-16-14196 2.
2. Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele: Võlgnik asus tööle XXX ning seega ei ole olnud töötasust kinnipidamisi. Võlgniku töötasu on XXX (XXX kuus). TMS § 132 lg 1 ja 2 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust (500 eurot) või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Samas sätestab TMS § 132 lg 12, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekust. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Käesoleval ajal on alampalga määr 500 eurot, millest 20% kinnipidamise puhul peab võlgnikule jääma 400 eurot. Võlgnikul oli pankrotimenetluse ajal üks ülalpeetav – laps G.P. (isikukood XXX). 2.
3. Pankrotimenetluse kulud: pankrotimenetluses on kantud ajutise halduri tasu summas 714 eurot pankrotivara arvelt, muid kulusid menetluses kantud ei ole. 2.
4. Prognoositavad väljaminekud: kuludeks on halduritasu ja bürookulu. Pankrotihalduri töö kirjeldus tunnid Teated võlausaldajatele 0,5 I ÜK ettevalmistus 1 I ÜK juhatamine, protokollid ja materjalid 1 Nõuete menetlemine 1 Nõuete kaitsmine, protokolli koostamine 1 Võlgnikuga suhtlemine, võlgniku andmete kontroll, vara enampakkumise korraldamine 3 Erakorralise üldkoosoleku ettevalmistus, pidamine, protokoll, usaldusisik 0,5 Aruanded kohtule, jaotus, raugemine jmt 2 Teated pärast lõppu 0,5 Kokku: 10,5 Summa koos käibemaksuga 882 eurot (70 euro suuruse tunnitasu juures halduri toimingud on 10,5 tunni eest 735 eurot, lisandub käibemaks 147 eurot).

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg-te 1–3 alusel.

Halduritasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgniku pankroti eesmärgiks oli võlgniku kohustustest vabastasime menetluse läbiviimine. Pankrotivaras on vahendeid halduri tasu hüvitamiseks 386 eurot. Haldur taotleb menetlusabi summas 496 eurot, ilma käibemaksuta 413,33 eurot. Haldur nõustub, et ilma käibemaksuta on riigi menetlusabi 397 eurot. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Jrk Võlausaldaja nr Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu; rk 70000349 2 AS SEB Pank; rk 10004252 Kokku: IV Prognoositavad laekumised ja väljamaksed Tunnustatud nõue eurodes Jaotise % 220 726,02 25 259,75 245 985,77 89,73 10,27 100,00 1 4/7 Tsiviilasi 2-16-14196 Rohkem laekumisi ette näha ei ole. Halduritasu koos käibemaksuga on 882 eurot, mille haldur palub määrata OÜ-le Prolex. V Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (

§ 162

lg 3) Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on äritegevusest tulenev kohustus Maksu- ja Tolliameti ees ning eluaseme soetamiseks võetud laenukohustus. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Sirje Taelaga, et võlgniku varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning K.K.(pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus avaldas 24.09.2018 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus K.K. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta kohtu deposiiti 1000 eurot hiljemalt 14.10.2018. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et K.K. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on äritegevusega kaasnenud maksukohustus Maksu- ja Tolliameti ees ning ülejõukäiva laenu võtmine eluaseme soetamisel. Kohus leiab, et K.K. (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Vastavalt

§ 165lg-le 3 tuleb Sirje Tael vabastada K.K.

(pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg-te 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 735 eurot, millele lisandub käibemaks 147 eurot. Pankrotimenetluses on haldur arvestanud töötundideks 10,5 tundi tunnitasuga 70 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja mahtu ning pankrotivara suurust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Sirje Taela taotluse ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 735 eurot, millele lisandub käibemaks 147 eurot, kokku 882 eurot. Pankrotivaras on vahendeid halduri tasu hüvitamiseks 386 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu kandmiseks riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista 405,60 euro ulatuses pankrotivara arvel ning 397 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, riigi vahenditest ning büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 5/7 Tsiviilasi 2-16-14196 Pankrotiavalduse esitanud Maksu- ja Tolliamet on 05.10.2016 tasunud ajutise haldur tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 900 eurot. Deposiidina tasutud summa tuleb Maksu- ja Tolliametile tagastada. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 170

lg 1 järgi tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lg-s 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lg-s 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. K.K. (pankrotis) pankrotimenetluses toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek 19.12.

1. K.K. esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 15.12.
2. Pankrotihaldur Sirje Tael esitas kohtule

§ 158lg 1 ja 4 kohase teatise ja aruande 05.09.2018.

Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisaldub

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitus.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada K.K. kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on korraldanud 06.03.2017 võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorras oli lisaks nõuete kaitsmisele ka usaldusisiku nimetamine, kuid ükski võlausaldaja koosolekul ei osalenud, mistõttu ei olnud võimalik üldkoosolekul otsustada usaldusisiku määramist. Haldur tegi kohtule ettepaneku määrata K.K. enda usaldusisikuks.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlgnik on esitanud kohtule 02.03.2017 kinnituse, et tal ei ole vastuväiteid, et kohus kohustab teda ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning K.K. ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab K.K. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtted iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt tööandjale) teatama.

§ 173

lg 4 järgi peab

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust (K.K.

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) 6/7 Tsiviilasi 2-16-14196 usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab K.K.

kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7/7