Obsah (12)

§ 93§ 153§ 32§ 5§ 31§ 22§ 1§ 29§ 171§ 33§ 23§ 150

2-17-18589 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2018, kell 12:20 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja nu

§ 93lg 1).

Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

1. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
2. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
3. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
4. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
5. Teha käesoleva määruse resolutiivosa teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade).
6. Kohtumäärus saata võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile.
7. Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 4 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib ajutine pankrotihaldur ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

1. XXX esitas 12.12.2017 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole võlgnik võimeline tasuma võlausaldajate nõudeid, sest töötab hetkel osalise koormusega ning kasvatab ühte alaealist last. Võlgnikul puudub kinnisvara ja muu vara. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik on tasunud pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot.
2. 14.12.2018 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihaldur iks Andres Hermet’i pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 01.02.
3. 2 2-17-18589
4. 26.01.2018 esitas Andres Hermet ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt puudub ajutise halduri esialgsel hinnangul võlgnikul realiseeritav vara. Võlgniku igakuisest sissetulek ust saaks võimalusel osa arvata pankrotivara hulka, kuid selle arvelt ei ole võimalik võlausaldaja te nõudeid ilmselt olulises ulatuses rahuldada. Menetluse algatamise seisuga on võlgnikul kohustusi võlausaldajate ees kokku vähemalt summas 206 124,00 eurot. Täpsem kohustuste maht selgub nõuete esitamise ja nende tunnustamise järgselt. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud püsiva lt maksejõuetuks
5. aasta märtsikuus, kui võõrandati laenutagatiseks olev kinnisvara ja oli selge, et tagatise väärtusest ei piisa kohustuse täitmiseks. Võlgnik on küll teeninud regulaarselt tulu (töötasu), kuid sellest ei ole piisanud ennekõike AS SEB Pank nõude rahuldamiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgnik u liiga kergekäeline kohustuste võtmine. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ajutine haldur tuvastanud ei ole. Kuivõrd võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur teeb siiski ettepaneku, et kohus annaks võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele võimaluse tasuda edasise pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa võlgniku pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks, ajutise halduri ettepanekul võiks selleks summaks olla 2 000 eurot.

1. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesanne te täitmiseks 9,5 tundi, arvestusega 96 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 912 eurot, millele lisandub käibemaks 182,40 eurot. Ajutise halduri vajalikud kulutused moodustavad kokku 71 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud summas 476,40 (sisaldab käibemaksu) välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ning ülejäänud tasu ja kulutused jätta võlgniku kanda.
2. 01.02.2018 kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde ja ajutine pankrotihaldur oma aruande juurde. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnik ule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 07.02.
3. Kohus määras otsustada võlgniku pankroti väljakuulutamine 08.02.
5. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.02.
6. Seisuga 01.02.201807.02.2018 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused
7. Pankrotiseaduse (

) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. XXX esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 1

lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgnik u majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 8.

§ 31lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäär us).

Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamise ga algab pankrotimenetlus.

§ 31

lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimeta mise 3 2-17-18589 ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 9. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutise halduri hinnangul võlgnik ul vara puudub ning kohustusi on vähemalt 206 124 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku varad ületavad kohustusi ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

10. Kohus tuvastab ajutise pankrotihalduri aruande põhjal, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg-st 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tuleneva lt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

11.

§ 29

lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuuluta mata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuuluta mata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 12. Käesoleval juhul ei ole kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks nõutud summat tasutud.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Seega kuulutab kohus pankroti

§ 171lg 1 1 alusel välja.

Pankroti väljakuuluta mise aeg on 08.02.2018 kell 12:

2. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 06.03.2018 kell 09:20 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas, Tallinnas, Kentmanni 13, V korrus, saal
4. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus määrab Andres Hermet’i võlgniku pankrotihalduriks. 15.

§ 93

lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (

§ 153lg 1 p 3).

16.

§ 33

lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4 2-17-18589 17.

§ 23

lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses). 18.

§ 150

lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. 19.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutus i suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

1. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 96 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus on ajutise halduri tasuks 912 eurot, millele lisandub käibemaks 182,40 eurot ning vajalike kulude katteks 71 eurot (sisaldab käibemaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldur ile Andres Hermet’ile ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda OÜ Lundet (registrikood 10457445), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr EE
2. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulud jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5