← Eesti

2-17-14393/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 22.01.2018.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-14393 Tsiviilasi XXXi hagi XXXi vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2520.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: XXX (isikukood XXX elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja: XXXi (isikukood XXX, elukoht XXX) 14.12.2017.a. esindajad Kohtuistung toimumise aeg RESOLUTSIOON

  1. Jätta rahuldamata XXXi hagi XXXi vastu elatise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
  2. Jätta XXXi menetluskulud tema enda kanda.
  3. Jätta XXXi menetluskulud tema enda kanda.
  4. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  5. XXX on XXXi ja XXXi 12.08.2011.a. sündinud poeg (tõendab sünni tõend t/l 9).
  6. XXXi vanemad ei vaidle selle üle, et: - XXX elab vahelduvalt mõlema vanema juures. Reeglina elab laps võrdselt mõlema vanema juures, kuid on esinenud üksikuid kuid, mil laps on olnud isa juures nädala rohkem kui ema juures (vt kohtuistungi protokoll t/l 61); - kumbki vanem peab last üleval ajal mil laps on tema juures (vt kohtuistungi protokoll t/l 61 pöördel); - lapse lasteaiamaksu arved maksid vanemad kuni 2017.a. oktoobrini vaheldumisi, kuid kuna nüüd käib laps eelkoolis, leppisid lapsevanemad kokku, et alates novembrist maksab lasteaiamaksu ema ja eelkooli tasu isa (vt kohtuistungi protokoll t/l 62); - XXX töötab AS-s EVR Cargo ning tema 2017.a. keskmine palk oli 1966,68 eurot kuus (t/l 13); - XXXi on 80 % ulatuses töövõimetu (t/l 50), tema sissetulekuteks on töövõimetuspension 267,93 eurot, sotsiaaltoetus 34,26 eurot ning ta teenib lisa järeleaitamise tundide andmisega, millega teenib 400-500 eurot kuus (vt protokoll t/l 62); - ka XXXil on keskmine puue ning tema puudetoetuse suuruseks on 69,04 eurot kuus. Lisaks nimetatule saab laps ka riiklikku peretoetuist, mis 2017.a. oli 50.- eurot ja 2018.a. on 55.eurot kuus. - peale XXXi tema vanematel ülalpeetavaid ei ole.
  7. 27.09.2017.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatise 280.- eurot kuus. Elatise hagi esitamist põhjendas hageja seaduslik esindaja sellega, et kostja võib igal ajal taganeda poolte kokkuleppest, et XXX elab vahelduvalt kummagi vanema juures võrdse aja, kostja ei osta lapsele riideid ning ei aita XXXil katta XXXi psühholoogi juures käimise kulusid. Kohtuistungil vähendas hageja kõigepealt nõutava elatise suurust 50.- euroni kuus, kuid muutis istungi lõpuks oma seisukohta ja palus kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõista elatise 150.- eurot kuus põhjusel, et kostja vaidleb hagile vastu.
  8. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena XXXi ja XXXi abielutunnistuse, XXXi sünnitõendi, rahvastiku registri osakonna tõendi, XXXi palgatõendi, pangakonto väljavõtted, kviitungid psühholoogilise nõustamise eest tasumise kohta ja ostutšekid kauplustest. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  9. Kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagi ja palub jätta see rahuldamata. Kostja sõnul ei ole ta rikkunud oma kohustust hagejale ülalpidamist anda, sest laps elab vaheldumisi tema ja isa juures ning ajal kui laps elab tema juures, peab ta ka last üleval. Lisaks nimetatule tasus Lk 2

(5)kostja oma sõnul ka hageja tantsuringi arveid üksi ning lasteaiamaksu maksid vanemad kordamööda, kusjuures alates 2017.a. novembrist maksab need kostja, sest XXX maksab lapse eelkooli tasu.
  1. Kostja sõnul ei ole XXXi poolt lapsega psühholoogi külastamine 50.- euro eest tunnis vajalik, sest Adeli Rehhabilitatsioonikeskuse arstide sõnul, kus laps vanemate ühisel nõusolekul käis, laps psühholoogi abi enam ei vaja, küll aga vajab ta logopeedi abi.
  2. Kostja esitas kohtule koos oma vastuväidetega Sotsiaalkindlustusameti tõendi XXXil keskmise puude tuvastamise kohta, ja kostja püsiva töövõimetuse tuvastamise kohta 80 % ulatuses, oma pangakonto väljavõtte hageja lasteaiamaksu maksmise kohta ja MTÜ Terpsikhore kviitungid XXXi eest ringi tasu maksmise kohta. Kohtu poolt kogutud tõendid.
  3. Kohus tegi järelpärimise Adeli Rahvusvahelisele Rehabilitatsioonikeskusele, et teada saada kas XXX käis nimetatud rehabilitatsioonikeskuses ning kas tal soovitati jätkata psühholoogi juures käimist. Vastuseks teatati kohtule, et XXXil soovitati alustada keskuse poolt rehabilitatsiooniplaani koostamisega vastava teenuse saamiseks ning keskuse arsti sõnul vajab laps logopeedilist ravi. Kohtuotsuse põhjendused.
  4. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  6. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PkS § 120 lg 1 sätestatule.
  7. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PkS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  9. mai
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  11. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  12. oktoobrist Lk 3
(5)2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PkS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Selle asjaolu tõendamise koormus lasub hagejal. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-35-17 p-s 28.3 asunud aga ka seisukohale, et elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 kohaselt võib olla muu hulgas ka see, et laps elab osa ajast lahuselava vanema juures, kusjuures eeldada tuleb, et lahus elav vanem kannab proportsionaalselt tema juures oldud ajaga laste ülalpidamiskulud ja vastupidist tuleb tõendada
  1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus.
  2. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle selle üle, et: - XXX elab vahelduvalt mõlema vanema juures, kusjuures reeglina elab laps võrdselt mõlema vanema juures, väljaarvatud üksikud kuud, mil laps on olnud isa juures nädala rohkem kui ema juures (vt kohtuistungi protokoll t/l 61); - kumbki vanem peab last üleval ajal mil laps on tema juures (vt kohtuistungi protokoll t/l 61 pöördel); - lapse lasteaia maksu maksid vanemad kuni 2017.a. oktoobrini korda mööda, kuid kuna nüüd käib laps eelkoolis, leppisid lapsevanemad kokku, et alates novembrist maksab lasteaiamaksu ema ja eelkooli tasu isa (vt kohtuistungi protokoll t/l 62); - XXX töötab AS-s EVR Cargo ning tema 2017.a. keskmine palk oli 1966,68 eurot kuus (t/l 13); - XXXi on 80 % ulatuses töövõimetu (t/l 50), tema sissetulekuteks on töövõimetuspension 267,93 eurot, sotsiaaltoetus 34,26 eurot ning ta teenib lisa järelaitamistundide andmisega, millega teenib 400-500 eurot kuus (vt protokoll t/l 62); - ka XXXil on keskmine puue ning tema puudetoetuse suuruseks on 69,04 eurot kuus. Lisaks nimetatule saab laps ka riiklikku peretoetuist, mis 2017.a. oli 50.- eurot ja 2018.a. on 55.eurot kuus. - peale XXXi tema vanematel ülalpeetavaid ei ole, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt elatise väljamõistmine kohtuotsusega, sest XXXi täidab oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust vahetult lapse ülalpidamisega makstes seejuures ka lapse lasteaiamaksu ning huviringides osalemise tasu. Kohtu hinnangul tulebki Lk 4
(5)XXXil panustada oma lapse ülalpidamisse suuremas määras kui XXXil, sest hageja isa igakuine sissetulek on vähemalt 2 korda suurem kui hageja emal, kes on 80 % ulatuses töövõimetu, mille üle pooltel vaidlus puudub. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ja ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
  1. Eeltoodust tulenevalt ei anna alust kostjalt elatist välja mõista ka asjaolu, et hageja on mõnes kuus olnud isa juures nädala kauem kui ema juures või, et isa on pidanud vajalikuks viia laps psühholoogi juurde nõustamisele, sest lapse vajadus psühholoogi abi järele tõendatud ei ole. XXXi väite, et ema lapsele riideid ei osta, lükkas kohtuistungil ümber XXXi, kelle sõnul on XXXil kummagi vanema juures eraldi riided, mida ta vastavalt ka kannab. Kuigi ka nimetatud asjaolu ei saaks olla aluseks kostjalt elatise väljamõistmisele kohtuotsuse p-s 12 märgitud põhjendustel. Kõige eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  2. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, v.a. siis kui kohus leiab sama seadusesätte lõike 4 kohaselt, et kulude jätmine poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti on tema suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käeolevas asjas on hagejaks alaealine laps, kelle ülalpidamiseks hagiavalduses elatist nõutakse, on ebaõiglane jätta tema hagi rahuldamata jätmisel kõigi menetlusosaliste menetluskulusid hageja kanda, millest tulenevalt jätab kohus TsMS § 162 lg 4 alusel iga menetlusosalise menetluskulud menetlusosalise enda kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Tulenevalt asjaolust, et kohus otsustab jätta iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
  3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ja sellest, et hageja palus esitatud hagis elatise välja mõista 280.- eurot kuus, on käesoleva tsiviilasja hind 2520.- (9 x 280) eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa /kohtunik/ Lk 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.