Obsah (7)

§ 657§ 438§ 654§ 652§ 333§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing Otsuse kuupäev 09.10.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-17-17429 Kohtuasi XX (X) hagi

) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja põhjendatud õigusabikulud olid 1 552,2 eurot. Kirjeldatud summalt tuli välja mõista ka seadusjärgses määras viivis alates maakohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni Apellatsioonkaebus

1. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata. Menetlusulud palus kostja jätta hageja kanda. Maakohus hindas ekslikult ja ühekülgselt faktilisi asjaolusid ning tõendeid, mistõttu jõudis ebaõige järelduseni. Kohus järeldas esitatud tõenditest valesti, et hageja ei loobunud omandiõigusest kinnisasja võõrandamisel saadud rahale, sest vastav tahteavaldus puudus lepingust. Notariaalaktis oli vastavasisuline hageja tahteavaldus olemas. See ei olnud kirjas küll otseselt, kuid väljendus lepingus kaudselt, sest hageja nõustus raha kandmisega AA kontole. Eelnev vastas ka hageja ja kostja varasemale kokkuleppele. Hageja teistsugused väited olid valed ja üleüldse olid hageja ütlused ebausaldusväärsed. Lepingus väljendatud hageja tahet kinnitas ka tõsiasi, et hagejal ja kostjal oli soov kogu pärandvara AA-le kinkida, s.t mitte ainult vaidlusalune kinnisasi kas maa või raha näol. Selle mõtte raames kinkisid nad enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist ühe pärandvara hulka kuulunud kinnistu AA-le. Iga mõistlik inimene oleks selles olukorras arvanud, et ka ülekantud 12 000 eurot oli käsitletav kinkena. Kuna pärandvara jagamisel ei ole nõutav notariaalne vorm, ei tulnud kinnistu müümisel saadud 12 000 euro osas eraldi notariaalset kokkulepet sõlmida. Rahasumma ülekandmine AA kontole 3 oli äratuntavalt kinke iseloomuga ning see oli kõikidele lepinguosalistele üheselt arusaadav. Sellega loobusid pooled oma pärandvara osast ja pärandvara tuli lugeda osaliselt lõpetatuks. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kuulata tunnistajana üle AA. Kohus jättis tunnistaja ülekuulamata, sest teda ei olnud võimalik vahetult üle kuulata, kuna tunnistaja viibis Austraalias. Selliseks puhuks oli seadusandja näinud ette võimaluse kuulata tunnistaja üle kirjalikult. Kohus keeldus sellest ebaõigesti. Vastus kaebusele
2. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme, hindas kõiki tõendeid, käsitles otsuses kõiki seisukohti ja selgitas piisava põhjalikkusega ning jälgitavalt, miks ta ei tuvastanud hageja tahet kinkida kinnisasja müümisel saadud raha AA-le, mistõttu tuli lugeda kinnisasja võõrandamisest saadud 12 000 eurot jätkuvalt pooltele ühiselt kuuluvaks ning mille sai hageja pakutud viisil jagada. Maakohtu otsus vastab

§ 438ja § 442 lg 8 nõuetele.

Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on apellatsioonkaebuses tuginenud uutele asjaoludele, mida ta maakohtus välja ei toonud (nt enne vaidlusalust lepingut sõlmiti kinkeleping, millega pooled kinkisid teise kinnisasja AA-le). Vastavalt

§ 652

lg-le 3 tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta (p 1), asjaolu ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus (p 2). Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui see on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on sellega nõus (

§ 652lg 5).

Kostja ei põhjendanud apellatsioonkaebuses uue asjaolu esitamise lubatavust ja asja materjalidest ka ei nähtu, et asjaolu ei olnud võimalik varem kohtule esitada. Eelneva tõttu ei saa ringkonnakohus kirjeldatud uue väitega lahendi tegemisel arvestada. Vastuseks kostja väitele, et kohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja taotluse kuulata kirjalikult üle AA, vastab ringkonnakohus järgmist. Kohus lahendas kirjeldatud taotluse 28.02.2018 toimunud istungil, kus leidis, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata (lk 132-133). Kui kostja leidis, et sellega rikkus kohus menetlussätteid, tuli kostjal esitada vastuväide kohtu tegevuse kohta hiljemalt kohtuistungil, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis (

§ 333lg 2).

Kuna kostja seda ei teinud, minetas ta õiguse tugineda kohtu võimalikult veale ka kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 333lg 3, § 652 lg 6).

Veel enam, kostja viitas kaebuses küll võimalikule menetlusõigusnormi rikkumisele maakohtu poolt, kuid ei esitanud kohtule taotlust AA tunnistajana ülekuulamiseks. Sellises olukorras ei saaks ringkonnakohus ka menetlusõigusnormi rikkumise esinemisel ja rikkumisele tuginemise võimalikkuse korral viga parandada. 4 Menetluskulud 7. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis hageja apellatsiooniastmes õigusabikulu kokku 576 eurot (käibemaksuga). Selle raames õigusabi osutaja tutvus apellatsioonkaebusega (1 tund) ning koostas kaebusele vastuse (7 tundi) tunnihinnaga 60 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastaspool kuludele vastu ei vaielnud. Ringkonnakohtu hinnangul oli kirjeldatud kulu täiel määral põhjendatud, arvestades dokumentide sisu ja mahtu ning tuleb vastaspoolelt välja mõista. Lisaks palus hageja välja mõista alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, mis tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 5