Obsah (7)
§ 162§ 173§ 174§ 138§ 177§ 190§ 179KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-13515 Tsiviilasi XXXi
) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 01.01.2017.a on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest ½ on 235.00 eurot. 2
(2)Hageja on esitanud hagi elatise saamiseks miinimummääras alates hagi esitamisest. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja hagejale elatist seaduses ettenähtud miinimummääras ei maksa. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13613, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. PKS § 101 lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kostja on vastu vaielnud elatise suurendamisele ning on teatanud, et ta on nõus tasuma 35 eurot huviringi teenuse eest hageja või teenuse osutaja poolt eelnevalt kostjale esitatud arvete alusel. Kostja heidab hageja esindajale ette seda, et lapse kulutuste kohta ei ole kviitungeid kostjale esitatud (tl 17). Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28.10.2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29.04.2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras, kuigi lapse kulud on tegelikkuses oluliselt suuremad. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja ei saa osaleda igas kostja poolt juhuslikult loetletud huviringis. Eeltoodust tulenevalt on täiesti alusetu kostja taotlus tasuda 35 eurot huviringi arve alusel huviringile. Kostja vastus tõendab kohtu hinnangul üksnes seda, et kostja ei tea või ei huvitu hageja tegelikest vajadustest. Käesoleval juhul maksab kostja hagejale elatist alla seaduses ettenähtud miinimummäära. Kostja ei nõustu tasuma rohkem. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. 3
(2)Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud ühtegi eelpoolloetletud asjaolu. Menetluskulud
§ 162
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
§ 173
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 174
¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.
§ 138
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja menetluskulude nimekirja järgi on hageja menetluskulud järgmised: Justiitsministri määruse 05.01.2017, nr 1(edaspidi määrus) ’’Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord’’1 § 7 kohaselt õigusabilepingu sõlmimisel lepingutasu 5 eurot ja õigusabiteenust koos esindusega kohtumenetluses. Hagejale on osutatud esindaja poolt õigusabiteenust mahus 2,5 h x 40 eur/h (km-ga) kokku summas 100 eur (km-ga). Vastavalt määrusele on kostja kasutanud toetusena antavat riigiõigusabi summas 90 eurot. Summa on riigi poolt Eesti Õigusbüroo OÜ-le tasutud üldarve alusel ja kuulub kostjalt Eesti Vabariigi riigi kasuks välja mõistmisele. Hagejaomaosaluse osa õigusabikuludes esindajale on summas 20 eurot (lepingutasu 2017.a. 5 eurot + lepingutasu 2018.a. 5 eurot + õigusabi teenused 10 eurot). Lähtudes eeltoodust palub hageja välja mõista kostjalt põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 20 eurot hageja kasuks ja välja mõista kostjalt põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 90 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas.
§ 177
lg 2 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmiselel ka viivis menetluskulude (s.o. 20 euro) hüvitamiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
§ 190
lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Riigi kasuks riigiõigusabi kulude väljamõistmise lahendi täitmise kord määratakse kindlaks riigi õigusabi seaduse § 26 lg 2 alusel, mille kohaselt riigi õigusabi saanud isik, kellele on pandud käesoleva seaduse alusel kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, või isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates. Vastavalt
§ 179
lg-le 6 võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva määruse saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik, st kostja ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
§ 179
lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(2)Karin Sonntak Kohtunik 5
(2)