← Eesti

3-15-2023/55

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 58). 7.3. Maksuhaldur ei eksinud uurimiskohustuse vastu, kuna ei pidanud enda algatusel ja kaebaja taotluseta pöörduma Weifangi poole, et selgitada välja müügiarve olemasolu. Tehingute kohta kogutud tõendid ei võimalda teha muud järeldust kui see, et dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise tingimused on täidetud. Ringkonnakohus vastupidist ei tuvastanud. 3

(6)3-15-2023
  1. Kaebaja vaidleb vastuses kassatsioonkaebusele vastu. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Vaidluse all on maksuotsus, millega määrati kaebajale (deklarant, tolliagentuur) ja Itoil OÜ-le (importija) solidaarselt kaupade ebaõige deklareerimise ja ühendusesiseste veokulude deklareerimata jätmise tõttu täiendavalt tasumiseks dumpinguvastane tollimaks ja käibemaks. Kolleegium hindab esmalt kaebaja kontrollimenetlusse kaasamise ja ärakuulamisõigusega seonduvat (I), uurimispõhimõtte järgimist (II) ja põhjendamiskohustust (III). Seejärel lahendab kassatsioonkaebuse ja jagab menetluskulud (IV). I
  3. Vaidlust ei ole selle üle, et vastustaja alustas maksumenetlust Itoil OÜ suhtes
  4. augusti
  5. a korraldusega teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Kaebajat teavitati menetlusest kontrollakti edastamisega
  6. mail
  7. Kaebaja on seisukohal, et kontrollakti kättetoimetamine ei oleks tohtinud olla maksumenetluses tema suhtes esimeseks menetlustoiminguks, mistõttu ei ole teda nõuetekohaselt maksumenetlusse kaasatud ning rikutud on tema ärakuulamisõigust. 11.

§ 35

lg 1 p-de 2 ja 3 järgi algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus menetlusosalise teavitamisega menetlusest või menetlusosalise suhtes esimese menetlustoimingu sooritamisega. Euroopa Liidu ega Eesti õigusaktid ei sätesta konkreetset aega, millal tuleb maksukohustuslane kontrollimenetlusse kaasata. Selle üle otsustamine on vormivabaduse põhimõttest lähtudes jäetud maksuhalduri pädevusse, kes peab menetlustoimingute tegemise aja ja vormi määramisel järgima kaalutlusõiguse põhimõtteid (maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 3, § 12,

§ 5lg 1 ja § 4).

Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kontrollakt koostatakse maksumenetluse lõppfaasis ning maksuhaldur on selle koostamise ajaks kujundanud esialgse seisukoha maksu määramise kohta. Maksuhaldurile pidi juba kontrollimenetlust alustades selge olema, et menetluse tulemus võib riivata ka kaebaja kui deklarandi õigusi. Seetõttu tulnuks kaebajat menetlusest teavitada varem. Maksuhaldur ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks ta ei saanud kaebajat kontrollimenetlusest varem teavitada. Kaebaja teavitamine kontrollimenetlusest alles rohkem kui poolteist aastat pärast menetluse alustamist on vastuolus isiku õigusega teada tema suhtes käimasolevast menetlusest ning võib riivata tema menetluslikke õigusi, nagu õigus tutvuda dokumentide ja toimikuga ning esitada tõendeid (MKS § 14 ja § 45,

§ 35lg 1 p 2, § 36 lg 1, § 37 lg 1).

  1. Samas ei tähenda kaebaja teavitamine menetlusest kontrollakti edastamisega iseenesest kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumist. Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada, st millise sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse anda ning millised on akti andmise peamised põhjused. Samuti peab tal olema võimalus esitada haldusorganile küsimuse õigeks otsustamiseks vajalikke andmeid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. mai
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-76-12, p 10 ja seal toodud viited). Praegusel juhul edastati kaebajale kontrollakt, milles on toodud kontrollimenetluses tuvastatud võimalikku maksu määramist tingivad asjaolud, dokumendid, millele maksuhaldur tugines, ja maksustamise õiguslik alus. Kaebajale anti tähtaeg kontrollakti kohta arvamuse või vastuväidete esitamiseks. Kaebajale oli seega teada, millisel alusel ja millise sisuga maksuotsus võidakse tema 4

(6)3-15-2023 suhtes teha, ning tal oli võimalik kontrollaktile vastata ning vajaduse korral ise dokumente esitada. Ainuüksi väide, et hilisema menetlusse kaasamise tõttu oli kaebajal raskendatud suhtlemine deklareeritud kauba tootnud Hiina RV ettevõttega, ei anna alust rääkida ärakuulamisõiguse rikkumisest. Tolliagentuurina pidi kaebaja teadma ebaõigest tollideklaratsioonist tuleneva maksusumma määramise aegumistähtaega (MKS § 98 lg 1) ning olema selle tähtaja jooksul vajaduse korral valmis esitama kontrollimenetluses täiendavaid tõendeid või selgitusi. Kaebaja ei taotlenud kontrollaktile vastamise tähtaja pikendamist või täiendavate dokumentide kogumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja ärakuulamisõigust rikutud. II 13. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus vastustaja uurimispõhimõtet (MKS § 11), kui jättis pöördumata Hiina RV ettevõtte poole, et selgitada välja kõnealuse müügiarve olemasolu. Kolleegium ringkonnakohtu selle seisukohaga ei nõustu. 14. Määruse nr 1193/2008 art 2 lg 1 kohaselt vabastatakse vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import, mille kohta on esitanud arve äriühingud, kelle hinnakohustused on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on loetletud otsuses 2008/899/EÜ, mida aeg-ajalt muudetakse, artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest järgmistel tingimustel:
  1. a)nimetatud ettevõtted on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile ühenduses;
  2. b)sellisele impordile on lisatud kinnitusarve (faktuurarve), mis sisaldab vähemalt nimetatud määruse lisas esitatud andmeid ja avaldust, ning
  3. c)tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt kinnitusarves kirjeldatule. Sama artikli lg 2 p a järgi tekib vabasse ringlusesse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmisel tollivõlg, kui lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul selgub, et üks või mitu nimetatud lõikes loetletud tingimustest on täitmata. 15. Asjas ei ole kahtluse alla seatud, et vastustaja tuvastas kontrollimenetluses kindlalt asjaolud, mis näitasid, et tollideklaratsioonis deklareeriti kauba päritolumaa valesti ning jäeti ühendusesisese veo kulud deklareerimata. Deklareeritud kaup (sidrunhape) pärines Hiina RV-st ning määrusega nr 1193/2008 oli Hiina RV-st pärit sidrunhappe impordile kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks. Maksuhaldur tuvastas ühtlasi, et kuigi kauba tootja Weifang on äriühing, kellelt vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud import on määruse nr 1193/2008 art 2 lg 1 kohaselt dumpinguvastasest tollimaksust teatud tingimustel vabastatud, ei olnud need tingimused täidetud. Puudus kauba tootja arve esimesele sõltumatule kliendile ühenduses. Vastuses maksuhalduri korraldusele, milles küsiti dokumente tehingute kohta Weifangiga, eitas importija (Itoil OÜ) maksumenetluses kõne all oleval ajavahemikul tehinguid selle Hiina RV ettevõttega. Arvestades eeltoodut on maksuhaldur kolleegiumi hinnangul kontrollimenetluses kõik maksustamise seisukohalt olulised asjaolud välja selgitanud. Kuigi kõik need tuvastatud asjaolud kajastusid kontrollaktis, ei esitanud kaebaja kontrollakti kohta arvamust ega vaielnud sellele vastu. 16. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et maksuhalduril oli kohustus pöörduda ise Weifangi poole. Esiteks ei nõustunud kolleegium eespool, et kaebaja ärakuulamisõigust rikuti. Miski ei takistanud kaebajat kontrollaktile vastamast või asjakohaseid dokumente esitamast. Teiseks näeb määruse nr 1193/2008 art 2 lg 1 p b ette, et dumpinguvastasest tollimaksust vabastamiseks tuleb impordile lisada määruses nimetatud tingimustele vastav kinnitusarve (faktuurarve). Seega, praegusel juhul oli kaebajal kui deklarandil kohustus esitada dumpinguvastasest tollimaksust vabastamiseks alust andvad dokumendid juba kauba impordil. Seda asjaolu ei muuda aeg, millal kaebaja 5
(6)3-15-2023 kontrollimenetlusse kaasati. Samuti ei muuda importijal lasuvat dokumentide esitamise kohustust see, et ta oli varem teinud samasisulisi tehinguid Weifangiga. Seega, kui kaebajal olid teada asjaolud või dokumendid, mis oleksid kontrollakti järeldused ümber lükanud, tulnuks need pärast kontrollakti saamist maksuhaldurile esitada. Selliseid asjaolusid või dokumente, mis näitaksid, et dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise tingimused olid praegusel juhul täidetud, kaebaja kontrollimenetluses ei esitanud. Samuti ei ole ta neid esitanud vaide- ega kohtumenetluses. Kuna maksuhaldur oli kõik maksustamise seisukohalt olulised asjaolud piisava põhjalikkusega välja selgitanud, puudus tal põhjus pöörduda Weifangi poole. III
  1. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et maksuhaldur rikkus oluliselt maksuotsuse põhjendamise kohustust. Maksuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumist hinnates tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas maksuotsusest selguvad arusaadavalt maksustamise tinginud asjaolud ja õiguslik alus. Kuna kahtluse all ei ole, et kauba tootja oli Weifang, ei ole praegusel juhul maksuotsuse õiguspärasuse hindamisel määrava tähendusega see, kas kaup osteti läbi Venemaa ettevõtte või otse Hiina RV ettevõttelt. Oluline on hoopis see, kas täidetud olid määruse nr 1193/2008 art 2 lg-s 1 nimetatud dumpinguvastasest tollimaksust vabastamise tingimused. Kaebaja ega ka ringkonnakohus ei ole viidanud ühelegi asjaolule või dokumendile, mis annaks alust väita, et praegusel juhul olid need tingimused täidetud. Seetõttu nõustub kolleegium vastustajaga, et maksuotsuse kauba soetamist puudutavate põhjenduste ebaõnnestunud sõnastus ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Põhjenduste ebaselgus on taunitav, kuid praegusel juhul on maksuotsusest siiski aru saada, millistele asjaoludele ja dokumentidele tuginedes ning millisel õiguslikul alusel on kaebajale maksukohustus määratud. IV
  2. Kolleegium jõudis eespool järeldusele, et vastustaja tegi menetlusvea, kaasates kaebaja kontrollimenetlusse alles pärast kontrollakti koostamist. Maksuhaldur ei rikkunud siiski uurimispõhimõtet ega kaebaja ärakuulamisõigust. Vaatamata maksuotsuse põhjenduste ebaõnnestunud sõnastusele on maksuotsus arusaadav ja kontrollitav. 19.

§ 58

järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kolleegiumi hinnangul ei mõjutanud kaebaja kontrollimenetlusse kaasamine pärast kontrollakti koostamist praegusel juhul asja otsustamist. Kolleegium nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

  1. Eeltoodu tõttu tuleb kassatsioonkaebus rahuldada ja Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri
  3. a otsus tühistada. Asjas jääb jõusse Tallinna Halduskohtu
  4. veebruari
  5. a otsus, millega kaebus jäeti rahuldamata.
  6. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 4). Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude dokumente esitanud ega nende väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.