) §-st 661 lg 4. poolte kokkuleppest ja Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Hagiavalduse kohaselt esitas AS Vopak E.O.S. 25.04.2012 avalduse XXX (pankrotis) pankroti väljakuulutamiseks. 07.06.2012 algatas Harju Maakohus võlgniku suhtes pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni. 04.09.2012 pankrotimäärus tühistati 01.11.2012 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega ning asi saadeti uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. 16.12.2013 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Tallinna Ringkonnakohtu 04.02.2014 määrusega jäeti võlgniku määruskaebus rahuldamata ning 16.12.2013 pankrotimäärus muutmata. Enne pankrotimenetluse algatamist ja ajutise halduri nimetamist sõlmis võlgnik 18.11.2011 kinkelepingu XXXga. Kinkelepingu esemeks on võlgniku lahusvara hulka kuulunud korteriomand, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 4587802, asukohaga Harjumaa, Maardu linn, XXX. Hageja leiab, et oma korteriomandi kinkimisega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate huve. Hageja on kohtule 21.02.2018 kinnitanud, et kostja on täitnud kõik kompromissi tingimused. Kostja on omalt poolt kohtule 22.02.2018 kinnitanud, et kompromissi tingimused on täidetud. Kohus tegi asjas otsuse 19.12.2017, kuid enne otsuse jõustumist esitasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. 09.02.2018 täpsustasid pooled kompromissi. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Kohus tühistab käesolevas tsiviilasjas 19.12.2017 tehtud otsuse seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja sai nimetatud kohtuotsuse kätte samal päeval, so 19.12.2017 ning kostja 27.12.2017. Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu kinnitamiseks 26.01.2018. Seega esitati kompromissileping enne kohtuotsuse jõustumist kooskõlas
Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Hagi esitamisel tasus hageja 10.12.2017 riigilõivu 650 eurot ning palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada 325 eurot.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb Business Law Firm OÜ
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.