← Eesti

2-17-1401/7

Obsah (10)§ 102§ 33§ 1§ 31§ 22§ 109§ 23§ 150§ 171§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2017. a kell 14.00 Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-17-1401

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

  1. Kohustada XXX’t kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
  2. aprillil
  3. a kell 9.
  4. Kui XXX vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
  5. Määrata Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot (lisandub käibemaks 117 eurot) ja tehtud vajalike kulutuste katteks 36 (kolmkümmend kuus) eurot (lisandub käibemaks 7,20 eurot) pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ-le (a/a 10220061434016 SEB Pank).
  6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (lisandub käibemaks 79.40 eurot) ajutisele pankrotihaldurile Svetlana Pildenile. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ-le (konto nr EE481010220061434016 SEB Pank).
  7. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku kohustuste summa kokku 3 007 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised. Võlgniku sissetulek koos peretoetustega on 386 eurot kuus, võlgniku ja võlgniku abikaasa sissetulekud on läinud siiani võlgade, üüri, kommunaalmaksete ja lasteaia maksude tasumiseks, igakuiselt on jäänud võlgniku pere elamise rahaks 100 eurot. Võlgniku igakuised sissetulekud ei võimalda tal võlakohustuste täitmist ka pikema ajaperioodi jooksul, võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita. 15.02.2017. a nimetas kohus XXX ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Svetlana Pildeni.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara ja sissetulek puudub, teadaolevate kohustuste maht on 3186,81 eurot. Võlgniku ainsaks sissetulekuks on peretoetus. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks perekondlikud asjaolud. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuse põhjus on hooletu finantskäitumine. Võlgniku maksejõuetuse põhjus on seega muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. 2 Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 6,5 töötunni eest kokku summas 585 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 585 eurot ja tehtud kulutuste eest 36 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad

§ 150

alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt

§ 171

lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb

§ 29lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.