Obsah (9)

§ 121§ 263§ 424§ 63§ 68§ 74§ 75§ 64§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2018, Võru Kriminaalasja number 1-18-7533 (kohtueelse menetluse nr 17261000607) Kohtukoo

) § 121 lg 2 p 2, § 263 lg 1 p 1 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav Marko Veskemaa. Isikukood 38907312753; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx; tööline T. O. -s xxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; põhiharidusega; kehtivaid kriminaalkaristusi pole; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Marko Veskemaa süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ja karistada teda kuue kuu pikkuse vangistusega. 2. Tunnistada Marko Veskemaa süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga ja karistada teda ühe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega. 3. Tunnistada Marko Veskemaa süüdi

§ 424

järgi (kehtiv

§ 424

lg 2) mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis ja karistada teda ühe aasta pikkuse vangistusega. 4.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista Marko Veskemaa liitkaristuseks üks aasta ja üheksa kuud vangistust. 5.

§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1.–2.

juuli 2017 ja 16.–

1. september 2017, s.o neli päeva karistusaja hulka ja mõista Marko Veskemaa kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva vangistust.
2. Jätta

§ 74

lg 1 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Marko Veskemaa ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

Marko Veskemaa peab: 1 6.

1. elama xxxxxxxxx-xxxxxxxx; 6.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 6.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Marko Veskemaad läbima vihajuhtimist ja konfliktide lahendamist käsitlev sotsiaalprogramm.

1. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
2. oktoobrist
3. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel mõista välja Marko Veskemaalt 1500 eurot R. R. (arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank) kasuks.
5. Teavitada A. E. Marko Veskemaa kinnipidamisasutusest põgenemisest. ennetähtaegsest vabastamisest või
6. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 eurot. Mõista sundraha ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 313,20 eurot (sh käibemaks), kokku 1063,20 eurot välja Marko Veskemaalt. Menetluskulud tuleb Marko Veskemaal tasuda ositi 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
7. Jätta kriminaalasja materjalide juurde CD plaat häirekeskusele laekunud telefonikõne salvestusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
8. oktoobrist
9. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
10. peatüki
11. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA 2 Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Marko Veskemaad kolmes kuriteos. Esiteks süüdistatakse teda kehalises väärkohtlemises lähisuhtes. Nimelt tõukas ta
12. septembril 2017 ajavahemikul öösel kella 03-st kuni 03.30-ni oma elukohas Võru linnas xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx, olles alkoholijoobes, konflikti käigus elukaaslast A. E. selja piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus kõhuli trepikoja põrandale. Sellega tekitas ta kannatanule vasaku põlve ja vasaku käe põrutuse ning põhjustas füüsilist valu. Seega pani M. Veskemaa toime teise inimese kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Teiseks süüdistatakse M. Veskemaad avaliku korra raskes rikkumise vägivallaga. Seda seetõttu, et tema lõi 16. septembril 2017 öösel kella 03.30 paiku Võru linnas xxxxxxxxx kortermaja ees väljas s.o avalikus kohas, olles alkoholijoobes, teda korrale kutsunud xxxxxxxxx elanikule R. R. rusikaga näkku ja klaaspudeliga pähe ja vehkis purunenud pudelist kätte jäänud pudelikaelaga, vigastades sellega kannatanu paremat kätt. Sellega tekitas ta kannatanu paremale labakäele turse, esimese ja teise sõrme vahele kolmesentimeetrise haava, parema käe viienda kämblaluu murru, pähe lahtise veritseva haava ning põhjustas kannatanule füüsilist valu. M. Veskemaa käitumine häiris tugevalt xxxxxxxxx kortermaja elaniku K. L. ja teiste majaelanike rahu. Seega rikkus M. Veskemaa korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud põhimõtet avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani M. Veskemaa toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kolmandaks süüdistatakse M. Veskemaad mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Seda seetõttu, et tema juhtis 1. juulil 2017 kella 03.48 ajal Põlva maakonnas Kanepi vallas Põlgaste külas Tööstuse tänav 1 vahetus läheduses mootorsõidukit Chrysler Neon registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,76 milligrammi. Selle teoga rikkus M. Veskemaa liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla joobes. Seega pani M. Veskemaa toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424

järgi (kehtiv

§ 424lg 1) kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava M. Veskemaa, tema kaitsja vandeadvokaadi Anu Vildi ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on M. Veskemaale mõistetavaks karistuseks

§ 121

lg 2 p 2 järgi kuus kuud vangistust,

§ 263

lg 1 p 1 järgi üks aasta ja kaks kuud vangistust ja

§ 424

järgi üks aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel suurendatakse mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõistetakse M. Veskemaa liitkaristuseks üks aasta ja üheksa kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 1.

–

1. juuli 2017 ja 16.–
2. september 2017, s.o neli päeva karistusaja hulka ja mõistetakse M. Veskemaa kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui M.

Veskemaa ei pane kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib talle katseajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust.

VÕS § 1043 alusel mõistetakse välja M. Veskemaalt 1500 eurot R. R. kasuks. 3 Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud. Tõsi, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisse puutuvat on vaja täpsustada. M. Veskemaa tuleb vastavalt

§ 5

lg-le 1 tunnistada süüdi teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 424järgi.

Täpsustuseks tuleb aga lisada, et täna kehtiva seaduse järgi oleks tegu

§ 424lg-s 2 sätestatud kuriteoga, sest M.

Veskemaal oli 1. juulil 2017 kehtiv karistus

§ 424eest.

Seega tuleb M. Veskemaa mõista süüdi

§ 121lg 2 p 2, § 263 lg 1 p 1 ja § 424 (kehtiv § 424 lg 2) järgi.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel tuleb M. Veskemaalt välja mõista 1500 eurot R. R. kasuks. Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 313,20 eurot (kokku 1063,20 eurot), mis tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb M. Veskemaal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde CD plaat häirekeskusele laekunud telefonikõne salvestusega. Kannatanu A. E. taotleb, et teda teavitatakse süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. See taotlus tuleb KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel rahuldada. Taotluse rahuldamist ei väära see, et otsuse järgi ei pea M. Veskemaa vangistust kandma minema. Vangistus jäetakse täitmisele pööramata tingimuslikult ja seetõttu võidakse M. Veskemaa tulevikus vangistust kandma saata. See omakorda tähendab, et võimalikuks võib osutuda nii tema ennetähtaegne vabastamine kui ka vanglast põgenemine. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik 4