XXX parkla näol on tegemist eraparklaga, millele viitab märk 643, eravalduse tähis, mis annab parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla haldaja kehtestab tingimused seal parkimiseks. Tingimused on kirjas parklasse sissesõidul. Ühtlasi on infotahvlil kostja avaldanud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki juht auto parklasse pargib. Hageja on tunnistanud sõiduki TOYOTA registrinumbriga XXX parkimist 03.08.2017 kell 14.47 XXX parklas, seega tunnistanud ka tahtlust sõlmida vastav leping. Kuna parkimiskell hageja sõidukil puudus, siis ei ole võimalik tuvastada, mis ajavahemikul parkimine faktiliselt toimus ning kas ja mil määral ületas see lubatud parkimisaega. Liikluskorraldusvahendil on sätestatud, et XXX parklas on parkimiskellaga võimalik parkida 2 tundi tasuta ning pärast kahe tunni möödumist tuleb parkimise jätkamiseks aktiveerida tasulise parkimise teenus mobiilselt. Kostja väide, et parkla on liiga suur ning ta ei leidnud makseterminali, et parkimise eest tasuda, et ole asjakohane, kuna 2 tundi on piisav aeg veendumaks, et parklas puudub makseterminal ning parkimise eest tasumine toimub muul viisil ehk mobiilselt. Seega oli leppetrahvi koostamine õiguspärane ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Kostja ei näe hageja asjaolude kirjelduses ega taotluses argumenteeritud põhjendusi, miks kuulub leppetrahvi tühisuse tuvastamisele. Kohtuotsuse põhjendused 4. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja parkis sõiduki TOYOTA registrinumber XXX 03.08.2017 kell 14.47 kostja opereeritavale parkimisalale Sillamäe linnas, XXX, et parkimise eest ei olnud tasutud, et kostja parkimiskontrolör määras hagejale leppetrahvi nr 0227000407 35 eurot põhjusel, et parkimistasu oli maksmata. 5. Pooltel on vaidlus selles, kas poolte vahel on lepinguline suhe ja kas hagejal on õigus nõuda leppetrahvide tasumist. 6. Võlaõigusseaduse (
) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. 7.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. 8.
lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.
lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, 2
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 9. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest (lk 7, 33-37) on tõendatud, et kostja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Samuti viidatakse alale sissesõidul tüüptingimustele. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib sõiduki kostja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks kostja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja kostja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda kostjapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks
Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. 10. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas hageja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust
Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt
lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Hagejal oli õigus pärast kostja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust kostja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.
Liikluskorraldusvahendil (lk 34) on märgitud, et XXX parklas on parkimiskellaga võimalik parkida 2 tundi tasuta ning pärast kahe tunni möödumist tuleb parkimise jätkamiseks aktiveerida tasulise parkimise teenus mobiilselt. Parkimiskontrolöri tehtud fotolt (lk 37) nähtuvalt puudus sõidukil parkimiskell, hageja ei ole ka esile toonud, et ta oleks sõidukile parkimiskella nähtavalt paigaldanud. Hageja väide, et parkla on suur ning ta ei leidnud makseterminali, et parkimise eest tasuda, millise aja vältel paigaldati sõidukile leppetrahvi kviitung, ei ole asjakohane, kuna parklas on 2 tundi võimalik parkimiskellaga tasuta parkida. Kohus on seisukohal, et 2 tundi on piisav aeg veendumaks, kas parklas on olemas või puudub makseterminal ning leida võimalus parkimise eest tasumiseks. Hageja esitatud kostja e-kirjast ja veebilehelt (lk 6, 8) nähtuvalt oli hagejal võimalik osta parkimisluba läbi aadressi parkimine.ee. Asjaolu, et hagejal ei olnud liikluskorraldusvahenditega, mis sätestavad parklas parkimise tingimused, võimalik päikese silmapaistmisega tutvuda, on asjakohatud. Sisenedes võõrale territooriumile ning parkides seal, on hea usu põhimõtet järgides mõistlik viia end kurssi parkla tingimustega ning 2 tundi on piisav aeg, et selgitada välja, kas antud parkla näol on tegemist tasulise parklaga. Põhjendatud on kostja väide, et kuna parkimiskell hagejal puudus, siis ei olnud võimalik tuvastada, mis ajavahemikul parkimine faktiliselt toimus ning kas või millisel määral ületas see lubatud parkimisaega, mistõttu oli leppetrahvi koostamine õiguspärane ja põhjendatud ning 3 puudus alus selle tühistamiseks. Sõiduki põhja kriipimise vastuväited ei ole leppetrahvi vaidlustamise seisukohalt asjakohased. 13. Seega oli leppetrahvi koostamine õiguspärane ja põhjendatud, hageja õigusi leppetrahvi koostamisega rikutud ei ole ning puuduvad alused leppetrahvi tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus 14. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses hageja. 15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 16. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja ega kuludokumente ei esitanud, siis puudub kostjal nõue menetluskulude hagejalt väljamõistmiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.