KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-14625 Tsiviilasi XXXi

§ 101lg 1 kohustab.

Samuti ei ole kostja edastanud informatsiooni põhjustest ega ka selgitanud, miks ta ei ole täitnud ülalpidamiskohustusi kohaselt või miks ta ei ole võimeline ülalpidamiskohustust täitma. Kostja on alates vanemate abielu lahutusest (23.05.2017.a) hagejate seadusliku esindaja arvele tasunud elatist alljärgnevalt: 27.06.2017, summas 350€, selgitusega: lasteraha 31.07.2017, summas 350€ selgitusega: lasteraha 25.08.2017, summas 240€ selgitusega: lasteraha 2/1 30.08.2017, summas 110€ selgitusega: lasteraha 25.09.2017, summas 350€ selgitusega: lasteraha. Kostja peab hagejate esindaja arvelduskontole kandma vähemalt 235 eurot/lapse kohta, kuid kostja seda nõuet ei täida. Kostja vastus Kostja ei vaidlusta elatise maksmise kohustust. Perioodil 27.06.

1. a kuni 25.09.
2. a on kostja tasunud hagejatele 1 400 eurot. Kostja ei pea põhjendatuks kostja I õppimist erakoolis, kostja võiks õppida üldhariduskoolis. Vaatamata sellele on kostja tasunud hageja I õppemaksu 6.12.
3. a summas 300 eurot ja 02.01.
4. a 300 eurot, lisaks koolilõuna eest 41 eurot. Hagejad on viibinud perioodil detsember 2017 kuni jaanuar 2018 10 päeva kostja juures Norras. Kostja kattis laste kulutusi summas 206,30 eurot. Perioodil 26.10.
5. a kuni 27.01.
6. a tasus kostja hagejate seaduslikule esindajale elatisraha 590 eurot. Perioodil 9.11.
7. a kuni 29.11.
8. a tasus kostja XXXile 130 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 01.01.2017.a on töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest ½ on 235 eurot. Alates 01.01.2018. a on töötasu alammäär 500 eurot kuus. Hagejad on esitanud hagi elatise saamiseks miinimummääras alates hagi esitamisest. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejatega koos. Kostja on laste ülalpidamiskohustust täitnud, kuid hagejate seadusliku esindaja hinnangul on see ebapiisav. Hagejatel on kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt 2

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

§ 101

lg 1 järgi ei või elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kostja ei ole vastu vaielnud elatise tasumisele ning on elatist ka tasunud, samuti täitnud laste ülalpidamiskohustust vahetult. Perioodil 26.10.

1. a kuni 27.01.
2. a tasus kostja hagejate seadulikule esindajale elatisraha 590 eurot. Kostja on tasunud hageja I õppemaksu 6.12.
3. a summas 300 eurot ja 02.01.
4. a 300 eurot, lisaks koolilõuna eest 41 eurot. Hagejad on viibinud perioodil detsember 2017 kuni jaanuar 2018 10 päeva kostja juures Norras. Kostja kattis laste kulutusi summas 206,30 eurot. Perioodil 9.11.
5. a kuni 29.11.
6. a tasus kostja XXXile 130 eurot. Lisaks on kostja abielu lahutamisest alates tasunud ainuisikuliselt abialu ajal võetud laenukohustuse tagasimakseid ja ühisvara hooldamise kulusid. Kostja on lähtunud solidaarssusest ja oma majanduslikust olukorrast laste ülalpidamiskohustuse täitmisel. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud kohtule ka tõendid (tl 38-42, 53). Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest tagamaks laste arenguks piisavad vahendid. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 28.10.2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29.04.2015.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Riigikohus on lahendis 3-2-1-65-13 leidnud, et kostjalt elatist välja mõistest tuleb arvestada kostja vahetult lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi ajal, mil laps viibis või viibib edaspidi kostja juures. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on vaidlusalusel perioodil tasunud elatist ning täitnud laste ülalpidamiskohustust vahetult 1 435,12 eurot ulatuses (tl 53). Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud ühtegi eelpoolloetletud asjaoludest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi. Kostja poolt alates 02.10.2017. a täidetud ülalpidamiskohustus summas 1 435,12 eurot kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel 3