← Eesti

2-17-103280/10

Obsah (4)§ 113§ 76§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 13.detsember 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-103280

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskuludec tasumiseni Lindorff Eesti ASi kasuks.

  1. Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja ASga Swedbank 07.05.2010 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu. Pank andis kostjale krediidisumma 10 000 krooni ehk 639,12 eurot. Kostja krediiti tähtajaks ei tagastanud. Pank debiteeris intressi ja hooldustasu arvelduskontolt maksepäeval. 06.11.2013 edastas pank kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta. Teates määras pank kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Võlgnevuseks oli kokku 661,54 eurot (põhiosa 639,12 eurot, intress 5,68 eurot ja viivis 16,74 eurot). Kostja võlgnevust ei tasunud. Pank loovutas nõude hagejale 07.05.
  2. 15.12.2011 sõlmis pank kostjaga eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu. Pank andis kostjale krediidisumma 1900 eurot. Kostja krediiti tähtajaks ei tagastanud ega maksnud pangale hinnakirjas toodud tasu vastavalt krediitkaardi kasutamise tingimuste p-le 6.3 ega intressi vastavalt krediitkaardi kasutamise tingimuste p-le 6.
  3. Tingimuste p 6.8 kohaselt debiteeris pank intressi ja hooldustasu arvelduskontolt maksepäeval. Kostja võlgnevust ei tasunud. 06.11.2013 edastas pank kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta, milles määras kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Pank loovutas nõude hagejale 07.05.
  4. Hageja nõude aluseks on

§ 76lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1, 6, § 113 lg-d 1, 5, Ts

MS § 367. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 325 eurot. Menetluskuludelt taotleb hageja viivise väljamõistmist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja hagile ei vastanud, eelistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus rahuldab hagi. TsMS § 405 alusel kuulub hagi menetlemisele lihtsustatud korras (lihtmenetluses) kuna hagihind ei ületa 2000 eurot põhinõude osas ja 4000 eurot koos kõrvalnõuetega. Kostja eelistungile ei ilmunud, kohtukutse sai kostja kätte vastavalt TsMS § 317 lg-le 5. Kutse eelistungile sisaldab kostja jaoks teavet asja lahendamise võimalikkuse kohta, kui kostja eelistungile ei ilmu. Hageja õigus nõuda kostjalt ASga Swedbank sõlmitud lepingute alusel võlgnevuse väljamõistmist tuleneb asjaolust, et AS Swedbank loovutas nõuded hagejale 07.05.2014 teatisega, mida hageja on tõendanud ASi Swedbank kinnituskirjaga (lk 57). Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hagiavalduse kohaselt AS Swedbank täitis lepingutega võetud kohustused, kostja mitte. Vastupidist ei ole kostja väitnud. Vastavalt

§ 76lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Arvestades, et kostja ja AS Swedbank sõlmisid lepingud 07.05.2010 ja 15.12.2011, oli kostjal kohustus täita lepingutega võetud kohustused.

§ 100

järgi on 2 kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas

§ 101

lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohutust rikkunud (p 1); rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Seejuures võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid (

§ 101lg 2).

Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist määras, mis on lepingutes kokku lepitud: 07.50.2010 sõlmitud lepingu puhul 18% aastas ja 15.12.2011 sõlmitud lepingu puhul 7% aastas vastavalt

§ 113

lg 1 kolmandale lausele ning sõlmitud lepingutele (lepingute kirjed „intressimäär“). Tsiviilasja hind on 3733,67 eurot. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses juhindudes TsMS § 177 lg-st 1. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 325 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.