KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2018. a. Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-11167 Tsiviilasi K A avaldus

) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda

§ 187

ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 188

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg-st 1 tuleneb, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama sätte teine lõige näeb ette, et pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 31 lg-st 11 tuleneb, et kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek.

§ 188

lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid.

§ 132

lg 2 kohaselt tuleb lapse varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Vanemad peavad lapse varahooldusõigust teostades ilmutama samasugust hoolt nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades (

§ 133

lg 1).

§ 186

lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki

10. peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. 3

§ 186

lg 1 kohaselt kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Kohus peab põhjendatuks ja otstarbekaks lubada alaealise poolt pärandina saadud raha 10 000 eurot lapse kohta hoiustada lapse hoiukontole kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hoiustamise eesmärgiks on suurendada lapse vara ja hoiustatud vara kasutada lapse täisealiseks saamisel lapse edasiste õpingute või muude tema iseseisvumisega kaasnevate kulude kompenseerimiseks. Ülejäänud raha paigutada laste pangakontodele ja seda raha võib kasutada laste ülalpidamiseks. Kohus ei pea oluliseks eraldi näidata, kui suures ulatuses alaealise seaduslik esindaja (st avaldaja) võiks või peaks kulutama alaealise kontol olevaid rahalisi vahendeid, kuid kohus rõhutab, et neid rahalisi vahendeid on alaealise seaduslik esindaja kohustatud kasutama alaealise huvides – tema ülalpidamiseks, koolitamiseks – ning tegema seda mõistlikult. Pole võimalik ega ka mõistlik aastateks ette määrata lapse huvides tehtavaid ulatusi ega neid lahti kirjutada.

1. Asja materjalidest nähtub, et pärandvara koosseisu kuulub sõiduauto Volkswagen Tiguan, kuid avalduses ei ole sõiduki kohta midagi märgitud. Kohus selgitab, et pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale pärijale, PärS § 152 lg
2. Seadus ei kohusta kogu pärandvara jagama ühe toiminguna. Kaaspärijad võivad pärandvara jagada esemete kaupa nagu käesolevalt on avaldaja seda teinud. Avaldaja ei ole praegusel hetkel soovinud sõiduauto jagamist, sest sõiduk vajab remonti ning pole teada sõidukile minevad remondikulud ega sõiduki väärtus. Esindaja selgitas avaldajale, et juhul kui sõiduki remondihind on liiga kõrge või sõidukit ei hakata kasutama laste huvides, müüma sõiduki ja panema saadud raha võrdsetes osades laste arveldusarvele. Kui pere vajadusteks oleks vaja auto alles jätta, siis pole põhjendatud sõidukit müüa. Kuivõrd nõusoleku andmise ajal ei ole ette teada sõidukiga seonduv, siis kohus sõidukit kaaspärijate vahel praeguses menetluses ei pea põhjendatuks jagada.
3. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. 4