← Eesti

2-15-14253/96

Obsah (6)§ 432§ 684§ 430§ 168§ 190§ 180

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-15-14253 Määruse kuupäev Tartu, 12. november 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Villu Kõve Kohtuasi Mustvee

§ 432

sätestatud menetluse kompromissi kinnitamisega lõpetamise tagajärjed.“ KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 12. Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud alama astme kohtute otsused ja lõpetab tsiviilasja menetluse

§ 684esimese lause § 430 lg 1 ning § 691 p 3 alusel.

  1. Kolleegium märgib, et parandab kompromissilepingu p-s 5.1 kirjavea ning asendab sõna „jumalateenuseid“ sõnaga „jumalateenistused“. Kolleegium kooskõlastas kirjavea parandamise ka pooltega.
  2. Kompromissilepingu p 6 on osas, milles pooled märgivad, et lõpetada tsiviilasja menetlus kompromissi kinnitamisega, menetluslik taotlus kohtule, mitte kompromissi sisu.

§ 430

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus, kas tsiviilasja menetlus tuleb kompromissi kinnitamisega lõpetada.

  1. Kompromissilepingu p-s 6 on märgitud, et jätta hageja menetluskulud riigi ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kolleegium leiab, et ka nimetatud osas ei ole p 6 kompromissilepingu sisu, vaid menetluslik taotlus kohtule. 15.
  2. Kolleegium märgib lisaks, et pooled saavad kompromissilepingus otsustada menetluskulude jaotuse.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Isegi kui tõlgendada kompromissilepingu p 6 selliselt, et pooled leppisid kokku, et kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, vastab see

§ 168lg-s 3 sätestatule.

Seega ei muuda kolleegium poolte kompromissilepingu sisu, kui jätab kinnitatavast kompromissist välja, et kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda (p 6) ning määrab menetluskulude jaotuse

§ 168lg 3 järgi.

15.2. Hageja menetluskulude riigi kanda jätmise kohta selgitab kolleegium järgmist. Pooled ei saa otsustada, kas menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli vabastatud või mille tasumiseks anti menetlusosalisele menetlusabi, tuleb hagimenetluses menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada.

§ 190

lg-te 2-5 ja 7 järgi otsustab kohus, kas menetluskulud, mille kandmisest menetlusosaline oli vabastatud või mille tasumiseks anti menetlusosalisele menetlusabi (

§ 180

lg 4 järgi mh ka riigi õigusabi), tuleb hagimenetluses menetlusosaliselt või vastaspoolelt välja mõista või isikud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Seega ei oleks pooled saanud riigi menetlusabi kohta kompromissilepingus kokku leppida, et hageja menetluskulud jäävad riigi kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 15.3. Ringkonnakohus andis 27. augustil 2015 tsiviilasjas nr 2-15-5899 tehtud määrusega hagejale 4

(6)2-15-14253 riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Ringkonnakohus määras, et riigi õigusabi tasu ja kulud ei tohi ületada 1500 eurot. Maakohus andis
  1. oktoobril 2015 praeguses tsiviilasjas tehtud määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta hagi esitamisel 1100 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Riigikohus vabastas hageja
  2. märtsi
  3. a määrusega kassatsioonkaebuse esitamisel 551 euro suuruse kautsjoni tasumisest. Ringkonnakohus vabastas
  4. märtsi
  5. a määrusega kostja 1100 euro suuruse riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Seega on nii hageja kui ka kostja saanud riigi menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Maakohus määras
  6. veebruaril 2017 tehtud määrusega hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 1231 eurot 96 senti (sh käibemaks), millest riigi õigusabi oli 1008 eurot (840 eurot käibemaksuta), sõidukulude hüvitis 210 eurot 96 senti (175 eurot 80 senti käibemaksuta) ja tõlkekulu 13 eurot. Maakohus täiendas
  7. veebruaril 2017 maakohtu
  8. veebruari
  9. a määrust ning määras hagejale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude täiendavaks suuruseks 84 eurot (sh käibemaks), mis koosnes 24 euro suurusest riigi õigusabi tasust (20 eurot käibemaksuta), arhiivist tõendite saamise 30 euro suurusest riigilõivust ja 30 euro suurusest tõlkekulust. Ringkonnakohus määras
  10. juunil 2017 tehtud määrusega hagejale osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 192 eurot (160 eurot + käibemaks). 15.
  11. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas Riigikohtule
  12. juulil 2017 ja
  13. oktoobril 2018 taotluse, milles palub hagejale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest osaühingule Advokaadibüroo Rein Napa mõista riigieelarvest välja 674 eurot 40 senti (sh käibemaks), millest riigi õigusabi tasu oli 588 eurot (6 h × 40 eurot × 1,2 + 5 h × 50 eurot × 1,2) ja sõidukulud 86 eurot 40 senti (72 eurot × 1,2). Riigi õigusabi tasu oli seotud järgmiste toimingutega: ringkonnakohtu otsuse analüüsimine ja kassatsioonkaebuse koostamine (6 h × 40 eurot × 1,2), kompromissivõimaluste arutamine kliendiga ja lepingukavandi koostamine (1,5 h × 50 eurot × 1,2), kompromissiläbirääkimised ja taotluse koostamine Riigikohtule (2 h × 50 eurot × 1,2), kompromissilepingu koostamine ja täiendamine (1,5 h × 50 eurot × 1,2). Kolleegium leiab, et hageja esindaja taotlus saada riigi õigusabi osutamise eest tasu ja kulude eest hüvitist on põhjendatud ja tuleb RÕS §-de 22 ja 23 alusel rahuldada osaliselt. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ja vajalikud hageja esindaja sõidukulud ning kompromissiläbirääkimistega seotud kulud. Ringkonnakohtu otsuse analüüsimise ja kassatsioonkaebuse koostamisega seotud riigi õigusabi kulud on põhjendatud 4 tunni ulatuses. Seega määrab kolleegium kassatsiooniastmes hageja riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 578 eurot 40 senti (482 eurot × 1,2). Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur. 15.
  14. Ringkonnakohus määras
  15. augustil 2015 tsiviilasjas nr 2-15-5899 tehtud määruses, et hagejale osutatava riigi õigusabi tasu ja kulud ei tohi ületada 1500 eurot. Hageja riigi õigusabi kulude ja tasu suurus (ilma km-ta) maakohtus oli 1108 eurot 80 senti, ringkonnakohtus 160 eurot ning Riigikohtus 482 eurot, kokku 1750 eurot 80 senti. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruses märgitut, mille kohaselt ei tohi riigi õigusabi tasu ja kulud ületada 1500 eurot, tuleb tõlgendada selliselt, et RÕS § 8 p 2 mõttes anti hagejale riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (st 1500 eurot ületavas osas). 15.6.

§ 190

lg 7 järgi on võimalik kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isik menetluskulude (

§ 180

lg 4 järgi mh ka riigi õigusabi tasu ja kulude) riigituludesse tasumise kohustusest. Seetõttu vabastab kolleegium nii hageja kui ka kostja eespool mainitud riigi menetlusabi (hageja esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, hagejale antud menetlusabi riigilõivu ja kautsjoni tasumisel, kostjale antud menetlusabi riigilõivu tasumisel) riigituludesse tasumise kohustusest täielikult. 5

(6)2-15-14253 16. Kompromissilepingu p 7 järgi kinnitasid poolte esindajad kompromissilepingu allkirjastamisega, et pooltele on selgitatud ja neile on arusaadavad ja teada

§-s 432 sätestatud menetluse kompromissi kinnitamisega lõpetamise tagajärjed. Kolleegium leiab, et kompromissilepingu p-s 7 märgitu ei ole kompromissilepingu sisu, vaid viide kohtule, et pooled teavad kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgi. Kolleegiumil ei ole seetõttu vaja rohkem selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

  1. Eelnevast tulenevalt leiab kolleegium, et kompromissileping tuleb kinnitada selliselt, et kompromissilepingust jäetakse välja p-d 6 ja
  2. Kolleegiumi hinnangul ei muuda ta sellega poolte allkirjastatud kompromissilepingu sisu.
  3. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi

§ 430lg 3 alusel kinnitamata.

19. Kuna hageja oli menetlusabi korras kautsjoni tasumisest vabastatud, ei ole vaja ka kautsjonit menetluse lõpetamise tõttu tagastada. Peeter Jerofejev Henn Jõks Villu Kõve 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.