← Eesti

2-18-11002/10

Obsah (10)§ 168§ 150§ 429§ 428§ 432§ 173§ 477§ 175§ 218§ 177

2-18-11002 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 15. oktoober 2018 Tsiviilasja number 2-18-11002 Tsiviilasi Muruproff OÜ hagiavaldus Uhtna

§ 168lg 5 alusel kostja kanda.

Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Samuti palus hageja

§ 150

lg 2 p 2 alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivu summas 225 eurot Muruproff OÜ arveldusarvele nr EE512200221057568730. 3. Kohus saatis hagist loobumise avalduse kostjale ja

429 lg 3 alusel määras kostjale tähtaja avaldusele seisukoha esitamiseks. 11.10.2018 esitatud seisukohas kostja vastuväiteid menetluse lõpetamisele ei esitanud. Kostja teatas, et kulude kandmisega ei nõustu, sest võlg oli selleks ajaks tasutud, kui ta sai teada kohtusse andmisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagist loobumise taotlusega ja uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada seosest hagist loobumise vastuvõtmisega. Menetluse lõpetamine 5.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja on loobunud oma hagist. Kuivõrd kostjal ei ole vastuväited hagist loobumise vastuvõtmisele ja menetluse lõpetamisele, arvestades, et hagist loobumine ei ole vastuolus avaliku huviga ega riku menetlusosaliste õigusi, siis kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 6. Kohus selgitab menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§ 432

, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samal alusel ja samadel asjaoludel. Riigilõivu tagastamine 7.

§ 150

lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hagist loobumise avalduses taotleb hageja tasutud riigilõivust poole, s.o 225 euro tagastamist Muruproff OÜ arveldusarvele nr EE512200221057568730. Hageja tasus 19.07.2018 hagiavalduse esitamisel 2

(4)2-18-11002 riigilõivu summas 450 eurot (maksekorraldus nr 152, toimikus lk 15). Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on põhjendatud tagastada riigi eelarvest Muruproff OÜ-le tema poolt tasutud riigilõivust 450 eurost pool (½), s.o 225 eurot. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on teatanud, et kostja täitis hageja nõude pärast hagi esitamist. Kuna kostja on põhjustanud tema vastu hagi esitamise, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

  1. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot. Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud 360 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 585 eurot, s.h ½ riigilõivu summas 225 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.
  2. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7).

§ 477

lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. 11.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõutele.

Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule 20.07.2018 hagiavalduse (t. lk. 3-8, millest sisuline tekst ilma kopeeritud seaduse säteteta 3 lk).

  1. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2 tundi (3 lk x 40 min : 60 min).
  2. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014 määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast. 3

(4)2-18-11002 14. Eeltoodu põhjal maakohus peab põhjendatuks lugeda hageja esindaja tunnitasuks 120 eurot ja millest on põhjendatud välja mõista kostjalt 240 eurot (120 x 2). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 465 eurot, sh õigusabikulud osaliselt summas 240 eurot ja ½ riigilõivu 225 eurot. 15.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 16. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 428lg 1 p 3, § 433 lg 1, § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.