← Eesti

2-17-15161/38

Obsah (10)§ 113§ 1131§ 197§ 100§ 101§ 367§ 127§ 128§ 115§ 139

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.01.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15161 Tsiviilasi V

) § 208 lg 1 tähenduses. Müügilepingu alusel kohustus hageja kostjale üle andma metsamaterjali ja kostja kohustus hagejale tasuma ostuhinna summas 2377,20 eurot. Kostja on metsamaterjali hagejalt vastu võtnud, kuid ostuhind on osaliselt, s.o summas 2000 eurot siiani tasumata, millega kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust. Kostja kohustub tasuma hagejale ostetud metsamaterjali eest 2000 eurot. Täiendavalt, on hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 113

lg 1 alusel ostu-müügi aktis kokku lepitud viivist 0,5% päevas tasumata summast, milline on hagi esitamise seisuga kokku 6363,17 eurot: Hageja ei ole soovinud koormata kostjat suure viivise nõudega. Seda tõendab asjaolu, et kuigi kostja oli juba 06.12.2016 arve maksmisega viivituses, ei nõudnud hageja temalt viivist, vaid ainult põhivõlgnevuse tasumist. Tulenevalt hageja heatahtlikkusest ja soovist lahendada asi poolte vahel võimalikult kiiresti, vähendab hageja kostjalt nõutavat viivist põhinõude suuruseni. Kostja kohustub tasuma hagejale kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist summas 2000 eurot, mis on ca 65% väiksem hagejale tegelikult kuuluvast viivisenõudest. Lisaks nõuab hageja

§ 1131lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ning kostja on majandustegevuses tegutsev isik. Seega on täidetud

§ 1131lg-s 1 sätestatud eeldused.

Täiendavalt kohustub kostja hüvitama hagejale seoses nõude sissenõudmisega juba kantud õigusabikulud summas 360 eurot. 4. 08.12.2017 seisukohas kostja vastusele täpsustas hageja esitatud nõudeid. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 279,84 eurot, lisanduv viivis võlgnetavalt summalt

§ 113

lg 1 toodud määras, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja õigusabikulud 360 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuses toodud väide nõuete tasaarvestamise kohta on ebaõige ja täies ulatuses tõendamata. Kostjal puudub hageja vastu mistahes nõue, mida oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada. Hageja ei ole kostjalt tellinud arvel nr XXXX märgitud teenust ning kostja ei ole hagejale vastavat teenust ka osutanud. Hageja näeb kostja väidetava nõude aluseks olevat arvet nr XXXX esmakordselt alles käesoleva tsiviilasja menetluses. Kostja on küll oma 03.03.2017 e-kirjas hagejale viidanud sama numbriga arvele, kuid hageja palvele arve talle edastada, kostja vastanud ei ole. Hagejale ei ole esitatud arvet ka sellel märgitud kuupäeval, s.o 09.03.2016. Juhul, kui kostja oleks tõepoolest hagejale arvel märgitud teenust osutanud, oleks kostja arve hagejale ka tähtaegselt esitanud. Hageja kuulis väidetavast arvest alles aasta hiljem ühe e-kirja 3

(12)2-17-15161 vastusena hageja nõudele, milline on kohtule esitatud. Kostja ei ole arvet hagejale edastanud, kuivõrd hageja ei ole kunagi tellinud kostjalt väidetavat metsamaterjali saagimisteenust ja kostja ei ole seda hagejale ka kunagi osutanud. Kuivõrd arvel puuduvad mistahes viited hagejale, sh ei ole arvel teenuse ostjaks märgitud hagejat, ei ole arve nr XXXX kuidagi hagejaga seotud.
  1. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole arve võlasuhte tekkimise aluseks. Kostja on oma vastuse punktis 3.13 ka ise kinnitanud, et arve ei ole kokkulepe. Mistahes kokkulepe väidetava metsamaterjali saagimisteenuse osutamiseks poolte vahel puudub. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega ei ole kostjal õigus tasaarvestada hageja nõuet olukorras, kus tal endal puudub hageja vastu samaväärne nõue. Kostja väide nõuete tasaarvestamise kohta on ebaõige ja tõendamata, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. Küll aga on kostja tunnustanud hageja põhinõuet 2000 euro ulatuses, mistõttu tuleb hagi vastavalt rahuldada. Hageja on nõus viivise nõuet osaliselt vähendama vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale, mille tulemusel tuleb kostjalt hagi esitamise päeva seisuga välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 279,84 eurot.
  2. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, justkui puudub hagejal õigus nõuda

§ 1131

lg 1 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist ja ka kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist summas 360 eurot. Kuivõrd kostjal puudub nõue hageja vastu, mida oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada, ei ole kostja põhjendatult keeldunud võlgnevuse tasumisest vaid pahatahtlikult ja alusetult. Hageja on kandnud olulises suuruses kulutusi, et kostjalt võlgnevus kätte saada ning need tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja palub kohtul jätta tähelepanuta kostja väited, mis puudutavad hagi tagamist, kuivõrd need ei oma antud hagi läbivaatamisel mingit tähtsust. Samad väited on kostja esitanud määruskaebuses.

  1. 05.01.2018 esitas hageja hagist osalise loobumise avalduse, milles hageja taotleb võtta vastu osaline hagist loobumine sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas summas 1720,16 eurot (vähendatud viivise nõuet 279,84 eurot ületavas osas); lõpetada otsust tegemata menetlus Viimsi Mets OÜ sissenõutavaks muutunud viivise summas 1720,16 eurot nõudes Estonian Forest Industry OÜ vastu; ülejäänud osas jätkata menetlust, sh rahuldada Viimsi Mets OÜ hagi Estonian Forest Industry OÜ vastu põhivõlgnevuse summas 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 279,84 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja teatas, et loobub osaliselt hagist kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 1720,16 eurot osas ja palub otsust tegemata selles osas menetluse lõpetada. KOSTJA VASTUVÄITED
  2. Kostja esitas 04.12.2017 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja on hageja nõude tasaarvestanud. Juhul, kui kohus mistahes põhjusel ei pea tasaarvestust toimunuks, esitab kostja käesolevaga protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, millega hageja nõue vastavas ulatuses lõpeb. Juhul, kui kohus või hageja kostja tasaarvestusega ei nõustu, vaidleb kostja vastu olulises osas viivistele.
  3. Kostja ei vaidlusta järgmisi asjaolusid: hageja ja kostja on hagi punktis 1 kirjeldatud tingimustel lepingu sõlminud; kostja kohustus hagejale tasuma 2377,20 eurot; kostja on tasunud hagejale 377,20 eurot; kostja ei ole tasunud hageja arvet 2000 euro ulatuses. 09.03.2017 on kostja koostanud hagejale arve nr XXXX summas 2430 eurot (käibemaks ei kohaldu) seoses 4

(12)2-17-15161 kostja poolt osutatud metsamaterjali saagimisteenusega, mille tellis kostjalt hageja juhatuse liige XXXX . Nimetatud arve tasumise tähtaeg oli 19.03.
  1. Kostja ei tasunud hagejale ülejäänud arvet summas 2000 eurot seetõttu, et hageja ei tasunud kostja arvet nr XXXX . Seoses hageja poolt arve tasumata jätmisega tasaarvestas kostja oma nõude hageja nõudega ning teatas sellest ka hagejale. 20.10.2017 määrusega rahuldas kohus hageja 18.10.2017 hagi tagamise taotluse ning arestis kostja üüritud ruumides asuva XXXX . Tegelikkuses kuulub nimetatud ese Moduland Building OÜ-le (registrikood 12356021). Moduland Building OÜ on esitanud kostjale pretensiooni ning edastanud kostjale kohtule esitamiseks ka Moduland Building OÜ XXXX omandiõigust tõendavad dokumendid. Kostja vaidlustab siinkohal kõik hageja faktiväited, mida ei ole eelnevas käsitletud.
  2. Antud juhul on kostja nõude tasaarvestanud ning poolte vaheline võlasuhe lõppenud. Järelikult ei saa hageja tasaarvestuse tegemise hetkest alates nõuda kostjalt arve tasumist ega ka viivist. Viivist saab nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest, kostjal ei ole täitmata kohustusi hageja ees. Juhul, kui kohus mistahes põhjusel ei pea tasaarvestust toimunuks, esitab kostja käesolevaga protsessuaalse tasaarvestuse avalduse. Kohtupraktika järgi ei pea tasaarvestuse esitamiseks kostja esitama vastuhagi. Piisab sellest, kui kostja esitab hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse (vt Riigikohtu 28.11.
  3. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-111-06, p 16; 27.04.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11). Protsessuaalse tasaarvestuse jaoks peavad olema täidetud tasaarvestuse üldised eeldused, mis on sätestatud

§-s

  1. Hageja põhinõue kostja vastu on 2000 eurot. Kostjal on hageja vastu 2762,80 euro suurune nõue, mis tuleneb hageja poolt kostjale tasumata jäänud arvest nr XXXX summas 2430 eurot ja selle lisanduvatest seadusjärgsetest viivistest summas 332,80 eurot (kokku 625 päeva). Käesoleval juhul omab hageja kostja vastu 2129,30 euro suurust nõuet, mis koosneb põhivõlast ning viivisest. Nagu eelnevalt mainitud, omab kostja hageja suhtes suuremat nõuet (kostja nõue on 633,50 euro võrra suurem). Seega on hageja ja kostja nõuded samaliigilised (rahalised kohustused) ning tasaarvestuse üldised alused on täidetud. Käesolevaga, juhuks, kui kohus hageja nõuet tunnistab, esitab kostja hagejale protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestab oma hageja vastu suunatud tasumise kohustuse nõude hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega kohtu poolt rahuldatavas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses lõppevad.
  2. Antud juhul nõuab hageja viivist 0,5% päevas, mis on oluliselt kõrgem seaduses sätestatud määrast. Samas ei ole hageja ja kostja leppinud kokku seaduse määrast kõrgemas viivises. See nähtub hageja esitatud arvest, mis ei ole aga kokkulepe. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-14409 punktis 11 rõhutanud, et selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokku leppimata tingimustes ning arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes). See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks. Järelikult saab hageja kostjalt nõuda viivist üksnes seaduses sätestatud määras. Juhul, kui kostja võlgneb alates 21.12.2016 hagejale 2000 eurot, sai hageja viivise nõue hagi esitamise seisuga olla maksimaalselt 129,30 eurot (kokku 295 päeva). Lisaks, hagejal puudub alus nõuda

§ 1131

lg 1 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitamist põhjusel, et kostja on õigustatult keeldunud hagejale arve tasumisest põhjusel, et hagejal oli samaaegselt kostja ees võlgnevus. Samuti ei ole põhjendatud hageja nõue kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks summas 360 eurot. Nõudel puudub õiguslik alus ning hageja ei ole nõuet põhistanud. 5

(12)2-17-15161
  1. 02.01.2018 seisukohas leidis kostja, et ei tunnista jätkuvalt hagi. Kostja on osutanud hagejale saagimisteenust maksumusega 2 430 eurot, milline summa ületab hageja nõude ja seega on nõue tasaarvestatud. Hageja on vähendanud oma viivisenõuet. Seega esitas hageja osaliselt põhjendamatu nõude ja kostja on põhjendatult vaielnud nõudele vastu. Hageja nõue 360 euro hüvitamiseks on põhjendamatu. Esiteks ei ole tegemist kuludega, mida hageja saaks kostjalt nõuda. Teiseks on hageja nõue selgelt ülepaisutatud – ca 1,5 lk sisulist teksti sisaldava nõudekirja koostamine ei võta 3 töötundi. Kolmandaks on hageja käibemaksukohustuslane ja seega ei ole põhjendatud nõuda kantud kulu hüvitamist koos käibemaksuga. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus lahendab käesoleva tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg
  3. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (tl 4; tl 111 pöördel). Hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt selgitab kohus menetluse eset (I); seejärel käsitleb kohus hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid (II); ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab vastavalt sellele menetluskulud (III). I
  4. Riigikohus on 19.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13 selgitanud, et nõude muutmise, sh vähendamise kohta peab kohus menetluses võtma selge seisukoha, et menetlusese oleks selge ja kostjal oleks võimalik aru saada, millisele nõudele ta vajadusel vastu vaidleb (vt ka nt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-13, p 15). Kohus peab selgeks tegema, kas hageja on hagist osaliselt loobunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 mõttes või hagi osaliselt tagasi võtnud TsMS § 424 mõttes ja vastavalt ka tegema määruse menetluse osalise lõpetamise või hagi osalise läbi vaatamata jätmise kohta (vt ka Riigikohtu 23.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19).
  5. Algselt on hageja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2000 eurot, lisanduva viivise võlgnetavalt summalt määras 0,5% päevas, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja õigusabikulud 360 eurot (tl 1 ja pöördel). Hiljem on hageja 08.12.2017 menetlusdokumendis (tl 124-125) vähendanud oma esialgset nõuet ja 05.01.2018 menetlusdokumendis (tl 148 ja pöördel) esitanud hagist osalise loobumise avalduse. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 279,84 eurot, lisanduv viivis võlgnetavalt summalt võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 toodud määras, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Hageja on hagist loobunud summa 1720,16 euro osas, selgitades seda viivise nõude vähendamisega vastavalt seadusjärgsele viivisemäärale. Kostja ei vaielnud vastu hagist osalisele loobumisele. Seetõttu võtab kohus hageja nõude 1720,16 euro osas vastu hagist loobumise ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse osaliselt. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 432 ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotuse osas peab kohus põhjendatuks lähtuda analoogia korras TsMS § 173 lg-st 5, jättes hagist osalise loobumisega seotud menetluskulude jaotuse eraldi märkimata. Menetluskulude jaotuse osas võtab kohus tervikuna seisukoha kohtuotsuse punktis 28, arvestades nii hagist osalist loobumist kui menetlusse jäänud nõuete rahuldamise ulatust. 6

(12)2-17-15161
  1. Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-des 14-15 märgitud asjaolusid, lõpetas kohus osaliselt käesoleva tsiviilasja menetluse hageja viivisenõude osas 1720,16 euro ulatuses. Eelnevat arvestades lahendab kohus käesolevas menetluses hageja nõuet kostja vastu võlgnevuse nõudes summas 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 279,84 eurot, lisanduva viivise nõudes võlgnetavalt summalt, võla sissenõudmiskulude 40 euro ja õigusabikulude 360 euro nõudes. II
  2. Pärast hagist osalist loobumist menetlusse jäänud nõuete osas leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ja põhjendab seda alljärgnevalt.
  3. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel 29.02.2016 sõlmitud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise, ostu-müügi akti kohaselt müüs hageja kostjale metsamaterjali kokku 36 tihumeetrit, hinnaga 2377,20 eurot. Vastavalt ostu-müügi aktile kohustus kostja metsamaterjali eest tasuma 7 pangapäeva jooksul pärast materjali üleandmist, akti vormistamist ning originaalarve esitamist (vt tl 6-7). Vaidlus puudub ka selles, et hageja esitas 29.02.2016 kostjale arve nr XXXX kokku summas 2377,20 eurot, mille tasumise tähtaeg oli 08.03.
  4. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. 21.12.2016 tasus kostja arvest 377,20 eurot (vt tl 9). Kostja on vastuses hagile omaks võtnud, et ei tasunud hagejale ülejäänud arvet summas 2000 eurot ning hageja põhinõue kostja vastu eelnimetatud arve alusel on seega 2000 eurot (vt tl 110-111).
  5. Samas leiab kostja, et tal oli alus mitte tasuda hageja poolt esitatud arvet summas 2000 eurot seetõttu, et hageja ei tasunud kostja arvet nr XXXX . Kostja leiab, et seoses hageja poolt kostja arve tasumata jätmisega tasaarvestas kostja oma nõude hageja nõudega ning teatas sellest ka hagejale. Kostja väitel on ta osutanud hagejale saagimisteenust maksumusega 2430 eurot, milline summa ületab hageja nõude suuruse ja seega on nõue tasaarvestatud. Juhuks, kui kohus hageja nõuet tunnistab, esitas kostja hagejale protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, millega kostja tasaarvestas oma hageja vastu suunatud tasumise kohustuse nõude hageja poolt käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega kohtu poolt rahuldatavas ulatuses. Kostja märgib, et tasaarvestuse tulemusena poolte vastastikused nõuded kattuvas ulatuses lõppevad.
  6. Hageja ei tunnista kostja tasaarvestust ega nõustu sellega. Hageja leiab, et kostja vastuses toodud väide nõuete tasaarvestamise kohta on ebaõige ja täies ulatuses tõendamata ning kostjal puudub hageja vastu mistahes nõue, mida oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada. Hageja selgitab, et ei ole kostjalt tellinud arvel nr XXXX märgitud teenust ning kostja ei ole hagejale vastavat teenust ka osutanud. Hageja märgib, et näeb kostja väidetava nõude aluseks olevat arvet nr XXXX esmakordselt alles käesoleva tsiviilasja menetluses. Hageja väitel on kostja küll oma 03.03.2017 e-kirjas hagejale viidanud sama numbriga arvele, kuid hageja palvele arve talle edastada kostja vastanud ei ole. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole arvet hagejale edastanud, kuivõrd hageja ei ole kunagi tellinud kostjalt väidetavat metsamaterjali saagimisteenust ja kostja ei ole seda hagejale ka kunagi osutanud. Hageja lisab, et kuivõrd arvel puuduvad mistahes viited hagejale, sh ei ole arvel teenuse ostjaks märgitud hagejat, ei ole arve nr XXXX kuidagi hagejaga seotud.
  7. Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul ei saa lugeda tasaarvestust toimunuks ega kostja väidetavat nõuet hageja vastu arve nr XXXX alusel hageja nõudega kostja vastu tasaarvestaks lugeda. Kostjapoolset tasaarvestust ei saa lugeda toimunuks sõltumata sellest, kas kostja teatas hagejale tasarvestusest enne kohtumenetlust (kohtule ei ole esitatud tõendeid sellise teate edastamise kohta) või tegi nn protsessuaalse tasaarvestusena kohtumenetluse kestel.

§ 1977

(12)2-17-15161 lg 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega eeldab tasaarvestusavalduse tegemine tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjal reaalselt eksisteeriva nõude olemasolu. Kohus leiab, et kostja pole millegagi tõendanud, et tal olnuks hageja vastu reaalselt eksisteeriv nõue, mida saanuks tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Hageja on õigustatult märkinud, et kohtupraktika kohaselt ei ole ainuüksi arve võlasuhte tekkimise aluseks ning ka kostja on oma vastuse punktis 3.13 ka ise kinnitanud, et arve ei ole kokkulepe (vt tl 111). Seega leiab kohus, et kostja ei saa kasutada hageja nõude tasaarvestamiseks 09.03.2016 arvet nr XXXX (tl 112), sest kostja ei ole millegagi tõendanud poolte kokkulepet hagejale metsamaterjali saagimisteenuse osutamiseks ja sellest tulenevat hageja väidetavat kohustust kostja ees. Pealegi ei nähtu arvest nr XXXX , millisele isikule antud arve üldse väljastatud on (vt tl 112). Kohus märgib täiendavalt, et kostja väited hageja nõude tasaarvestamisest kostja väidetava nõudega hageja vastu tulenevalt 09.03.2016 arvest nr XXXX on eluliselt täiesti ebausutavad olukorras, kus kostja on 07.12.2016 e-kirjas tunnistanud oma kohustust hageja arve tasumiseks ja lubas arve lähipäevil tasuda (vt tl 8). Kui kostjal tõepoolest olnuks hageja vastu 2016. aasta märtsikuust reaalselt eksisteeriv nõue arve nr XXXX alusel, siis saanuks kostja seda nõuet tasaarvestamiseks kasutada ka 2016. aasta detsembris ja kostjal puudunuks vajadus lubada hageja arve tasumist. 22. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et hagejal on kostja vastu põhinõue summas 2000 eurot ning kostjapoolset tasaarvestust hageja nõudega ei saa lugeda toimunuks, siis kuulub hageja nõue kostjalt 2000 euro väljamõistmiseks rahuldamisele. Hageja on esitanud ka viivisenõude ning kohus leiab, et põhinõude rahuldamise tõttu kuulub osaliselt rahuldamisele ka hageja viivisenõue sissenõutavaks muutunud viivise nõudes.

§ 100

kohaselt loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse rikkumiseks nii kohustuse täitmata jätmist kui täitmisega viivitamist.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et kuna hageja poolt kostjale esitatud arve kuulus tasumisele 08.03.2016, siis tuleb viivist arvestada alates 09.03.2016. Kostja on oma viivisearvestuses (tl 111 pöördel) lähtunud ekslikult viivise arvestamise alguspäevana 21.12.1016, mil kostja hageja nõude osaliselt tasus. Kohus märgib, et nõude osaline tasumine ei tähenda, et tasumata nõude osas hakkaks viivise arvestamise aeg kulgema nõude osalise tasumise ajast. Hageja on taotlenud seadusjärgse viivise väljamõistmist summas 279,84 eurot, kuid ka hageja on osaliselt eksinud viivise arvestuses (vt tl 125), hakates viivist arvestama alates 08.03.2016 ja arvestades 21.12.2016 päeva eest viivist kahekordselt. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele seadusjärgne viivis summas 278,87 eurot alljärgneva arvestuse alusel: Arve nr 201602-5 201602-5 201602-5 201602-5 201602-5 Summa (EUR) Võlaperiood 2377,2 09.03.2016-30.06.2016 2377,2 01.07.2016-21.12.2016 2000 22.12.2016-31.12.2016 2000 01.01.2017-30.06.2017 2000 01.07.2017-11.10.2017 Päevade Aastane arv viivisemäär 114 8,05% 174 8% 10 8% 181 8% 103 8% Kokku Viivis (EUR) 59,6 90,41 4,37 79,34 45,15 278,87 8

(12)2-17-15161 23. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 12.10.2017 kuni kohustuse täitmiseni protsendina põhinõudelt (2000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Ka tulevikku suunatud viivise osas rahuldab kohus hageja nõude osaliselt, sest hagi kohaselt taotles hageja võlgnetavalt summalt lisanduva viivise väljamõistmist hagi esitamise päevast kuni kohustuse täitmiseni viivise määraga 0,5% päevas (vt tl 1-4), kohus rahuldab hageja lisanduva viivise nõude aga lähtudes viivise seadusjärgsest määrast. Kuigi 08.12.2017 menetlusdokumendis on hageja taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 toodud määras (tl 124), ei ole hageja oma 05.01.2018 hagist osalise loobumise avalduses (tl 148) loobunud esialgsest nõudest lisanduva viivise väljamõistmiseks hagi esitamise päevast kuni kohustuse täitmiseni viivise määraga 0,5% päevas. Seega peab kohus vajalikuks võtta kohtuotsuse resolutsioonis seisukoht ka nimetatud nõude osas ja kohus jätab hagi rahuldamata hageja nõudes lisanduva viivise väljamõistmiseks hagi esitamise päevast kuni kohustuse täitmiseni viivise määraga 0,5% päevas. Kohus märgib, et viivise määra 0,5% päevas rakendamiseks ei ole alust, sest hageja ei ole tõendanud poolte kokkulepet sellise viivisemäära osas. Kokkuleppe puudumisel on kohtul võimalik lähtuda üksnes seadusjärgsest viivisest. 24.

§ 1131

lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kohus selgitab, et 40 euro suuruse hüvitise nõudeõigus on võlausaldajal juhul, kui täidetud on viivisenõude esitamise eeldused. Viivisenõude esitamise eeldused on praegusel juhul täidetud. Pooled ei vaidle, et kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, seega leiab kohus, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 40 euro võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot. 25. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja kahjunõude põhjendatusele. Hageja soovib kahju hüvitamist summas 360 eurot (õigusabikulud).

§ 101

lg 2 kohaselt võib rahalise kohustuse rikkumise korral samaaegselt nõuda nii kohustuse täitmist, viivist kui ka kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127lg 1).

Hageja on pöördunud oma õiguste kaitseks advokaadi poole ja sellega seoses on hagejal tekkinud kohustus advokaadile 360 euro tasumiseks (tl 14, arve sisuks on „24.03.2016 nõudekirja koostamine äriühingu võlgnikule ja konsultatsioon võlaõigusest“). Kohus leiab, et õigusabikuludega tekkinud kahju hüvitamiseks piisab iseenesest sellest, kui hagejale on esitatud arved ja tal on tekkinud õigusabikulude tasumise kohustus. Vastavalt

§ 128

lg-le 3 hõlmab hüvitatav kahju nii lepingurikkumisega seonduvat vara väärtuse vähenemist kui kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid kulusid. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on

§ 128

lg 3 ja

§ 115lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad.

Riigikohus on leidnud oma 09.02.2011 otsuses nr 3-2-1-138-10, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Seega ei nõustu kohus kostjaga, et kohtueelsete õigusabikulude puhul ei ole tegemist kuludega, mida hageja saaks kostjalt nõuda. 9

(12)2-17-15161 26. Kostja esitas hageja kahjunõudele ka vastuväite, mille kohaselt hageja kahjunõue 360 euro hüvitamiseks on selgelt ülepaisutatud – ca 1,5 lk sisulist teksti sisaldava nõudekirja koostamine ei võta 3 töötundi. Samuti märgib kostja, et hageja on käibemaksukohustuslane ja seega ei ole kindlasti põhjendatud nõuda kantud kulu hüvitamist koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kostja vastuväiteid arvestades tuleb hageja poolt nõutavat kahjuhüvitist

§ 139

alusel vähendada.

§ 139

lg 1 on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Riigikohus on selgitanud 08.06.2016 otsuses nr 3-2-1-42-16, et kohus kohaldab nii

§ 139

kui ka § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. Esmalt nõustub kohus sellega, et kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis ei ole põhjendatud nõuda kohtueelses menetluses kantud õigusabikulu hüvitamist koos käibemaksuga. Seda kinnitab ka hageja positsioon käesoleva tsiviilasja õigusabikulude hüvitamisel, kus hageja taotleb õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta (vt tl 145). Kuivõrd hagejale kohtueelses menetluses õigusabi osutamine seisnes 24.03.2016 nõudekirja koostamises ja võlaõiguse konsultatsioonis ajalises mahus 3 tundi (vt tl 14), siis nõustub kohus kostjaga ka selles, et hageja kahjunõue advokaadi kolme töötunni hüvitamiseks on antud juhul ülepaisutatud. Kohus võtab seejuures Riigikohtu 09.02.2011 otsuse nr 3-2-1-138-10 valguses arvesse asjaolu, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele ei aidanud käesoleval juhul kaasa kokkuleppele, sest hageja esitas kohtueelses menetluses võrreldes käesolevas menetluses esitatud lõpliku nõudega selgelt ülepaisutatud viivisenõude, nõudes kostjalt koos põhinõudega kokku 5810 euro tasumist (vt tl 10-12). Kohtule jääb selles kontekstis küsitavaks ka hageja võlaõigusliku konsulteerimise põhjendatus, kuivõrd hageja lõplik nõue kostja vastu käesolevas menetluses on võrreldes kohtueelse nõudega üle kahe korra väiksem. Samas kohus mõistab, et tulenevalt kostjapoolsest alusetust arve tasumisest keeldumisest oli hageja poolt iseenesest mõistlik advokaadi abi kasutada ning advokaadi abi kasutamine aitas hagejal valmistuda kohtuvaidluseks. Tulenevalt kostjapoolsest kohustuse täitmata jätmisest olid hageja õigusabikulud iseenesest põhjuslikus seoses kostja tegevusega, need olid kostjale ettenähtavad ning need on hõlmatud kahju hüvitamise normi kaitse-eesmärgiga.

§ 127

lg 6 on sätestatud, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa hageja kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahju täpselt kindlaks teha, muuhulgas seetõttu, et kohtueelse õigusabi optimaalset ajalist ning rahalist mahtu on sisuliselt võimatu täpselt kindlaks määrata. Arvestades eeltoodut otsustab kohus hageja poolt seoses kohtueelse õigusabi osutamisega seotud asjaolusid arvestades ja kostja vastuväiteid arvestades, et hageja nõutavat kahjuhüvitist tuleb vähendada ning õiglaseks õigusabikulude hüvitiseks hagejale kostja poolt tekitatud kahju eest on hüvitis summas 150 eurot (mis vastab advokaadi tööle 1,5 h ulatuses ilma käibemaksuta) ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. III 27. Arvestades käesoleva kohtuotsuse II osas esitatud põhjendusi, rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 2000 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot, kahjuhüvitise (kohtueelsed õigusabikulud) summas 150 eurot ja hagi esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 278,87 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks viivise alates 12.10.2017 kuni kohustuse täitmiseni protsendina põhinõudelt (2000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagi jääb rahuldamata kahjuhüvitise (kohtueelsed õigusabikulud) 210 euro nõudes, sissenõutavaks muutunud viivise 97 sendi nõudes ja lisanduva viivise väljamõistmiseks hagi 10

(12)2-17-15161 esitamise päevast kuni kohustuse täitmiseni viivise määraga 0,5% päevas. Kohus ei hinda käesoleva kohtuotsuse I ja II osas käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagist osalise loobumise vastuvõtmise ja hagi osalise rahuldamise osas (TsMS § 238 lg 5).
  1. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna käesolevas asjas ei ole hagis osalise loobumise põhjuseks see, et kostja oleks hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kannab hagist loobumise ulatuses kostja menetluskulud hageja. Kohus leiab, et arvestades hagist osalist loobumist (vt käesoleva kohtuotsuse p 15) ja hagi osalist rahuldamist, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud määruskaebemenetluse menetluskulude osas. Kohus võtab seejuures arvesse, et võrreldes esialgse viivisenõudega 2000 eurot loobus hageja viivisenõudest 1720,16 euro osas ehk ca 86% ulatuses. Ka tulevikku suunatud viivisenõude osas rahuldas kohus hageja nõude osaliselt, sest hagi kohaselt taotles hageja võlgnetavalt summalt lisanduva viivise väljamõistmist hagi esitamise päevast kuni kohustuse täitmiseni viivise määraga 0,5% päevas, kohus rahuldas hageja lisanduva viivise nõude aga lähtudes seadusjärgsest viivisemäärast. Seega ka hageja lisanduva viivise nõue jäi rahaliselt suuremas osas rahuldamata. Võrreldes esialgse hagiga ja arvestades hagist loobumist on kohus hageja nõude rahuldanud ligikaudu poole hageja esialgse nõude ulatuses, mistõttu peab kohus õiglaseks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda (välja arvatud kostjapoolse määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud).
  2. TsMS § 171 lg 1 on sätestatud, et määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Kostja esitas käesolevas asjas määruskaebuse Harju Maakohtu 20.10.2017 hagi tagamise määrusele (tl 101), millele hageja vastas (tl 128). Tallinna Ringkonnakohus jättis kostja määruskaebuse oma 14.12.2017 määrusega rahuldamata (tl 133). Seega lähtudes TsMS § 171 lg 1 jätab kohus erandina käesoleva tsiviilasja üldisest menetluskulude jaotusest määruskaebemenetluse menetluskulud kostja kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda (välja arvatud määruskaebemenetluse menetluskulude osas) siis puudub õigusabikulude osas alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, välja arvatud määruskaebemenetluse menetluskulude osas. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus hageja määruskaebemenetluse kulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja on näidanud oma õigusabile kulunud ajana määruskaebemenetluses 3 h (vt tl 136). Kohus leiab, arvestades määruskaebuse ja sellele koostatud vastuse mahtu, et hageja põhjendatud ja vajalik kulu seoses määruskaebemenetlusega ei ületa 2,5 h. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu käesolevas asjas on 150 eurot ilma käibemaksuta (hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta), mida kohus peab iseenesest mõistlikuks. Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seoses määruskaebemenetlusega on kokku 375 eurot (2,5 h x 150). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks määruskaebemenetluse menetluskulud summas 375 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus hageja taotluse alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 375 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 11
(12)2-17-15161
  1. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
  2. TsMS § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus muuhulgas rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kohus rahuldas 20.10.2017 määrusega täiendava hagi tagamise avalduse, arestides Estonian Forest Industry OÜ (registrikood 12776591) renditud ruumides asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX ) asuva kostjale Estonian Forest Industry OÜ (registrikood 12776591) kuuluva seadme XXXX XXXX (kaheksa tuhat) euro ulatuses Viimsi Mets OÜ (registrikood 12630522) kasuks (tl 69-71). Arvestades hagi osalist rahuldamist ning samuti asjaolu, et hagi tagamise korras vallasvara arestimise näol ei ole tegemist kostjat ülemäära koormava abinõuga, leiab kohus, et kooskõlas TsMS § 445 lg 2 tuleb antud hagi tagamise abinõu jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesolevas tsiviilasjas. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.