§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on ajavahemikul 26.05.2017.a. kuni 28.11.2017.a. teostatud väljamakseid kokku summas 169,38 eurot, mis koosneb järgnevast:
lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid pole pankrotimenetluses tehtud, kuna vara välistamise taotlusi menetluses ei esitatud. Jaotusettepanek antud menetluses on kohtule esitatud 06.10.2017.a. Kohus on kinnitanud halduri poolt esitatud jaotusettepaneku oma 19.10.2017.a. kohtumäärusega, mis on jõustunud 07.11.2017.a. Pankrotimenetluses ei ole haldur väljamakseid võlausaldajatele teinud, kuna vahendid selleks puuduvad. IV Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Nõuete esitamise tähtaeg XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses oli 26.07.2017.a. Tähtaegselt esitas oma nõude 6 võlausaldajat kogusummas 25 834,34 eurot. Nõuete kaitsmise koosolek antud menetluses toimus 30.08.2017.a. Haldur esitas osalise vastuväite nelja võlausaldaja esitatud nõude summale kogusummas 139,94 eurot ja ühe võlausaldaja nõudele täies ulatuses summas 231,42 eurot. Võlausaldajad ega võlgnik vastuväiteid esitatud nõuetele ei esitanud. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nõudeid kokku summas 25 462,98 eurot, mis kõik on tunnustatud II järgus. Kohtuvaidlusi nõuete tunnustamise osas ei peetud. Järgmisena toob haldur ära nimekirja XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõuetest ja rahuldamata jäänud nõuetest: 3 Võlausaldaja Kohtutäitur Hille Kudu Kohtutäitur Arvi Pink Tallinna Linn, Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu Tallinna Linn, Tallinna Linnakantselei kaudu Kohtutäitur Urmas Tärno KÕIK KOKKU RegistriTunnustatud /isikukood nõue € 46403214213 34,46 37502120280 28,46 75014221 24 839,66 Rahuldamata nõude summa € 34,46 28,46 24 839,66 75014920 442,68 442,68 36910080265 117,72 25 462,98 117,72 25 462,98 Haldurile on teada ka pankrotieelne, kuid pankrotimenetlusse mitte esitatud PPA Põhja prefektuuri nõue kogusummas 140,00 eurot, kuid nende nõuete osas on võlausaldaja 21.09.2017.a. taotlenud Harju Maakohtult asenduskaristuse määramist. Samuti on haldurile teada pankrotieelne, kuid pankrotimenetlusse mitte esitatud PPA Põhja prefektuuri nõue summas 45,00 eurot, mille osas on kohtutäitur Kairi Kumm alustanud peale pankroti väljakuulutamist täitemenetlust ja millele on lisandunud täitemenetluse kulud summas 48,60 eurot.
järgi on
lg-s 4 nimetatud määrus täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet
lg 1 kohaselt või kui kohus on § 104 lgs 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. V Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja XXXX (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Haldur on teavitanud kõiki teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest ning viinud 13.06.2017.a. läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Haldur on kogunud kokku esitatud nõuded, analüüsinud võlausaldajate poolt esitatud nõudeavaldusi ja viinud 30.08.2017.a. läbi nõuete kaitsmise koosoleku. Haldur on koostanud ja 06.10.2017.a. kohtule esitanud pankrotimenetluse jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas oma 19.10.2017.a. määrusega. Haldur on esitanud kohtule ka
ja
Haldur ei pea antud menetluses õigustatuks tasu arvutamist
Haldur on antud menetluses teinud toiminguid 10 tunni ulatuses. Haldur arvestab tasu tunnitasust lähtudes tunnihinnaga 96,00 eurot tund, kokku seega 10h*96,00= 960,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 192,00 eurot. Halduri tasu ja kulude hüvitamiseks pankrotivaras vahendid puuduvad. Kuna pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, siis taotleb haldur võlgnikule menetlusabi määramist halduri tasu katteks summas 397,00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks summas 79,40 eurot, mis lisandub). VI Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide, kriminaal-, täitemenetluste jms kohta XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud. VII Pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku üldine finantskäitumine - võlgnik on liiga kergekäeliselt suhtunud võetavatesse kohustustesse, omamata kindlust, et suudab võetud kohustusi jooksvalt täita. Lisaks kohustusele Tallinna Linna ees oli enne pankroti väljakkuulutamist võlgniku osas käimas üle 30 täitemenetlust erinevate trahvide ja viivistasude sissenõudmiseks. Nimetatud nõuete algsummad ei ole küll 4 märkimisväärsed ja on ka osaliselt aegunud, kuid kuna võlgnik neid tähtaegselt ei tasunud lisandusid summadele ka täitemenetluse kulud. Haldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud maksejõuetuks juba ilmselt aastaid tagasi. Pankrotiavalduse sundis võlgnikku esitama aga 17.08.2016.a. Harju Maakohtu otsus, mille alusel nõudis Tallinna Linn võlgniku väljatõstmist tema valduses olnud pinnalt ja väljamõistetud võlgnevus kokku summas 16 636,72 eurot. Pankrotihalduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu
VIII Järeldused ja taotlused Haldur on kohut 06.10.2017.a. esitatud jaotusettepanekus ka tulenevalt
lg 1 teavitanud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur teeb kohtule ettepaneku lõpetada XXXX (pankrotis) pankrotimenetlus peale pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. Võlgnik on esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Haldurile ei ole teada konkreetseid asjaolusid, mis takistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Küll aga ei ole võlgnik pankrotimenetluse jooksul teeninud mingit ametlikku sissetulekut, mille arvelt oleks olnud võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada. Samuti on võlgnik haldurile teatanud, et kavatseb Eestist lahkuda. Seega pankrotihalduri hinnangul ei suuda võlgnik kohustustest vabastamise menetluse eesmärke täita. Lisaks ei ole võlgnik oma nõusolekut usaldusisikuks määramise osas haldurile esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus XXXX (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid
lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemiseks raha kandmiseks. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud, vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu
XXXX (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on võlgniku üldine finantskäitumine - võlgnik on liiga kergekäeliselt suhtunud võetavatesse kohustustesse, omamata kindlust, et suudab võetud kohustusi jooksvalt täita. Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.
kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas. 5
lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andres Hermet tuleb vabastada tema kohustustest XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses.
kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile lõpliku tasu kinnitamiseks. Taotluse kohaselt palub haldur Määrata pankrotihaldurile tasu summas 960,00 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 192,00 eurot. Pankrotihaldur on menetluses teinud tööd kokku 10 tundi tunnitasuga 96 eurot. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 960 eurot (lisandub käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
lg-le 11.
lg 1 p 2,3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku XXXX (pankrotis) kanda. Pankrotihalduri tasu palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a XXXX ).
lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule (960 eurot) käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1) summas 192 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXXX (pankrotis) pankrotihaldurile Andres Hermet´ile tuleb määrata töötasuks 960 eurot, millele lisandub käibemaks 192 eurot. Haldur taotleb määrata võlgnikule menetlusabi pankrotihalduri tasu katteks summas 397,00 eurot, millele
Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt
§-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest OÜ-le Lundet (registrikood 10457445, a/a XXXX ) 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud osas kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele võlgnikult. 6
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud ajavahemikus 26.05.2017 – 28.11.2017. a summas 0,38 eurot. Nimetatud summa koosneb panga teenustasust. Kohus leiab, et aruandes näidatud XXXX (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 0,38 eurot on põhjendatud ja need tuleb kinnitada. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.
lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,
lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.
lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi.
lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXX on koos pankrotiavaldusega esitanud 15.12.2016 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada. Samuti on võlgnik kinnitanud, et kohustub täitma
Võlausaldajad ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas. Pankrotihaldur toob välja, et haldurile ei ole teada konkreetseid asjaolusid, mis takistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on andnud vajalikku informatsiooni ja täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust. Samas on pankrotihaldur seisukohal, et kuivõrd võlgnik ei ole pankrotimenetluse jooksul teeninud mingit ametlikku sissetulekut, mille arvelt oleks olnud võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ning võlgnik on haldurile teatanud kavatsusest Eestist lahkuda, ei suuda pankrotihalduri hinnangul võlgnik kohustustest vabastamise menetluse eesmärke täita. Pankrotihaldur lisab, et võlgnik ei ole oma nõusolekut usaldusisikuks määramise osas haldurile esitanud. Kohus on seisukohal, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ei kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul esineb käesolevalt
lg 2 p 4 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist takistavad asjaolud.
lg 2 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu 7 hulgas vara raiskamist.
lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Pankrotihalduri on kohtule edastanud info, millest nähtub, et võlgnikule XXXX ´ile (pankrotis) on väärteomenetluse seadustiku alusel määratud 22.11.2017 ja 26.09.2017 hoiatustrahvid vastavalt summades 21 eurot ja 30 eurot liiklusseaduse rikkumise eest (lubatud sõidukiiruse ületamise eest). Samuti on pankrotihaldur toonud välja ja tuvastanud, et kohtutäitur Kairi Kumm on 26.09.2017 ning 14.08.2017 avaldanud võlgniku kohta Ametlikes Teadaannetes täitmisteated 42 euroste nõuete täitmise kohustuse kohta (sissenõudjaks Politsei- ja Piirivalveamet). Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul kohustustest vabastamise kestel võimalus täielikult vabaneda oma kohustustest, kohustustest vabastamise menetlusel puudub edulootus ning avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Võlgnik ei ole oma kohustusi viimaste aastate jooksul täitnud ning vastupidiselt menetluse eesmärgile üksnes kohustusi juurde tekitanud. Võlgnikule on 2017 aasta jooksul määratud väärtegude toimepanemise eest rahatrahve, millega on kahjustatud juba olemasolevate võlausaldajate huve. Lisaks eeltoodule toob kohus välja, et kohtule ei ole teada isikut, kes oleks valmis asuma täitma XXXX (pankrotis) usaldusisiku kohustusi ja võlgnik ei ole pankrotihaldurile esitanud oma nõusolekut usaldusisiku määramise osas. Arvestades ka pankrotihalduri poolt avaldatut võlgniku võimaliku välismaale kolimise osas, puudub kohtul veendumus, et võlgnik asub täitma
§-s 173 sätestatud kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Lähtuvalt eelnimetatust jätab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. /digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.