← Eesti

1-18-8281/2

Obsah (11)§50869§50872§4896§436s§436§477§50870§508§50871§50874§48911

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 18.10.2018 koht Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-8281 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuasi Süüdimõistetu Läti Vabariigi Cesise rajooni kohtu 26.

§50869

lg.1 tähenduses rahalise karistuse määramise tunnistusena, st teisele Euroopa Liidu liikmesriigile liikmesriigi pädeva õigusasutuse tehtud taotlusena, milles nõutakse füüsiliselt või juriidiliselt isikult kohtuotsuses või muu asutuse otsuses nimetatud summa tasumist.

§50872

lg.1 p.1, 2 alusel toimub rahatrahvi või rahalise karistuse tunnustamine ja täitmine

§-des 4896 – 48911 sätestatud korras järgmise erisusega: otsuse tunnustamise otsustab karistatud isiku elukoha järgne maakohus või elukoha puudumise korral Harju Maakohus; kohus otsustab välisriigi otsuse tunnustamise kirjalikus menetluses taotluse kohtusse saabumisest arvates 30 päeva jooksul; rahatrahvi või rahalise karistuse summa arvutatakse otsuse tegemise päeval kehtiva kursi alusel eurodesse; täitev riik võib sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. Kuna Andrey Brusnitsini elukoha aadress on xxx, allub otsuse tunnustamine Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale.

§4896

lg.3 kohaselt on Euroopa Liidu kriminaalmenetlusalase koostöö sätete alusel kohtuotsuse või muu asutuse otsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui puuduvad

§436ssätestatud keeldumise alused ning on täidetud §477 sätestatud tingimused.

2 Kohtule esitatud materjalidele tuginedes ei esine kohtu hinnangul

§436sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse aluseid.

Ühtlasi nähtub kohtule esitatud tunnistusest, et Andrey Brusnitsini suhtes tehtud otsus on jõustunud 08.01.2018. Samuti pole kohtu hinnangul käesoleval juhul alust kahelda, et Läti Vabariigi Cesise rajooni 26.02.2015 otsust ei ole teinud sõltumatu ja erapooletu kohus või sellelaadne muu organ/ametiasutus. Lisaks ei ole kohtul alust arvata, et käesolev otsus oleks tehtud Andrey Brusnitsini suhtes tagaselja lubamatul viisil, sest taotlusest nähtuvalt oli talle kohtukutse kätte toimetatud ja ta pidi olema teadlik tema suhtes tehtavast otsusest ja ka sellest, et otsuse võib teha ka siis kui ta ei ilmu kohtulikule arutamisele. Seega

§477

-s nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid käesoleval juhul ei esine.

§50870

punktide 1 – 8 kohaselt on rahalise karistuse või rahatrahvi tunnustamine ja täitmine lubatud kõikide Eesti seaduse järgi karistatavate süütegude korral, samuti sõltumata teo karistatavusest Eesti seaduse järgi, kui otsuse teinud riigis on ette nähtud karistus järgmiste süütegude eest:

§4896

lg.1 nimetatud kuriteod; liiklussüüteod, sealhulgas süüteod, mis seonduvad töö- ja puhkeaja ning autoveo ohutus- ja sõiduaja nõuetega; salakaubavedu; intellektuaalse omandi vastased süüteod; tervisevastased süüteod; Karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jao
  3. jaotises nimetatud kahjustamissüüteod; vargus; Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastuvõetud õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise eesmärgil otsuse teinud riigi poolt süüteoks tunnistatud teod. Läti Vabariigi Cesise rajooni 26.02.2015 otsusega tunnistati Andrey Brusnitsin süüdi selles, et tema juhtis 08.02.2013 kell 22.20 autorongi xxx (registreerimismärk xxx) ja poolhaagis xxx (registreerimismärk xxx) xxx vallas, kus ei suutnud tulla toime sõiduki juhtimisega ja sõitis kiirust vähendamata vastassuuna vööndisse, kus põhjustas liiklusõnnetuse. Seega on tegemist liiklussüüteoga

§50870p.2 mõistes.

Järgnevalt kontrollib kohus, kas rahaline karistus on proportsionaalne 72

§508

lg.1 p.4 mõistes, kuivõrd täitev riik võib sissenõutud rahalise karistuse või rahatrahvi summat vähendada riigisisese õiguse kohaselt sama liiki tegude eest sätestatud rahalise karistuse või rahatrahvi maksimaalse summani. Andrey Brusnitsinile mõisteti karistuseks 164,31 eurot liiklusõnnetuse põhjustamise eest. Seega vastab Andrey Brusnitsini süütegu Liiklusseaduse §223 lg.1 (mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine), mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut (ehk kuni 1200 eurot) ja aluseid karistuse vähendamiseks ei ole. Nii on Andrey Brusnitsinil võimalik täita välisriigis mõistetud rahalist karistust ja kohtu andmetel ei esine

§50872lg.2 – 4 sätestatud välistamise aluseid.

Kohtu hinnangul ei esine antud asjas ka välisriigi kohtulahendi tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid

§50871mõttes.

Sealjuures 3 on kohtule esitatud tunnistuses märgitud, et tunnistust väljastavale asutusele teadaolevalt ei ole täidesaatvas riigis sama isiku suhtes samade tegude eest otsust väljastatud ja sellist otsust, mis on väljastatud mis tahes muus riigis kui otsuse teinud riigis või täidesaatvas riigis, ei ole täidetud. Kuivõrd rahalise karistuse tunnustamist ja täitmist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, tuleb Läti Vabariigi Cesise rajooni 26.02.2015 otsuse täitmine Andrey Brusnitsini suhtes tunnistada lubatavaks.

§50874

kohaselt kantakse rahaline karistus Eesti riigituludesse, sest käesoleval juhul ei ole Eesti Vabariik ja Läti Vabariik teisiti kokku leppinud. Seega tuleb Andrey Brusnitsinilt Läti Vabariigi Cesise rajooni 26.02.2015 otsusega väljamõistetud ja tasumata rahaline karistus summas 164,31 eurot kanda Eesti Vabariigi riigituludesse. Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ja

§48911lg.1 p.1.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.