2-18-799/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 25.01.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-799 Tsiviilasi XXX hagi XXXi vastu abielu lahutamiseks 3500 eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX (sündinud XXX.a., elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja advokaat Lauri Talumäe (Advokaadibüroo Talts & Partnerid, Pärnu mnt 158/1, Tallinn, e-post: lauri@abtalts.ee) Kostja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses Resolutsioon Lahutada XXX ja XXXi abielu, mis sõlmiti 17.06.2015.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, abielu tõendi nr XXX. Menetluskulude jaotus Välja mõista XXXilt XXX kasuks pool XXX poolt tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Jätta muud XXX menetluskulud XXX enda kanda. Jätta XXXi menetluskulud XXXi enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik 16.01.2018 kohtule esitatud hagiavalduses palus XXX (hageja) lahutada hageja ja XXXi (kostja) (koos nimetatuna pooled) vahel 17.06.2015.a.Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXX ning XXX 17.06.2015 Tallinna Perekonnaseisuametis abielu, tõend nr XXX. Hageja ja kostja elasid koos Eesti Vabariigis, kuni poolte abielulised suhted lõppesid

1. aasta septembris ning hageja lahkus Eestist 19.09.2015 Jaapanisse. Pooled on elanud lahus alates 19.09.
2. Sellest ajast saadik on kostja elanud Eestis ning hageja on elanud Jaapanis ja Hispaanias. Hageja ning kostja kohtusid viimati
3. aasta oktoobris, mil kostja külastas hagejat Jaapanis, üritades hagejaga leppida. Kuivõrd hageja ja kostja ei leppinud, siis naases kostja Eestisse. Hageja ja kostja vahelised suhted olid muutunud sedavõrd halvaks ja usaldamatuks, et poolte leppimine oli ja on välistatud. Pooled pole kohtunud alates
4. aasta oktoobrist. Pooltel puudub ühine vara ning lapsed. Hageja soovib lahutada kostjaga 17.06.2015 Eestis sõlmitud abielu, kuivõrd pooltevahelised abielusuhted on lõppenud alates 19.09.
5. Kostja on kinnitanud hagejale, et on nõus abielu lahutamisega. Abielu lahutamine notari juures või perekonnaseisuasutuses pole võimalik. Kuivõrd hageja ei nõustu Eestisse tulema ega ka kostjaga kohtuma, siis on poolte poolt abielu lahutamiseks ühise kirjaliku avalduse esitamine notarile või perekonnaseisuametile välistatud ning seega ei ole notar ega perekonnaseisuamet pädevad abielu lahutama. Notar on soovitanud hagejal pöörduda antud olukorras abielu lahutamiseks kohtu poole. Pooled on nõustunud abielu lahutamisega kohtus. Hageja on koostanud notariaalselt tõestatud tahteavalduse akti, milles kinnitatakse, et hageja soovib, et lahutataks tema ning kostja vahel 17.06.2015 Eestis sõlmitud abielu. Abielu lahutamise järel soovib hageja, et tema perekonnanimeks jääks XXX. Hageja palus jätta pool hageja menetluskuludest, so riigilõivu osa summas 50 eurot kostja XXX´i kanda. Hageja palus jätta kõik kostja menetluskulud kostja kanda. Kostja kirjalikus vastuses võttis hagi õigeks ning nõustus lahutama enda ning hageja vahel 17.06.2015 Tallinna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu (tõend nr XXX). Kostja ja hageja vahel puudub vaidlus abielu lahutamise üle. Kostjal ning hagejal puuduvad ühine vara või lapsed. Kostja ei soovi esitada vastuhagi. Kostjal puuduvad menetluskulud ning kostja nõustub menetluskulude jaotusega viisil, et kostja kohustub hüvitama hagejale pool hageja poolt tasutud riigilõivust, so 50 eurot. Kostja nõustub, et hagejal ei ole võimalik kohtuistungile tulla ning kostja nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kostja palus kohtuotsusega lahutada enda ning XXX vahel sõlmitud abielu. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 1 p 1 sätestab, et abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. TsMS § 102 lg 2 p 1 sätestab, et Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. TsMS § 102 lg 2 p 3 sätestab, et Eesti kohus võib abieluasja lahendada kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Kostja on Eesti Vabariigi kodanik ning tema elukoht on Eestis, XXX, Tallinn. Seega on Harju Maakohus pädev antud tsiviilasja lahendama. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Menetluskulude jaotamine 2 Hageja palus jätta pool hageja menetluskuludest, so riigilõivu osa summas 50 eurot kostja kanda. Samuti jätta kõik kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kostja teatas, et tal puuduvad menetluskulud ning nõustus menetluskulude jaotusega viisil, et kostja kohustub hüvitama hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3