Obsah (10)

§ 76§ 751§ 78§ 75§ 199§ 65§ 4231§ 184§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8412 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kas

§ 76lg 4,5 alusel määrata Bilis Kleinsile katseaeg kuni 21.12.2020.

3.

§ 751lg 3 p-le 2 vastavalt määrata Bilis Kleinsi elektroonilise valve kestuseks seitse

§ 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Bilis Kleinsi keha külge. 5.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 6.

§ 76

lg 5 alusel allutada Bilis Kleins käitumiskontrollile kestusega 24 (kakskümmend neli) kuud, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 21, 4 alusel määrata Bilis Kleinsile katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

1. Määrata Bilis Kleins katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus Bilis Kleinsi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu Bilis Kleins karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 31.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8412 on Bilis Kleins süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 14.01.2015 toime pandud kuriteos ning karistatud 3 kuu vangistusega.

§ 65

lg 1 alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu 11.12.2015 otsusega

§ 4231

järgi mõistetud 5-kuulise vangistusega osaliselt ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Samuti on Bilis Kleins süüdi tunnistatud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 26.02.2016 toime pandud kuriteos,

§ 184

lg 2 p 1, § 214 lg 2 p 1, 4 ja § 4181 lg 1 järgi ja

§ 64

lg 1 alusel karistatud liitkaristusega 4 aastat ja 2 kuud vangistust, millest

§ 68

lg 1 alusel arvati maha eelvangistus 26.02.2016 s.o 1 päev ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud 4 aasta 1 kuu ja 29 päeva pikkust vangistust

§ 65

lg 1 alusel antud otsuses moodustatud (Tartu Maakohtu 11.12.2015 otsuse ärakandmata osaga mõistetud) liitkaristuse, s.o 6 kuulise vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti Bilis Kleinsile 4 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust, mille kandmise algust hakati arvestama alates kahtlustatavana kinnipidamisest 22.04.

1. 21.08.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Bilis Kleinsi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele ja ametnikele, risk ühiskonnas. Turvalisusriskid puuduvad. Oht seisneb kergemate kehavigastuste tekitamises, ähvardamises ja rahvatervise ohustamises narkootikumide vahendamisega. Samuti ebaseaduslikus tulirelva ja laskemoona valdamises. Oht on suurim ja püsib, kuna isikul puudub kindel sissetulek ning enamus kuritegusid on toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vägivalda võib kasutada või ähvardada, kui konflikt tekib. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 41%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 54%. Arvestades eeltooduga ei toeta Tartu Vangla Bilis Kleinsi vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu Bilis Kleins selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Karistust kannab
2. korda ja enamus kuriteod on vargused. Viimane on ebaseaduslik narkootikumide käitlemine, väljapressimine ja ilma loata relva omamine. On õppinud eriala puidupingi operaator. On õppinud aasta ja reaalset tööd teinud praktika raames pool aastat. Oli kindel, et ei saa sellega hakkama, sest ei olnud kunagi midagi teinud, aga nüüd teab, et saab kõigega hakkama. On läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu programmi, mõned prioriteedid pani see programm paika. Eluviisitreeningust loobus. Kontaktisik arvas, et on vaja minna, et narkosõltuvusest lahti saada. Rääkis programmi läbiviijaga ja koos leiti, et ei ole seda vaja, see on meeldetuletus halvast kogemusest. Ei ole sõltuvust. Ei müünud ega vahendanud narkootikume, sõitis inimesega kaasa, kes sellega tegeles ja aitas kaasa. Ise ei tarvitanud, oli puhas poiss. Sai alles load ja sellega lõppesid kõik narkootikumi tarvitamised. Distsiplinaarkaristused peaks olema koristamisest keeldumise eest enamasti. Ained ja tooted olid kui leiti kambrist pann, mis oli kõigile kasutada antud ja topsikud. Kirjutas selle kohta seletuse. On mustlane ja naine on mustlanna, mistõttu paratamatult peavad reegleid järgima. Kui poleks koristamisest keeldunud, oleks naisesse kogukonnas halvasti suhtutud. Koristustöödele ei läheks, aga kui pakutakse puidupingitööd, siis selle võtaks kindlasti vastu. Palus õpetajat, et võib jääda veel õppima ja aidata teisi. Vabaduses toetaks sugulased, naise vennad, kes ei ole kriminaalkorras karistatud. Naine on väga tubli, emaga saab hästi läbi, aga isa ja vendadega on suhted halvad. Elama läheb naise venna korterisse. Ta andis selle korteri neile. Elukoht xxx sobib, ise valisid selle välja. On vabaduses tööots, kui kriminaalhooldaja lubab sõita, siis hakkaks Lõuna-Eestis ehitama. Kui ei luba siis palkmaja ehitusse palke koorima võtavad nad kindlasti. Elektroonilisest valvest teab, et kõik käib minuti pealt ja reeglid on väga ranged. On valmis neid nõudmisi täitma ja teab, mis juhtub, kui rikub tingimusi, kaotab oma perekonna. On laps ja ei taha, et laps näeks, mis elu on elanud. On perekonda juba alt vedanud ja ühtegi uut kuritegu toime ei pane, on kindel. Kahetseb siiralt kõiki kuritegusid, vist ei olnud õiget aru peas ja ei olnud vastutustunnet. Ei taha enam seda elu. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Bilis Kleinsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Bilis Kleins on vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste arendamine“, milles osales väga aktiivselt ja sisukalt. Läbis puidutööpingi õppe, mille juhendaja tagasiside väga kiitev- tunnustab initsiatiivikust, suhtlemisoskust, läbisaamist kaaslastega, kodutööde korrektset tegemist jne. Sotsiaalprogrammist „Eluviisitreening“ loobumine on põhjendatud, sest sõltuvusprobleeme Bilis Kleinsil kriminaalasja menetluses ei tuvastatud. Distsiplinaarkaristused on mõistetud tööst keeldumise tõttu. Tööst on Bilis Kleins keeldunud viitega rahvuskultuurile. Bilis Kleins pärineb mustlaskogukonnast, kus hierarhiline struktuur on ajalooliselt välja kujunenud, seda järgitakse väga täpselt ning teatud tööde tegemisel pälviks meesisik koos oma perekonnaga kogukonnaliikmete halvakspanu. Tütar xxx sündis 22.06.2016 ehk pärast Bilis Kleinsi vahistamist 22.04.
3. Lapse sünd võib olla üks seaduskuulekale käitumisele motiveeriv asjaolu. Eeltoodust lähtudes ei ole prokuratuur Bilis Kleinsi tingimisi ennetähtaegse vabastamise vastu ning toetab isiku vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Bilis Kleinsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Bilis Kleins kannab käesolevalt liitkaristust teise ja esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Bilis Kleins on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 2 aasta 6 kuu, so. üle 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx koos elukaaslase ja lapsega. Korteri omanik on andnud selleks nõusoleku ning korter sobib elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuigi kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest, ilmneb isiku selgitustest, et tegemist oli väheohtliku üleastumisega. Isik on osalenud mitmetes taasühiskonnastavates tegevustes. Bilis Kleins on osalenud sotsiaalprogrammis "Sotsiaalsete oskuste arendamine" ning läbinud puidutööpingi õppe. Sotsiaalprogrammist "Eluviisitreening" isik loobus kooskõlastatult juhendajaga, kuivõrd tal puudus sõltuvus, millega programmis tegeleda. Iseloomustused läbitud sotsiaalprogrammis ning puidupingi õppes osaluse kohta on positiivsed ning kirjeldavad Bilis Kleinsi kui viisakat, motiveeritud ja initsiatiivikat isikut, kes soovib ennast arendada. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Kinnipeetaval on vabanemise korral ka toetav lähivõrgustik. Isik asub vabanemise järgselt elama koos elukaaslase ja lapsega. Elukaaslase pere on toetav ning seaduskuulekas. Ka korter, kuhu vabanedes elama asutaks, kuulub kinnipeetava elukaaslase vennale. Elukaaslane ja tütar on vanglas käinud mitmeid kordi pikaajalisel ja lühiajalisel kokkusaamisel. Toetav lähivõrgustik pakub kinnipeetavale vaimset tuge ning aitab kinnipeetaval probleemide tekkimisel püsida seadusekuulekal teel. Samuti leiab kohus, et kinnipeetaval on vabanemise järgselt potentsiaali leida endale kiiresti töökoht, sest kinnipeetu on läbinud puidupingi õppe. Kuigi vangla pakutud koristustööst on kinnipeetav rahvuslikel põhjustel keeldunud, selgitas ta istungil, et teistsuguse iseloomuga töö võtaks meelsasti vastu ning ka kursuse jooksul tegi praktika raames pool aastat tööd. Tööotsimisel ja –tegemisel on motiveerivaks teguriks lähedaste olemasolu. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov edaspidi elada seadusekuulekalt ning motivatsiooni selleks pakub elukaaslane ja pisitütar. Seega on põhjendatud anda Bilis Kleinsile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik