) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et
lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. 3. Kohus ei pea käesolevas asjas võimalikuks rakendada
lg-t 3, kuna kostjal on diagnoositud skisofreenia (tl 44) ja ta pole olnud võimeline kohtule vastama, vaid kohtule on vastanud kostja ema ja vend. Seejuures kostja vend selgitas 28.01.2018 vastuses, et kostja ei saa oma haiguse tõttu kohtu kirju lugeda ega neile vastata (tl 43). Seega võib eeldada, et kostja ei ole võimeline kohtule vastama ka seoses menetluse lõpetamisega. Lisaks vastab hagist loobumine kostja huvidele, kuna menetluskulud jäävad hageja kanda ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt puuduvad kostjal menetluskulud, seega ei saa hagist loobumise avaldusele seisukoha mitteesitamine kuidagi kostja õigusi rikkuda. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine kohtu hinnangul ka avalikku huvi. 4. Kohus selgitab pooltele, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Vastavalt
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Tulenevalt
lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (
Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 325 eurot (tl 19). Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks seoses hagist loobumisega on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Tagastamisele kuulub pool tasutud riigilõivust summas 162,50 eurot (325/2=162,50) ja vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE222200221015269783 Swedbank AS-s. 6.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-le 2 kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on menetluskulude kandmise kohustus hagejal, sest kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Kohus jätab tulenevalt
lg 4 menetluskulud hageja kanda.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluskulusid kandnud, seega kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 7. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
2-17-6631 150 lg 8 esimene lause sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja taotluse, ei saa nimetatud osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada. 8.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.