2-18-3526/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-3526 Tsiviilasi XXX avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks Menetlustoiming Hagita menetluse algatamine ja lahendamine Avaldaja: XXX (sünd. XXX, elukoht Tallinn); Puudutatud isik: XXX (isikukood XXX, elukoht Tallinn); Avaldaja ja puudutatud isiku lepinguline esindaja: advokaat Aldo Vassar (Advokaadibüroo LINDEBERG, epost: aldo.vassar@lindeberg.legal). Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Võtta XXX avaldus kohtult loa saamiseks abieluvõimetõendita abiellumiseks menetlusse.
2. Rahuldada avaldus ning anda XXX´le (sünniaeg XXX, Iraagi Vabariigi kodanik, välisriigi passi nr XXX) luba sõlmida abielu XXX´iga (isikukood XXX). Kohtu luba abiellumiseks kehtib kuus kuud käesoleva määruse tegemise päevast arvates.
3. Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale.
4. Saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast. Avaldaja nõue ja põhjendused XXX (avaldaja) esitas 06.03.2018 abieluvõimetõendita abiellumiseks. Harju 1 Maakohtule avalduse loa saamiseks Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldaja soovib kohtult luba abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita XXX´iga. Avalduse kohaselt elavad XXX ja XXX Tallinnas ning soovivad abielluda. XXX on Eesti Vabariigi kodanik ja avaldaja on Iraagi Vabariigi kodanik (tl 4, pöördel-5, 6-7, pöördel). Avaldaja ja XXX soovisid abielluda ning võtsid selleks ühendust Tallinna Perekonnaseisuametiga, et esitada neile ka avaldaja abieluvõimetõend kooskõlas PKTS §-idega 38 ja
5. Dokumentidest nähtub, et avaldaja on vallaline, kuid on varasemalt abielus olnud. Vallalisuse kinnitamiseks on olemas Iraagi registripidaja poolt väljastatud ja kinnitatud dokument (tl 7), aga seda ei aktsepteerita Eestis abieluvõimetõendina, kuna sel puudub informatsioon selle kohta, et avaldajal puuduvad takistused abiellumiseks. Avaldajal pole võimalik esitada Tallinna Perekonnaseisuametile abieluvõimetõendit, mistõttu palus Tallinna Perekonnaseisuamet avaldajal pöörduda kohtu poole abiellumiseks loa saamiseks. Kuivõrd avaldajal pole võimalik kohtule esitada abieluvõimetõendit PKTS § 39 lg 1 tähenduses näitamaks, et tal puuduvad takistused abiellumiseks, esitas avaldaja kohtule omakäeliselt allkirjastatud kinnituse tõendamaks, et avaldaja on lahutatud ja tal puuduvad takistused abiellumiseks (tl 9). Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 478 lg 4 esimesest lausest tuleneb, et hagita menetluses tehtud määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 2