Obsah (4)
§ 184§ 74§ 68§ 76Kriminaalasi nr 1-16-8921 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 11.10.2018) Kriminaalasja number 1-16-8921
§ 184
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.
§ 74
lg 1 alusel määrati koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud 1 päev vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 15.06.2016.a, s.o 1 päev. Koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks loeti 27.10.2016, millest alates kuulus kandmisele 3 kuud vangistust.
§ 74ja 75 sätteid kohaldades määrati, et ülejäänud osa karistusest, s.o 1 aasta 8 kuud 29 päeva 1
(3)vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Renee Mikk ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Harju Maakohtu 15.11.2017. a kohtumäärusega pöörati
§ 74lg 4 alusel täitmisele Renee Mikule Harju Maakohtu 01.11.2016.
a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 aasta 8 kuud 29 päeva vangistust. Renee Miku karistusaja algust hakati lugema alates 07.11.
- Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.08.
- 13.09.2018 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Renee Miku ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda seisukoha Renee Miku tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokurör leidis, et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et tema puhul esineb üksikuid positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Prokuröri arvates oleks Renee Miku vabastamine ennatlik. Renee Mikk avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning millised on tema plaanid pärast vabanemist. Süüdimõistetu tunnistas, et tal on probleem narkootikumidega ja ta ei osanud sellele varem lahendust leida. Praegu on ta motiveeritud oma sõltuvusprobleemiga tegelema ning soovib abi saada Lootuse Külast. Kinnipeetav kardab, et kui ta vabaneb alles pärast karistuse ärakandmist, siis saab temast jälle narkomaan. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Renee Mikk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Renee Miku vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxElukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxx tegevjuht xxxxxxxxxxxxon andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Renee Miku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Renee Mikku on varem kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab Renee Mikk narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud pikaaegne sõltuvus narkootilistest ainetest ning vajadus rahaliste vahendite järele, et neid hankida. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu probleemkäitumisega tegeletud. Ta on läbinud aktiivse sõltuvusrehabilitatsiooni ning osalenud selle raames sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös. Mõlemad tegevused on praeguseks lõpetatud. Aktiivselt osaleb kinnipeetav veel tööhõives. Vanglas saab Renee Mikk 2
(3)metadoonasendusravi, mille koguseid on järk-järgult vähendanud. Lähiajal on plaanis ravi lõpetada. Üldiselt on suutnud kinnipeetav vangla korda järgida, hetkel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral soovib Renee Mikk jätkata rehabilitatsiooni xxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud keskuses pakutakse nii majutus- kui nõustamisteenust. Lisaks on võimalus töötada. Renee Miku hinnangul on keskusesse minemine ainus võimalus oma elu muuta. Varasemas elukohas on palju narkomaane, ka tema vend tarvitab narkootikume, samuti naabrid. Varasemasse keskkonda tagasipöördumise korral on oht tagasilanguseks suur. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Renee Miku vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Renee Miku varasemast elukäigust ning kuritegude toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos annab piisavalt alust arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Varasemad korduvad karistused, sh reaalsed vangistused ei ole pannud Renee Mikku oma käitumist muutma või sõltuvusprobleemile lahendust otsima. Ka käesolevas asjas anti talle võimalus peale lühiajalist vangistust jätkata karistuse kandmist vabaduses, kuid ta ei kasutanud seda ja kogu vangistus tuli täitmisele pöörata. Karistuse kandmiselt vabastamine sisuliselt teist korda sama karistuse ajal selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel, ei vasta kohtu arvates karistuse eri- ega ka üldpreventiivsetele eesmärkidele. On küll positiivne, et nüüd karistuse kandmise ajal läbitud rehabiliteerivate tegevuste tulemusena on kinnipeetav väidetavalt jõudnud arusaamisele, et senist elukorraldust tuleb muuta. Siiski puudub kohtul veendumus, et muutused, millele kinnipeetav kohtuistungil korduvalt viitas, ka tegelikult toimunud on ning kas need on püsivat laadi. Kinnipeetava selgituste põhjal jäi kohtus pigem mulje, et tema valmidus sõltuvusprobleemidega tegeleda on seotud eelkõige tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalusega. Kohtu kahtlusi süvendab ka kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et Renee Mikul tuleb jätkata karistuse kandmist ning mõne aja möödudes saab kohus uuesti hinnata, kas kinnipeetava motivatsioon muutuda on püsiv ja seejärel otsustada, kas vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimalik. xxxxxxxxxxxxxxxxx, mis võiks edasiselt olla toeks isiku sõltuvusprobleemi lahendamisel, on süüdimõistetul võimalik minna ka hiljem, s.o pärast karistuse ärakandmist. Kõike eelnevat arvesse võttes jätab kohus Renee Miku tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)