Obsah (8)

§ 102§ 1§ 31§ 109§ 30§ 86§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-4864 Tsiviilasi Eesti Vabariigi

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada võlgnikku R B kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
2. oktoobril 2018 kell 15.
3. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
4. Kohustada võlgnikku R B esitama hiljemalt
5. oktoobril 2018.a pankrotihaldurile R B täpsustatud vara ja võlgade nimekiri.
6. Menetluskulud jätta võlgniku R B kanda.
7. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Tootsman tasuks 630 eurot (sh käibemaks).
8. Välja maksta võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) poolt 02.05.2018 Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „KOHTUMÄÄRUS 27.04.2018 pankrotikuludeks ts asi 2-18-4864 R B“ tasutud 1000 eurost ajutise halduri tasu summas 630 eurot AT Kontor OÜ arveldusarvele nr xxx.
9. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 29.03.2018.a. kohtule avalduse võlgniku R B pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Võlgnik on töötu. Perekonnaseisult vallaline, lapsi ei ole. Äripäev kirjutas
10. aastal R B osalusest käibemaksupettustes, kui ta koos mitme teise isikuga organiseeris fiktiivsete arvete esitamise läbi varifirmade ning juhatuse liikmena mõisteti süüdi kuritegeliku ühenduse paragrahvi järgi. R B ja R P karistuseks jäi kolm aastat vangistust, millest eeluurimise ajal viibisid vahi all kolm kuud ja 23 päeva. Grupeeringu ülejäänud liikmed said väiksemad karistused. Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud pankrotiavaldusest nähtub, et 28.04.2014 vastutusotsusega kohustati võlgnikku tasuma maksuvõlg; võlg tuli tasuda solidaarselt xxx OÜ´ga, mis on äriregistrist kustutatud; seisuga 29.03.2018 on nõutavast kohustusest tasumata 150 252,26 eurot; algatatud täitemenetlused ei ole kolme ja poole aasta jooksul tulemust andnud; võlgnik ei ole suuteline võlga tasuma, sest tal puudub vara ja sissetulek. Ajutise halduri küsimusele vastates teatas võlgnik, et tunnistab maksuvõlga kogusummas 150 252 eurot; makseraskused tekkisid, kui Maksu- ja Tolliamet nõude esitas; igaugune vara puudub, sh puuduvad varalised nõuded teiste isikute vastu; puuduvad rendi- ja üürilepingud; oma tervislikku seisundit hindab rahuldavaks; kohtuvaidlused puuduvad. 2 Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Võlgniku arvelduskontod on tühjad. Isegi juhul, kui kontole laekub näiteks töötasu, siis sellest 500 eurot ei saaks arvata pankrotivara koosseisu, kuna TMS § 132 lg 1 kohaselt ei saa arestida (ega arvata pankrotivarasse) sissetulekut, mis ei ületa kuupalga alammäära, mis
11. aastal on 500 eurot. Võlgnik on liitunud kogumispensioniga alates 01.01.2006, kuid kodaniku eluajal tema pensionifondi osakuid pankrotivarasse arvata ei saa. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara arvelt ei saa katta isegi pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku järgmised kohustused: Maksu- ja Tolliameti nõue summas 150 252 eurot; AS-i SEB Pank nõue summas 8,25 eurot; Politsei- ja Piirivalveameti nõue summas 1 080 eurot; Aktiva Finants OÜ nõue summas 464,74 eurot, kokku nõuded summas 151 804,99 eurot. Täiteasjade registris kajastub ka Danske Bank AS nõue võlgniku vastu summas 28 920 eurot, kuid Danske Bank AS teatas, et neil nõue puudub. Peale ülaltoodute ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Menetluse edasises käigus vajavad veel täpsustamist täitemenetluste kulude nõuded. Halduril pole vastuväiteid menetluse alustamise tasu ja täitemenetluse läbiviimisega seotud otseste kulude osas, kuid kohtutäituri põhitasu nõuded vajavad kontrollimist. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad jätkuvalt viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, kuna võlgnikul on võlgnevusi summas 151 805 eurot, kuid puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud. Võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võlgniku vale (maksu)käitumine viisil, mille eest Maksu- ja Tolliamet esitas vastutusotsusel põhineva nõude ja lisaks kandis võlgnik selle käitumise eest ära ka kriminaalkaristuse. Võlgniku enda kinnitusel tekkis tema maksejõuetus hetkest, kui Maksu- ja Tolliamet vastutusotsusel põhineva nõude esitas Ajutise halduri esialgsel hinnangul tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks võimalused puuduvad. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku R B pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres Tootsman’i.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku vale (maksu)käitumine, mille eest on võlgnikku ka juba kriminaalkorras karistatud. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid vähemalt 151 805 eurot, kuid vara puudub. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutine haldur ei ole võlgniku kohta kogutud andmete põhjal tuvastanud tagasivõitmise võimalusi.

§ 30

lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded 3 võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on tasunud kohtu deposiitkontole 2000 eurot.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 630 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (

§ 23

lg 3).

§ 23

lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 630 eurot (sh käibemaks).

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks ning võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on tasunud kohtudeposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1000 eurot 02.05.2018 Rahandusministeeriumi arvelduskontole selgitusega „KOHTUMÄÄRUS 27.04.2018 pankrotikuludeks ts asi 2-18-4864 R B“, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 630 eurot (sh käibemaks) kohtudeposiidi arvelt.

§ 23

lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 4