Obsah (4)

§ 124§ 101§ 242§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2018, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4324 Kohtunik Tiit Kullerkupp Väärteoasi Tiina Oppi kaebus

§ 124

lg 3 p 2 alusel seoses tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega 21.05.2018. Sellega rikkus 1 menetlusalune isik Tiina Oppi

§ 101

lg 3 nõudeid, pannes toime

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja määras Tiina Oppile Kars § 56 lg 1 alusel rahatrahvi 10 trahviühikut, s.o 40 eurot.

1. 22.08.2018 esitas menetlusalune isik Tiina Oppi Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx E N koostatud 19.08.2018 kiirmenetluse otsuse nr 10220162701994 peale. Kaebuse esitaja soovib kiirmenetluse otsust vaidlustada, kuna ta eeldas, et tema tervisetõend kehtib 10 aastat. Tiina Oppi selgitab, et autokooli läks ta
2. aastal, mille tarbeks esitas ta tervisetõendi, mis oleks pidanud kehtima kuni
3. aastani. Tal ei ole terviserikkeid ning ta ei ole ka 65-aastane, et tema tervisetõend oleks pidanud kehtima vähem kui 10 aastat.
4. aastal väljastati tervisetõendeid veel paberkandjal ning tal on tervisetõend kolimise käigus kaduma läinud. Ta uuris perearstilt, autokoolist ja Maanteeametist koopiat tervisetõendist, kuid sealt ei saanud koopiat ega ka vastust, miks tema tervisetõend oleks pidanud kehtima vähem kui 10 aastat. Kaebuse esitaja leiab, et ilmselt on tegemist inimliku veaga andmete vahendamisel. Kaebuse esitaja palub, et temale kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv tühistataks ning piirdutaks hoiatusega, sest tal ei ole varasemalt rikkumisi olnud.
5. Kohtuväline menetleja esitas 03.09.2018 kohtule kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja palub jätta kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2590,18,004657 muutmata ning Tiina Oppi kaebus rahuldamata. Tiina Oppi on kiirmenetluse otsuses toodud ütlustes selgitanud, et ta ei ole tervisetõendi kehtivust kontrollinud. Perearsti väljastatava tervisetõendi kehtivus on üldjuhul kuni kümme aastat, mistõttu on palju autojuhid arvamusel, et ka tervisetõend kehtib sama kaua. Paraku ei aegu paljudel juhtudel nii juhiluba kui tervisetõend ühel ja samal ajal. Kohtuväline menetleja selgitab, et ta ei oska kommenteerida, millele perearst Tiina Oppile tervisetõendi kehtivusaega määrates tugines, kuid liiklusregistri andmete kohaselt kehtis Tiina Oppile väljastatud tervisetõend kuni 21.05.2018 ning Tiina Oppi juhtimisõigus taastus 22.08.
6. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusalune isik on käesoleva väärteo toime pannud hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses. Tuginedes eeltoodule leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 117 lg 1 p 4 kohaselt lahendab maakohtunik asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le
8. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on kohtumenetluse pooled nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses, mistõttu kuulub käesolev asi lahendamisele kirjalikus menetluses.
9. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 19.08.2018 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx E N kiirmenetluse otsuse nr 10220162701994 selle kohta, et 19.08.2018 kella 10.50 ajal Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee
10. km-l liikudes Ambla suunas juhtis Tiina Oppi mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga nr xxxx, kui kohustuslik perioodiline tervisekontroll oli läbimata ning juhtimisõigus oli peatunud

§ 124

lg 3 p 2 alusel seoses tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega 21.05.2018 (tl 16). 2 Käesoleval ajal puudub vaidlus selles, et Tiina Oppi juhtis 19.08.2018 kell 10.50 mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga nr xxxx ning seda ei eita ka kaebuse esitaja ise. Vaidlus seisneb selles, kas Tiina Oppi juhtimisõigus oli peatunud seoses tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisega 21.05.

1. Kaebuse esitaja leiab, et tema järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev oleks pidanud saabuma hoopis
2. aastal, sest tervisetõend väljastati talle
3. aastal, mil tervisetõendit oli vaja autokooli jaoks. Kuna kaebuse esitaja ei ole 65-aastane ning esinenud ei ole ka terviserikkeid, siis oleks pidanud kaebuse esitaja hinnangul tervisetõend kehtima 10 aastat. Liiklusseaduse (edaspidi

) § 101 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuht läbib tervisekontrolli liiklusseaduse § 97 lõikes 7 nimetatud juhiloa korral iga kümne aasta või liiklusseaduse § 97 lõikes 8 nimetatud juhiloa korral iga viie aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Seega tuleneb

§ 101

lg-st 3, et tervisekontrolli läbimise kohustus ei sõltu mitte üksnes juhiloa vahetamisest, vaid ka järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisest. Liiklusseaduses on sätestatud erandid, mil tervisekontrolli tähtaeg võib mootorsõiduki juhil saabuda ka varem. Näiteks läbib

§ 101

lg 4 p 1 kohaselt tervisekontrolli iga viie aasta järel üle 65-aastane A-, B- ja BE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõiduki juht.

§ 101

lg 4 p 2 kohaselt läbib tervisekontrolli iga viie aasta järel ka T-kategooria traktori ja liikurmasina juht, B-kategooria takso juht, A- ja B-kategooria alarmsõidukite juht ning mootorsõidukijuhtide õpetaja.

§ 101

lg 5 sätestab, et mootorsõidukijuhi terviseseisundist lähtuva tervisekontrolli tegija otsuse alusel läbib juht tervisekontrolli käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust sagedamini. Kuivõrd tervisekontrolli tegijal on õigus määrata tervisekontroll sagedamini, siis peab mootorsõidukijuht olema ise tähelepanelik, millise tähtaja tervisekontrolli tegija on otsustanud mootorsõidukijuhile määrata tervisekontrolli läbimiseks.

§ 94

lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.

§ 124

lg 3 p 2 kohaselt peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Kehtiva tervisetõendi puudumist 19.08.2018 tõendab käesoleval juhul rikkumise ajal riiklikust registrist tehtud päringu vastus, mis kajastub rikkumise kirjelduses. VTMS § 315 sätestab, et kui väärteo toimepanemine on tõendatud riikliku registri andmetega, millel on õiguslik tähendus, ning registrisse tehtud päring on korratav, tehakse andmekogust päringu tegemise kohta märge väärteoprotokolli või kiirmenetluse otsusele. Märkest peab nähtuma päringu tegemise aeg ja päringu tulemus. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt leidis rikkumine aset 19.08.2018 kell 10.50, mistõttu on üheselt arusaadav, millal on tehtud riiklikust registrist tehtud päring. Samuti nähtub kiirmenetluse rikkumise kirjeldusest päringu vastus - Tiina Oppil saabus tervisekontrolli läbimise tähtpäev 21.05.2018. Ka Maanteeamet on 21.09.2018 vastuses kinnitanud, et Tiina Oppil oli seisuga 19.08.2018 kell 10.50 juhtimisõigus peatunud seoses tervisetõendi kehtivusaja lõppemisega.

§ 242

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et Tiina Oppi on rikkunud

§ 101

lg 3 nõudeid ning tema väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 242lg 1 järgi. 6. Kar

S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 3 KarS § 15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et Tiina Oppi on käesoleva väärteo pannud toime hooletusest KarS § 18 lg 3 tähenduses, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Tiina Oppi on andnud väärteo kohta ütlusi, millest nähtub, et ta ei ole kontrollinud tervisetõendi kehtivust. Kaebusest nähtuvalt eeldas Tiina Oppi, et tema tervisetõend kehtib 10 aastat, sest ta ei ole 65-aastane ning tal ei ole esinenud ka terviserikkeid. Kohus rõhutab, et isik, kes on läbinud juhtimisõiguse saamiseks nii riikliku teooria- kui ka sõidueksami, peab teadma, et

§ 124

lg 3 p 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui saabub mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev. Samuti peab mootorsõidukijuht teadma, et

§ 101

lg 8 kohaselt mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Maanteeametile uut kehtivat tervisetõendit. Menetlusaluse isiku väärteo kohta antud ütlustest ning kaebuses esitatud seisukohtadest saab teha järelduse, et Tiina Oppi ei olnud teadlik, et tema tervisekontrolli tähtaeg on juba saabunud ning tema juhtimisõigus on eeltoodust tulenevalt peatunud. Hoolsa ja kohusetundliku käitumise korral oleks Tiina Oppi pidanud kontrollima, millal saabub tema tervisekontrolli tähtaeg, kuid käesoleval juhul on Tiina Oppi jätnud vajaliku hoolsuskohustuse täitmata, mis tõi tema poolt kaasa väärteo toimepanemise. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Tiina Oppi on antud väärteo toime pannud hooletusest. Järelikult on Tiina Oppi täitnud Liiklusseaduse § 242 lg-s 1 sätestatud väärteo koosseisu. 7. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid Tiina Oppi teos ei esine. Tiina Oppi on süüvõimeline, s.o ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14aastane. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Tiina Oppi on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav

§ 242lg 1 järgi.

1. Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Karistusregistri andmetest nähtub, et Tiina Oppi näol on tegemist isikuga, keda ei ole varem väärteokorras karistatud. Järelikult on isik seni käitunud liikluses õiguskuulekalt ning eripreventiivsel eesmärgil ei ole ilmtingimata vajalik isikut rahatrahviga karistada. Kohtuvälise menetleja vastuskirjast kaebusele nähtub, et Tiina Oppi juhtimisõigus taastus 22.08.
2. Järelikult vastab Tiina Oppi terviseseisund

§ 101

lg 10 alusel kehtestatud tervisenõuetele ning tal on käesoleval ajal olemas kehtiv tervisetõend, mistõttu ei ole ka tõenäoline, et isik lähiaastatel paneks toime samalaadseid süütegusid. Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus on ühisel seisukohal, et Tiina Oppi pani väärteo toime hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm. Kohtu hinnangul ei saa mööda vaadata ka sellest, et Tiina Oppi ei eita oma süüd ning kõrvaldas rikkumise esimesel võimalusel. Seega on isik oma teo keelatusest aru saanud ning on alust arvata, et isik suudab ka rahatrahvi maksmata edaspidi käituda õiguskuulekalt. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et Tiina Oppi süü ei ole suur. Tiipa Oppi näol ei ole tegemist juhtimisõiguseta isikuga, vaid tema juhtimisõigus oli ajutiselt peatatud tervisekontrolli tähtaja saabumise tõttu. Käesoleval juhul ei ole menetlusalune isik tekitanud ka kellelegi kahju ega käitunud liikluses ohtlikult. Potentsiaalse ühiskonnaohtlikkuse puudumise tõttu ei esine antud väärteo puhul ka avalikku huvi. Kohus leiab, et Tiina Oppi jaoks on piisavaks edaspidiselt õigusrikkumisest hoiduvaks meetmeks 4 olnud juba ainuüksi väärteomenetluse läbiviimine ning isiku karistamine käesoleval juhul ei ole vajalik. Kõike eeltoodut arvestades ning juhindudes VTMS § 132 p-st 3 ja § 30 lg 1 p-st 1 kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik väärteomenetlus Tiina Oppi suhtes lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5