← Eesti

2-17-2816/14

Obsah (7)§ 5§ 162§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 29.jaanuar 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-2816 Tsiviilasi XXX´i,

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool 3

(7)2-17-2816 määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: - hagejad I ja II sõlmisid 02.11.2012 kostjaga võlaõigusliku kokkuleppe korteriomandite mõtteliste osade ja reaalosade muutmiseks, uue tekkiva korteriomandi müügilepingu ja avalduse eelmärgete sissekandmiseks; - hagejad I ja II on registriossa nr 27248001 kantud korteriomandi asukohaga XXX ühisomanikud; - hageja III on registriossa nr 27248101 kantud korteromandi asukohaga XXX, Tallinn omanik; - hageja IV on registriossa nr 20349801 kantud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanik; - viidatud registriosadesse on kostja kasuks kantud eelmärge.
  2. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingust on taganetud.
  3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud see, et Lepingust on kehtivalt taganetud.
  4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge). Eelmärke aktsessoorsuse tõttu peab tagatav nõue kehtima, st nõue ei tohi olla lõppenud. AÕS § 63 lg 8 kohaselt on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. Seega on hagejate nõude õiguslikuks aluseks AÕS § 63 lg
  5. Selle kohaldamisel tuleb tuvastada, kas nõue, mille tagamiseks eelmärge seati, on lõppenud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 kohaselt lõpeb võlasuhe muuhulgas ka lepingust taganemisega.
  6. 02.11.2012 Lepingu p 5.4 kohaselt on pooled avaldanud soovi kanda kinnistusregistriosade nr 20349601 kuni 20349901 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tekkiva müügilepingu eseme 2 omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge kostja kasuks. (tl 612). Lepingu p 1.
  7. kohaselt on müügilepingu esemeks 2 elamus, asukohaga XXX, Tallinn, asuvate ja Lepingu punktis 1.
  8. kuni 1.
  9. nimetatud korteriomandite mõtteliste osade hulka kuuluvate ehitise osade arvelt pööningukorruse väljaehitamisel tekkiv korteriomand, koos selle oluliste osade ja päraldistega. (tl 6-12). Seega tagab eelmärge hagejate korteriomandite arvelt pööningukorruse väljaehitamisel tekkiva korteriomandi omandiõiguse üleandmise nõuet.
  10. Hagejate väitel on Leping lõppenud taganemisega 25.10.2013 hageja I kirjaga või alternatiivselt kostja poolt 14.11.2013 tehtud notariaalse taganemisavaldusega. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab (kehtiv) lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust taganemise kehtivuseks 4
(7)2-17-2816 peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. (vt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5711, p 28). Vaidlust pole selles, et esinevad Lepingust taganemise materiaalsed eeldused. Kohus nõustub kostjaga, et hageja I poolt kostjale 25.10.2013 saadetud e-kirjaga ei ole täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused. Nimetatud e-kirjas on märgitud „Juhul, kui Te ei täida tähtaegselt Lepingu muudatustes märgitud tingimusi ja pooled ei allkirjasta Lepingu muudatusi hiljemalt 08.11.2013, siis loevad XXX kinnistu kaasomanikud, et Teie ei suuda täita Lepingu tingimusi ning johtuvalt eeltoodust lõpetavad Lepingu ühepoolselt seoses poolte vahel 02.11.2013.a. sõlmitud Lepingus kokkulepitud tingimuste mittetäitmisega Ostja poolt.“ (tl 16). Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud e-kirjast, et hageja I oleks taganenud 02.11.2012 sõlmitud lepingust, kuna e-kirjas viidatakse lepingule kuupäevaga 02.11.
  1. Samuti ei ole võimalik e-kirjast järeldada seda, et hageja I pidas 02.11.2013 kuupäeva all silmas tegelikult 02.11.2012 kuupäeva. Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et juhul kui selles e-kirjas peeti silmas 02.11.2012 kuupäevaga lepingut, ei nähtu e-kirjast, et taganemise avaldus oleks teisele poolele esitatud. Nimetatud e-kirjas avaldatu näol on tegemist hageja I poolse hoiatusega, mitte üheselt arusaadava lepingust taganemise avaldusega. Lisaks märgib kohus, et isegi kui oleks tegemist hageja I poolse taganemisega 02.11.2012 sõlmitud lepingust, siis on see tühine vormivea tõttu. 02.11.2012 Lepingu p 6.
  2. kohaselt sai Lepingust taganeda vaid notariaalkorras ühepoolse tõestatud avalduse alusel. (tl 6-12). Seega ei ole hageja I 25.10.2013 saadetud e-kirjaga Lepingust taganemist toimunud.
  3. Küll aga nõustub kohus hagejatega, et igal juhul on Leping lõppenud kostja poolse Lepingust taganemisega. Kõigepealt märgib kohus, et kohtule jääb kostja positsioon käesolevas menetluses arusaamatuks. Ühelt poolt kostja vaidleb vastu sellele, et Lepingust on taganetud, kuid samas on kostja ise esitanud notariaalselt tõestatud avalduse Lepingust taganemiseks. 14.11.2013 notariaalselt tõestatud Lepingust taganemise avalduse kohaselt on kostja teatanud, et taganeb 02.11.2012 sõlmitud lepingust „Võlaõiguslik kokkulepe korteriomandite mõtteliste osade ja reaalosa muutmiseks, uue tekkiva korteriomandi müügileping ning avaldus eelmärgete sissekandmiseks“. Samuti on taganemise avalduses märgitud, et avaldaja (kostja) loeb ennast võlaõiguslikust lepingust taganenuks pärast käesoleva avalduse müüjate poolt kättesaamist.(tl 17-18). 02.11.2012 Lepingu p 6.
  4. kohaselt on ostjal I (kostja) kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni õigus lepingust taganeda. Lepingu p 6.
  5. kohaselt saadab Lepingust taganemiseks õigustatud pool teisele poolele notariaalkorras ühepoolse tõestatud avalduse.(tl 6-12). Hagejad ei vaidle vastu sellele, et 14.11.2013 Lepingust taganemise avaldus on hagejate poolt kätte saadud. Käesolevas asjas ei ole esitatud väiteid selle kohta, et 02.11.2012 Lepingu teised pooled ei oleks taganemise avaldust kätte saanud. Samuti ei vaidle hagejad vastu sellele, et Lepingust taganemise materiaalsed eeldused on täidetud.
  6. Seega on kohtu hinnangul täidetud 02.11.2012 Lepingust taganemise formaalsed eeldused, mistõttu on kostja poolne 14.11.2013 tehtud Lepingust taganemine kehtiv ja VÕS § 188 lg 2 alusel on pooled vabanenud Lepinguga seotud kohustuste edasisest täitmisest. 5
(7)2-17-2816
  1. Tulenevalt vaidluse puudumisest lepingust taganemise materiaalsete aluste üle ei pea kohus vajalikuks hinnata hagejate poolt esitatud järgmisi tõendeid – 27.09.2013 lepingu muutmise projekt (tl 13-15), 19.11.2013 kiri kostjale (tl 19-21) ja kostja 26.11.2013 vastuskiri (tl 2223).
  2. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue Lepingu alusel korteriomandi üleandmiseks lõppenud ja seetõttu on hagejatel õigus nõuda registriosadest 27248001, 27248101 ja 20349801 eelmärgete kustutamist. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on eelmärgete kustutamiseks käesoleval juhul vajalik kostja nõusolek. Kostja ei ole oma nõusolekut eelmärgete kustutamiseks avaldanud.
  3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt juhul kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus asendab käesoleva kohtulahendiga kostja tahteavalduse registriosadest 27248001, 27248101 ja 20349801 eelmärgete kustutamiseks nõusoleku andmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  4. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas

§ 162lg 1.

Kostja enda menetluskulud jäävad kostja enda kanda. 25. Hagejad esitasid menetluskuludena riigilõivu summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 1041 eurot, kokku 1341 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. 26.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

27.

§ 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning riigilõiv.

§ 144

lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus kontrollib kõigepealt hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul on hagejate poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21112-11). Kohus leiab, et hagejate märgitud menetlustoimingud on olnud sellised, millega vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav. Samuti on põhjendatud hagejate lepingulise esindaja poolt menetlustoimingutele kulutatud aeg. 28. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 1756

(7)2-17-2816 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus. Hageja on märkinud tunnitasu suuruseks 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab, et arvestades käesoleva asja vähest tõenduslikku keerukust ei saa hageja lepingulise esindaja märgitud tunnitasu suurust 100 eurot pidada põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu suuruseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu suuruseks 85 eurot. Seejuures tuleb lisaks vaidluse vähesele keerukusele (nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest) ka seda, et hagejate lepingulise esindaja puhul ei ole tegemist vandeadvokaadiga. 29. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hagejate lepingulise esindaja kulud kokku summas 884,85 eurot (= 85 x 10,41). 30. Eeltoodu põhjal määrab kohus hagejate menetluskuludena kindlaks 1184,85 eurot (= 300 + 884,85), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hagejate menetluskulude katteks 1184,85 eurot. 31.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas asjas on hagejad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjal tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.