← Eesti

3-16-1709/43

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-16-1709

  1. november 2018 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Nele Parrest M. Aloe, T. Hristoforova, H. Ilissoni, R. Koigi, V.-P. Liini, A. Miilaste, M. Priksi ja E. Vavrenjuki kaebus justiitsministri
  2. märtsi
  3. a käskkirja tühistamiseks perioodi
  4. aprill kuni
  5. juuli 2016 osas ning justiitsministri kohustamiseks kinnitama maa- ja halduskohtunikele perioodiks
  6. aprill kuni
  7. juuli 2016 uus ametipalk H. Ilissoni, D. Kiidjärve, V.P. Liini, A. Miilaste, E. Mutsu, P. Teidearu, A. Tanumi ja E. Vavrenjuki kaebus Tartu Maakohtu esimehe
  8. juuli
  9. a käskkirja p-de 1.4, 1.6, 1.13, 1.16, 1.17, 1.28, 1.30 ja 1.32 tühistamiseks ja Tartu Maakohtu esimehe kohustamiseks kinnitama kaebajatele alates
  10. augustist 2016 uus ametipalk Hele Kaldma (end Ilisson), Donald Kiidjärv, Vahur-Peeter Liin, Andrus Miilaste, Marian Miilaste (end Priks), Ene Muts, Anneli Tanum, Peet Teidearu ja Eveli Vavrenjuk Vastustaja Justiitsministeerium, volitatud esindaja Alar Must Vastustaja Tartu Maakohus, seaduslik esindaja Liivi Loide Kaasatud haldusorgan Rahandusministeerium Tartu Ringkonnakohtu
  11. detsembri
  12. a otsus haldusasjas nr 3-16-1709 Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu kassatsioonkaebused ning Hele Kaldma (end Ilisson), Donald Kiidjärve, Vahur -Peeter Liini, Andrus Miilaste, Marian Miilaste (end Priks), Ene Mutsu, Anneli Tanumi, Peet Teidearu ja Eveli Vavrenjuki vastukassatsioonkaebus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  13. Rahuldada Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu kassatsioonkaebused. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
  14. detsembri
  15. a otsuse resolutsiooni punktid 1, 2 ja
  16. Jõusse jäävad Tartu Halduskohtu
  17. veebruari
  18. a otsus haldusasjas nr 3-16-1709 ja Tartu Halduskohtu
  19. juuli
  20. a otsus haldusasjas nr 3-16-
  21. 3-16-1709
  22. Jätta Hele Kaldma, Donald Kiidjärve, Vahur-Peeter Liini, Andrus Miilaste, Marian Miilaste, Ene Mutsu, Anneli Tanumi, Peet Teidearu ja Eveli Vavrenjuki vastukassatsioonkaebus rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  23. Justiitsminister kinnitas
  24. märtsil 2016 käskkirja nr 73-k „Esimese ja teise astme kohtunike ametipalga ning lisatasude kinnitamine alates 01.04.2016“ p-s 1 alates
  25. aprillist 2016 maa- ja halduskohtu kohtunike ametipalgaks 3437 eurot 46 senti.
  26. Tartu Maakohtu esimees määras
  27. juuli
  28. a käskkirjaga nr 13-1/16-47 „Kohtunike ametipalga ja lisatasude määramine“ alates
  29. augustist 2016 Tartu Maakohtu kohtunike ametipalgaks 3437 eurot 46 senti.
  30. M. Aloe, T. Hristoforova, H. Ilisson, R. Koik, V-P. Liin, A. Miilaste, M. Priks ja E. Vavrenjuk esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada justiitsministri
  31. märtsi
  32. a käskkirja nr 73-k p 1 ja kohustada justiitsministrit kinnitama
  33. aprillist kuni
  34. juulini 2016 maa- ja halduskohtunike ametipalgaks 3502 eurot 77 senti kuus. Kaebajad märkisid, et kui kohus peaks leidma, et vaidlustatud käskkiri on kooskõlas kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses (KRAPS) sätestatud kohtunike ametipalga indekseerimise nõuetega, siis paluvad nad jätta KRAPS-i regulatsiooni, mis võtab ametipalga indekseerimisel igal aastal aluseks KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud kõrgeima palgamäära 5200 eurot, kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusvastaseks.
  35. Tallinna Halduskohus andis
  36. aprilli
  37. a määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule. Halduskohtus toimunud menetluse käigus loobusid R. Koik ja M. Aloe kaebusest. Halduskohus võttis kaebusest loobumise vastu ja lõpetas nende kaebajate suhtes asja menetluse.
  38. Tartu Halduskohus jättis
  39. juuli
  40. a otsusega haldusasjas nr 3-16-793 kaebuse rahuldamata.
  41. H. Ilisson, V-P. Liin, A. Miilaste, M. Miilaste (end Priks) ja E. Vavrenjuk esitasid Tartu Halduskohtu
  42. juuli
  43. a otsuse peale haldusasjas nr 3-16-793 apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldatakse. Kui kohus peaks leidma, et vaidlustatud käskkiri on kooskõlas KRAPS-s sätestatud kohtunike ametipalga indekseerimise nõuetega, palusid kaebajad jätta KRAPS-i regulatsiooni, mis võtab ametipalga indekseerimisel igal aastal aluseks KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud kõrgeima palgamäära 5200 eurot, kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusvastaseks.
  44. H. Ilisson, D. Kiidjärv, V.-P. Liin, A. Miilaste, E. Muts, A. Tanum, P. Teidearu ja E. Vavrenjuk esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Maakohtu esimehe
  45. juuli
  46. a käskkirja nr 13 -1/16 -47 punktide 1.4, 1.6, 1.13, 1.16, 1.17, 1.28, 1.30 ja 1.32 tühistamiseks ning Tartu Maakohtu esimehe kohustamiseks kinnitama alates
  47. augustist 2016 kaebajate ametipalgaks 3502 eurot 77 senti. Kui kohus peaks leidma, et vaidlustatud käskkiri on kooskõlas KRAPS-s sätestatud kohtunike ametipalga indekseerimise nõuetega, palusid kaebajad jätta KRAPS-i regulatsiooni, mis võtab ametipalga indekseerimisel igal aastal aluseks KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud kõrgeima palgamäära 5200 eurot, kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusvastaseks.
  48. Tartu Halduskohus jättis
  49. veebruari
  50. a otsusega haldusasjas nr 3-16-1709 kaebuse rahuldamata. 2

(5)3-16-1709
  1. H. Ilisson, D. Kiidjärv, V.-P. Liin, A. Miilaste, E. Muts, A. Tanum, P. Teidearu ja E. Vavrenjuk esitasid Tartu Halduskohtu
  2. veebruari
  3. a otsuse peale haldusasjas nr 3-16-1709 apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada halduskohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldatakse. Alternatiivselt palusid kaebajad jätta KRAPS-i regulatsiooni, mis võtab ametipalga indekseerimisel igal aastal aluseks KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud kõrgeima palgamäära 5200 eurot, kohaldamata ja tunnistada see põhiseadusvastaseks.
  4. Tartu Ringkonnakohus liitis haldusasjad nr 3-16-1709 ja nr 3-16-793 ühte menetlusse ning määras haldusasja numbriks 3-16-
  6. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ning tühistas Tartu Halduskohtu
  7. veebruari
  8. a otsuse haldusasjas nr 3-16-1709 ja
  9. juuli
  10. a otsuse haldusasjas nr 3-16-793 (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega rahuldas kaebused osaliselt, tühistas justiitsministri
  11. märtsi
  12. a käskkirja nr 73-k p 1 ja kohustas justiitsministrit kinnitama
  13. aprillist kuni
  14. juulini 2016 maa- ja halduskohtu kohtunike ametipalgaks 3444 eurot 22 senti kuus, ning tühistas Tartu Maakohtu esimehe
  15. juuli
  16. a käskkirja nr 13-1/16-47 punktid 1.4, 1.6, 1.13, 1.16, 1.17, 1.28, 1.30 ja 1.32 ja kohustas Tartu Maakohtu esimeest kinnitama alates
  17. augustist 2016 kaebajate ametipalgaks 3444 eurot 22 senti kuus (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus tunnistas põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata KRAPS § 2 lg 2 osas, milles see võimaldab maa- ja halduskohtu kohtunike ametipalka võrreldes eelmise aasta ametipalgaga vähendada (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus edastas oma otsuse Riigikohtule (resolutsiooni p 4).
  18. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis
  19. mai
  20. a otsusega asjas nr 5-17-43 ringkonnakohtu taotluse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  21. Justiitsministeerium esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtu
  22. juuli
  23. a otsus. Kassaator on seisukohal, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  24. mai
  25. a otsusest tuleneb, et ringkonnakohus jättis KRAPS § 2 lg 2 ebaõigesti kohaldamata.
  26. Tartu Maakohus esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtu
  27. veebruari
  28. a otsus. Kassaator on seisukohal, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  29. mai
  30. a otsusest tuleneb, et ringkonnakohus eksis, kui jättis haldusasjas otsust tehes kohaldamata KRAPS § 2 lg 2 osas, milles see võimaldab maa- ja halduskohtu kohtunike ametipalka võrreldes eelmise aasta ametipalgaga vähendada.
  31. H. Kaldma (end Ilisson), D. Kiidjärv, V.-P. Liin, A. Miilaste, M. Miilaste (end Priks), E. Muts, A. Tanum, P. Teidearu ja E. Vavrenjuk esitasid vastukassatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis kaebused rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebused tervikuna. Vastukassatsioonkaebuse esitajad on kokkuvõtlikult seisukohal, et lähtuda ei saa KRAPS § 2 lg 2 toona kehtinud redaktsiooni sõnastusest, vaid lähtuda tuleb seadusandja tahtest, milleks oli indekseerida eelmisel aastal indekseeritud ametipalka. Vastukassatsioonkaebuse esitajad peavad õigeks anda asja lahendamine Riigikohtu üldkogule halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 228 lg 1 p 1 alusel selleks, et üldkogu muudaks asjas nr 3-4-1-1-14 tehtud otsuse p-s 132 võetud seisukohta, mille järgi igal aastal indekseeritakse mitte eelmisel aastal saadud ametipalka, vaid KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud 5200 euro suurust palgamäära. 3
(5)3-16-1709
  1. Justiitsministeerium on seisukohal, et vastukassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ühtlasi juhib ministeerium tähelepanu sellele, et M. Miilaste ei esitanud kaebust justiitsministri käskkirja tühistamiseks ajavahemiku
  2. aprill kuni
  3. juuli 2016 osas ega justiitsministri kohustamiseks kinnitama maa- ja linnakohtunikele samal ajavahemikul uus ametipalk. Seega ei saa M. Miilaste vastukassatsioonkaebust selles osas menetleda. KOLLEEEGIUMI SEISUKOHT
  4. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  5. mai
  6. a otsuse jõustumisest on selge, et ringkonnakohus tunnistas ebaõigesti põhiseaduse vastaseks ja jättis kohaldamata KRAPS § 2 lg 2 osas, milles see võimaldab maa- ja halduskohtu kohtunike ametipalka võrreldes eelmise aasta ametipalgaga vähendada. Nüüd sõltub asja lahendamine üksnes sellest, kas KRAPS § 2 lg-t 2 on võimalik tõlgendada nii, et järgmisel aastal indekseeritakse eelmisel aastal indekseeritud ametipalka.
  7. KRAPS § 2 lg 2 sätestas: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta
  8. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. Indeksit väljendatakse täpsusega kolm kohta pärast koma.“ KRAPS § 2 lg 1 sätestab: „Kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär on 5200 eurot.“
  9. KPAPS § 2 lg 2 toona kehtinud sõnastus on ühemõtteline ja näeb selgelt ette, et igal aastal indekseeritakse mitte eelmisel aastal indekseeritud palka, vaid just 5200 euro suurust palgamäära. Kolleegium möönab, et KRAPS § 2 lg 2 sõnastus ei pruugi vastata seadusandja algsele tahtele. Kuid seaduse selgelt ja ühemõtteliselt sõnastatud sättele ei saa tõlgendamisega anda sätte sõnastusega risti vastupidist sisu. Sellise tõlgendusviisi laiem levik külvaks ainult õigusselgusetust. Nendel põhjendustel ei anna kolmeliikmeline kohtukoosseis asja läbivaatamist halduskolleegiumi kogu koosseisule, et see kaaluks asja üleandmist HKMS § 228 lg 1 p 1 alusel Riigikohtu üldkogule selleks, et viimane muudaks asjas nr 3-4-1-1-14 tehtud otsuse p-s 132 võetud seisukohta. Selles otsuses asus üldkogu seisukohale, et igal aastal indekseeritakse KRAPS § 2 lg-s 1 sätestatud 5200 euro suurust palgamäära. Samasugusele seisukohale KRAPS § 2 lg 2 tõlgendamisel asus ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
  10. mai
  11. a otsuses. Kolleegiumi kolmeliikmeline kohtukoosseis lahendab asja ise.
  12. Kolleegium ei nõustu Justiitsministeeriumiga, et M. Miilaste vastukassatsioonkaebust ei saa menetleda osas, milles taotletakse justiitsministri käskkirja p 1 tühistamist ajavahemiku
  13. aprill kuni
  14. juuli 2016 osas ning justiitsministri kohustamist kinnitama maa- ja linnakohtunikele samal ajavahemikul uus ametipalk. M. Miilaste (endise nimega M. Priks) on justiitsministri käskkirja selles osas haldus- ja ringkonnakohtus vaidlustanud (I kd tl 49–50 ja 142–144). Vastukassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  15. Kuna kasseeritud kohtuotsus tugineb Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi heakskiitu mitte pälvinud seisukohale, et KRAPS § 2 lg 2 on põhiseadusega vastuolus osas, milles see võimaldab maa- ja halduskohtu kohtunike ametipalka võrreldes eelmise aasta ametipalgaga vähendada, siis tuleb Justiitsministeeriumi ja Tartu Maakohtu kassatsioonkaebused rahuldada ning 4
(5)3-16-1709 tühistada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja
  1. Ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 4 tühistamiseks pole vajadust. Jõusse jäävad Tartu Halduskohtu otsused asjades nr 3-16-793 ja nr 3-16-
  3. Vastukassatsioonkaebuse esitamisel ei tasutud riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt kautsjoni. HKMS § 107 lg 1 teise lause ja (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.