← Eesti

2-17-3901/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 11.12.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-3901 Tsiviilasi XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind XXX hagi hind 2115.- eurot XXX hagi hind 2115.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja Andrei Antosijev Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) esindajad Asja arutamine 03.10.2017.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses kohtuistungil RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista XXXlt elatis tema alaealise lapse XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.12.2016.a. kuni 30.11.2017.a. eest kokku summas 1705.- eurot ja alates 01.12.2017.a. 235.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  3. Välja mõista XXXlt elatis tema alaealise lapse XXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.12.2016.a. kuni 30.11.2017.a. eest kokku summas 1705.- eurot ja alates 01.12.2017.a. 235.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXX kohustatud temalt välja mõistetud elatise võla 3410.- (2 x 1705) eurot tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
  5. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja XXX arvelduskontole nr EEXXX, selgitusse märkida „XXX ja XXX elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
  6. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
  7. Välja mõista XXXlt XXX ja XXX kasuks 540.- eurot menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb XXXl arvelduskontole nr EEXXX. tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist XXX Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  8. XXX ja XXX kooselust sündisid 07.05.2008.a. poeg XXX ja 10.11.2011.a. tütar XXX.
  9. XXX ja XXX kooselu lõppes 15.12.2016.a.
  10. Lapsed elavad koos emaga.
  11. 12.03.2017.a. kohtusse esitatud hagis palusid hagejad välja mõista kostjalt elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest ning ka tagasiulatuva elatise perioodi 2016.a. detsembrist kuni
  12. märtsini 2017.a. eest 1536,78 eurot, sest laste isa ei anna oma laste ülalpidamiseks piisaval määral elatist.
  13. Kohtuistungil täpsustatu kohaselt ning ka pärast kohtuistungit esitatud menetlusdokumendi kohaselt on kostja maksnud laste ülalpidamiseks elatist järgmiselt: 2016.a. detsembris 100.- eurot 2017.a. jaanuaris 50.- eurot mais 100.- eurot, Lk 2

(7)juunis 140.- eurot juulis 300.- eurot augustis 300.- eurot ning septembris, oktoobris ja novembris igas kuus 400.- eurot.
  1. Oma nõude tõendamiseks esitasid hagejad dokumentaalsete tõenditena laste sünnitunnistuse ja sünnitõendi, XXX pangakonto väljavõtte peretoetuste ja XXXle makstavate sotsiaaltoetuste ning pensioni kohta, XXX pangakonto väljavõtte SEB Pangast, KÜ Õismäe 123 arved, tõendid XXX sügava puude kohta, XXX 2016.a. tuludeklaratsiooni, XXX arstliku konsultatsiooni otsuse ja ambulatoorse epikriisi ning temal raske puude tuvastamise otsuse, samuti otsus tema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise kohta. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
  2. Kostja vastuväidete kohaselt hagile ei ole ta koguaeg saanud elatist lastele maksta, sest käib tööl hooajaliselt. Suvel kui on tööd ja raha, maksab ta ka elatist, talvel kui tööd ei ole, pole ka raha, et elatist maksta. Kostja väidetel on ta aga ostnud lastele asju ning lapsed käivad ka tema juures ja siis peab lapsi üleval tema. Elatise väljamõistmisel tuleks kostja sõnul arvestada ka sellega, et laste ema saab laste jaoks peretoetust.
  3. Kostja esitas tõenditena oma pangakonto väljavõtte ja oma palgatõendid XXX OÜ-st. Kohtuotsuse põhjendused.
  4. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
  6. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
  7. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  9. mai
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  11. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). Lk 3
(7)PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  1. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses ja kohtus korraldaval istungil. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
  2. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - kostja on hagejate isa; hagejad elavad ema juures; kostja on andnud hagejate ülalpidamiseks elaturaha alates 2016.a. detsembrist järgmiselt: 2016.a. detsembris 100.- eurot 2017.a. jaanuaris 50.- eurot mais 100.- eurot, juunis 140.- eurot juulis 300.- eurot augustis 300.- eurot ning septembris, oktoobris ja novembris igas kuus 400.- eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on maksnud mõnedel kuudel elatist hagejate ülalpidamiseks alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära ja osades kuudes jätnud elatise üldse maksmata, on kostja jätnud hagejate ees täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse maksta oma alaealiste laste ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras ja hagi esitamine kostja vastu oli õiguslikult põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kostjalt elatise väljamõistmine hageja ülalpidamiseks põhjendatud. Lk 4
(7)
  1. Tulenevalt asjaolust, et hagejad palusid esitatud hagis kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt ning pooltel puudub vaidlus selles, et enne hagi esitamist maksis kostja laste ülalpidamiseks elatist perioodi detsember 1016.a. kuni 12.03.2017.a. eest vaid 150.- eurot, on elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud ka tagasiulatuvalt.
  2. Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi ning tuleb asuda seisukohale, et miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt on igal juhul põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid elatise väljamõistmiseks kostjalt alla seaduses sätestatud miinimummäära. Sellisteks alusteks saavad olla PKS § 102 lg 2 kohaselt muu hulgas vanema töövõimetus või olukord kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid kostjal ei esine. Kostja ei ole töövõimetu ja kostjal ei ole ka rohkem alaealisi ülalpeetavaid kui hagejad. Kohtu hinnangul ei saa elatise väljamõistmise aluseks alla alammäära olla ka see, et kostja ei tööta aastaringselt ega saa seetõttu piisavalt sissetulekut ega ka see, et lapsed on aegajalt tema juures ja sel ajal peab tema lapsi üleval. Kostja poolt esitatud ja tööandja poolt koostatud ning maksuametile esitatud maksudeklaratsioonid tõendavad, et kostja saab aasta jooksul sellist keskmist sissetulekut, mis võimaldab tal lastele vähemalt miinimummääras elatist maksta. Kohus andis kostjale võimaluse esitada tõendeid selle kohta kui palju lapsed kuus tema juures on, kuid kostja sellekohaseid tõendeid ei esitanud. Hagejate esindaja sõnul on lapsed kostja tavaliselt 2 nädalavahetust kuus, kuid viimasel ajal pole kostja lapsi enda juurde võtnudki. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostalt elatise väljamõistmisel arvestada asjaoluga, et kostja peab igas kuus teatud perioodil lapsi üleval vahetult.
  3. Kohtu hinnangul puuduvad käesoleval juhul ka asjaolud, mis annaksid aluse jätta laste ülalpidamiskuludest suurema osa hagejate ema kanda ja väiksema osa kostja kanda. Hagejate ema on sügava puudega isik, kelle sissetulekuks on pension 318,72 eurot , sotsiaaltoetus 53,70 eurot ja tema enda sõnul ka massöörina teenitav 350-360 eurot kuus. Seega ei ületa hagejate ema poolt teenitav sissetulek kostja oma ning mõlemal vanemal tuleb panustada laste ülalpidamisse võrdselt. Kostja väide nagu teeniks XXX massaaži teenust osutades tunduvalt rohkem kui ta ise väidab, on paljasõnaline. Ka asjaolu, et kumbki laps saab riiklikku peretoetust 50.- eurot kuus, ei saa kohtu hinnangul olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks väiksemas summas kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Eeltoodust tulenevalt kuulub elatis kostjalt välja mõistmisele alates 2016.a. detsembrikuust seaduses sätestatud miinimummääras, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära.
  4. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, oli, Lk 5
(7)2016.a. 215.- eurot kuus ja on 2017.a. 235.- eurot kuus, ning kostja on maksnud hagejate ülalpidamiseks elatist 2016.a. detsembris 100.- eurot, 2017.a. jaanuaris 50.- eurot, mais 100.eurot, juunis 140.- eurot, juulis 300.- eurot, augustis 300.- eurot ning septembris, oktoobris ja novembris igas kuus 400.- eurot, mille üle poolte vahel vaidlus puudub, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kummagi hageja ülalpidamiseks perioodi 01.12.2016.a. kuni 30.11.2016.a. eest summas 1705.- eurot [165.- eurot /2016.a. detsembri elatis/ (215-50 /makstud elatis/) + 1540.- eurot (11 x 235 – 1045 /pool kostja poolt makstud elatisest perioodil jaanuar kuni november 2017/ ) ja alates 01.12.2017.a. 235.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
  1. Tulenevalt hagejate soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu
  2. kuupäevaks laste seadusliku esindaja XXX arvelduskontole. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  3. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta kõik poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nende õigusabikulud 540.- eurot. menetluskuludeks Kohus väljastas hagejate menetluskulude nimekirja kostjale ja andis talle võimaluse esitada selle osas oma seisukoht. Kostja oma seisukohta hagejate menetluskulude suuruses osas kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et hagejate õigusabikulud kokku summas 540.- eurot on põhjendatud ja menetluskulude katteks kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele nimetatud summa arvestades sellega, et hagejaid esindas kohtus mitteadvokaadist lepinguline esindaja 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 90 eurot koos käibemaksuga. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Lk 6
(7)Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikele 1 jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda, sest kohus rahuldab hagi. Tsiviilasja hinna määramine. 17. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesolevas tsiviilasjas kummagi hageja hagi hinnaks 2115.- eurot (9 x 235). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.