← Eesti

2-17-15872/13

Obsah (8)§ 5§ 230§ 231§ 173§ 174§ 162§ 168§ 178

2-17-15872 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 6. Kohus loeb asjas vaidlustamata asjaolude (

§ 231

lg 2 ja 4) ja esitatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: - hagejad XXX (sündinud 08.10.2008) ja XXX (sündinud 16.04.2014) on hagejate seadusliku esindaja XXX ja kostja XXX’i alaealised lapsed (tl 5 ja 6); - hagejate seaduslik esindaja ja kostja elavad lahus ning hagejad elavad oma ema XXXga koos üürikorteris (tl 9-10); - kostja on tasunud hageja II oktoobri 2017 ja novembri 2017 lasteaiaarved summas 57,34 x 2 (tl 29-32); - hagejate seaduslik esindaja XXX töötab alates

  1. oktoobrist 2017 SP Service OÜ-s puhastusteenindajana osalise tööajaga töötasuga 2,78 eurot tunnis bruto (tl 43-44); - kostja avas 14.12.2017 hageja II nimele Swedbankis arvelduskonto (tl 54-55).
  2. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse
  3. detsembri
  4. a määruse nr 139 § 1 lg 2 järgi on
  5. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot ning alates
  6. jaanuarist 2018 on Vabariigi Valitsuse
  7. detsembri
  8. a määruse nr 189 § 1 järgi on töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest 1/2 on 250 eurot. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hagejate nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (RKTKo 22.03.2017 nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (RKTKo 16.01.2013, nr 3-2-1-160-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vajalik käesoleval juhul tõendada oma elatisnõude puhul lapse vajadusi 3

(5)2-17-15872 ning tulenevalt PKS § 101 lg-st 1 ei tohi alaealisele väljamõistetav elatis olla väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast.
  1. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  2. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela enam hagejatega koos. Hagejatel on kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja tuginenud PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustele, samuti ei ole kostja vaidlustanud hagejate õigust saada temalt ülalpidamist igakuiselt miinimummääras (tl 52 pöördel). Kostja väidete kohaselt on ta asunud hagejatele elatist miinimummääras maksma alates detsembrist 2017, avades selleks hageja II nimele arvelduskonto (tl 52 pöördel ning tl 54-55), sama on kinnitanud ka hageja ise (tl 61 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal on kohustus hagejatele igakuiselt miinimummääras elatist tasuda.
  3. Kostja palub elatise väljamõistmisel võtta arvesse, et ta on tasunud hageja II oktoobri ja novembri lasteaia arved summas 57,34 x 2, mille palub väljamõistetavast summast maha arvata (tl 52 pöördel). Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja on hageja II eest nimetatud arved tasunud (tl 29-32). Hageja seisukoht, mille kohaselt ta küll tunnistab, et kostja tasub hageja II lasteaiaarveid, kuid märgib, et tegelikkuses ületavad mõlema lapse kulutused miinimummäära (tl 40 pöördel), ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul asjakohane, sest hagejad taotlevad hagis kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmist miinimumsummas (mille puhul ei pea kulutusi tõendama) ning ei ole suuremate kulude olemasolu ka tõendanud. Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et vanemad on kohustatud last ülal pidama võrdses ulatuses. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on tasunud hageja II eest lasteaia arved ning selline kulutus kuulub kostja poolse ülalpidamiskohustuse hulka, tuleb see hageja II kasuks novembri ja detsembri 2017 eest väljamõistetavast elatise summast vastavalt kostja taotlusele maha arvata.
  4. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kohus mõistab kostjalt elatise välja järgmiselt: 1) hageja I XXX’i kasuks alates
  5. oktoobrist 2017 igakuine elatis summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras tema ülalpidamiseks kuni hageja XXX’i täisealiseks saamiseni, s.o 08.10.
  6. 2) hageja II XXX’i kasuks alates
  7. oktoobrist 2017 igakuine elatis summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras tema ülalpidamiseks kuni hageja XXX’i täisealiseks saamiseni, s.o 16.04.
  8. Otsuse täitmisel tuleb arvesse võtta, et novembris 2017 ja detsembris 2017 on kostja tasunud hageja II kasuks elatist mõlemas kuus 57,34 eurot (lasteaia arved), mis tuleb nimetatud kuude eest väljamõistetavast summast maha arvestada. Kohus selgitab veel, et kohtuotsuse täitmisel tuleb pooltel lisaks arvestada ka selle elatise osaga, mida kostja on vabatahtlikult täitnud alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4
(5)2-17-15872 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 13.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 alusel kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on palunud menetluskulud jätta hagejate kanda, sest kostja on olnud nõus täitma oma elatise maksmise kohustust hagejate ees vabatahtlikult ning hagejatel polnud alust hagi esitamiseks. Hagejad on seisukohal, et hagiavalduse esitamine ei ole alusetu ning paluvad jätta menetluskulud kostja kanda. 14.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et hagejal puudus alus hagi esitamiseks. Kostja on esitanud kohtule e-kirja (tl 26-27), milles küsib hageja seaduslikult esindajalt pangakonto numbrit. Hageja on aga seepeale selgitanud, et ei vastanud kirjale, sest kostjale on tema pangakonto number teada. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud e-kiri üheselt, et hagejal puudus vajadus hagiavalduse esitamiseks. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et kostja on hagiavalduses oma kohustust tunnistanud ning asus pärast hagi esitamist (st alates detsembrist) hagejatele elatist tasuma. Võttes arvesse eeltoodut ning lisaks seda, et tegemist on elatise vaidlusega, peab kohus õiglaseks ja põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. 15. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.