Kriminaalasi nr 1-17-10303 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 03. novembril 2017.a, Tallinnast, Liivalaia kohtumajas 1-17-10303 (172

§ 25lg 2 järgi, Kar

S § 65 lg 2 kohaldades, mõisteti liitkaristuseks 8 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguskuupäevaks loeti 01.05.2017.a, 01.11.2017.a vabastati karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud; Kaitsjat kohtuistungile kutsuda ei soovinud RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada RAIVO SIRELA KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks 45 (nelikümmend viis) päeva vangistust.
2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Raivo Sirelale mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Raivo Sirelale 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
3. KarS § 65 lg 2 ja 76 lg 6 alusel mõistes liitkaristust mitme kohtuotsuse järgi liita Raivo Sirelale käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele temale eelmise s.o Harju Maakohtu 03.05.2017.a kohtuotsusega nr 1-17-4362 mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 2 (kaks) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust ning mõista Raivo Sirelale lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) kuud ja 14 (neliteist) päeva vangistust.
4. Raivo Sirela karistusaja algust lugeda alates tema kinnipidamise päevast s.o 02.11.2017.a.
5. KrMS § 275 lg 1 alusel kohaldada Raivo Sirela suhtes tõkendina vahistamist. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kui temale mõistetud karistus saab kantud enne kohtuotsuse jõustumist, siis tühistada tõkend kohe pärast karistuse ärakandmist.
6. Käesolevas kriminaalasjas olev asitõend 1 CD-plaadil olev videosalvestis jätta kriminaalasja materjalide juurde.
7. Välja mõista Raivo Sirelalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel ja KrMS § 2565 lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 352,50 (kolmsada viiskümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Raivo Sirela poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva möödumisel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Raivo Sirela on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles viimati karistatud 03.05.2017 Harju Maakohtu poolt (otsus 1-17-4362) KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kuriteo toimepanemise eest, uuesti süstemaatiliselt, viibides 02.11.2017 kella 15:17 paiku aadressil Kadaka tee 76F, Tallinn, asuvas kaupluses Rimi, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad kaubad: - ühe 2 l pudeli õlut Rock väärtusega 4,09 eurot ja - seaprae kondita vaakumpakendis väärtusega 7,89 eurot, ja pani kauba kogumaksumusega 11,98 eurot endale põue ja kotti ning möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni temast mittesõltuvalt seoses tema kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Oma tegevusega pani Raivo Sirela toime KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja aravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toimepandud süsteemaatiliselt. Süüdistatav Raivo Sirela tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses süüdi, kahetses ja enda ülekuulamist ei soovinud. Selgitas, et tegi seda esimest korda elus kaine peaga. Naabrinaisel pea valutas ja lubas talle seda viia. Tööle ta sel päeval minema ei pidanud. Tunnistab, et tal on alkoholiviga küljes. Tahtis vabaduses tööl käia ja kardab, et jääb kogunenud võlgnevuste tõttu ilma sotsiaalkorterist ja ka emapärandist.. Nõustus ÜKT tunde tegema. Kahtlustatavana ülekuulamistel andis R. Sirela ütlusi, mille kohaselt läks ta 02.11.2017 kella 15.00 paiku Rimi kauplusesse, mis asub Kadaka teel, raha tal kaasas ei olnud ning ta võttis ühe pudeli Rock

§ 25lg 2 järgi, leiab, et R. Sirela süü Kar

S §

§ 25lg 2 järgi on täielikult tõendamist leidnud.

Rimi Food AS avaldus (tl 1) kinnitab, et 02.11.2017.a kell 15.17 Rimi Food AS Akadeemia Mini Rimi kaupluses möödus isik kaupluse kassadest, jättes tasumata järgmise kauba eest: Rock õlu 2l maksumusega 4,09 eurot ja seapraad kondita maksumusega 7,89 eurot. Kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Turvatöötajast tunnistaja XX ütluste kohaselt pidas ta 02.11.2017 Akadeemia Mini Rimi kaupluses aadressil Kadaka tee 76F, Tallinn, kella 15:17 ajal peale kassade läbimist kinni meesterahva, kelle juurest leiti turvakontrolli käigus tasumata jäetud kaup: põuest Rock õllepudel ja kotist seapraad kondita. Isik anti üle politseile (tl 2). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti R.Sirela kinni 02.11.2017.a kella 16:15 ajal Tallinnas, Kadaka tee 76F (tl 9-10). Karistusregistri väljavõttest ja Harju Maakohtu 03.05.2017.a kohtuotsusest nähtub, et R. Sirelat karistati viimati KarS § 199 lg 2 p 9 ning KarS §

§ 25lg 2 järgi, seega paneb süüdistatav vargusi toime süstemaatiliselt (tl 17-19).

Süüdistatava süüd tunnistavate ütluste ja kriminaalasjas kogutud riimuvate tõenditega (kannatanu avaldus, tunnistaja ütlused, kahtlustatavana kinnipidamise protokoll) on täielikult leidnud tõendamist, et R. Sirela isikuna, keda on varem korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest, püüdis taas 02.11.2017 ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud R.Sirela elustiiliks. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 199 lg 2 p 9 kontekstis tuleb elustiili mõiste sisustamisel arvestada iga üksikjuhtumi asjaolusid. Püsiva sissetuleku hankimine on eluviisi kindel tunnus, kus isik on motiveeritud toime panema uusi vargusi. Eluviisi võimaliku tunnusena on vaadeldav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et R.Sirelat on korduvalt karistatud KarS § 199 lg 2 p 9 või KarS § 199 lg 2 p 9-25 lg 2 järgi (viimati 03.05.2017) ning seda lühikese aja jooksul. Seega pani R.Sirela toime võõraste vallasasjade äravõtmise katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks R.Sirela poolt täidetav, sest ta ei tööta ja tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 03.05.2017.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS §

§ 25lg 2 järgi, kohaldades Kar

S § 65 lg 2 mõisteti talle liitkaristuseks 8 kuud ja 14 päeva vangistust. Nimetatud karistuse kandmiselt vabastati R.Sirela tingimisi ennetähtaegselt Viru Maakohtu 16.10.2017.a määrusega. Järgmisel päeval pärast viimase karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabanemist jätkas R. Sirela varavastaste kuritegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et R.Sirela on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas valdavalt reaalse vangistusega, siis ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. On ilmne, et R.Sirela ei ole varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ning need ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Arvestades R. Sirela isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus arvestab asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi ning materiaalne kahju puudub, mistõttu leiab kohus, et R. Sirelat võib karistada vangistusega sanktsiooni alammääras. Süüdistatav taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et nii isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Raivo Sirela varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud ning kohtul puudub veendumus, et isik suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel KarS § 69 kohaldamise eelduseks. Arvestades, et viimase otsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati Raivo Sirela ennetähtaegselt päev enne uue teo toimepanemist, on täiesti ilmne, et R. Sirela ei ole suutnud õigustada kohtu usaldust, jätkates varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellise käitumisega on R.Sirela kohtu hinnangul selgelt näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Arvestades, et süüdistuse esemeks olev kuritegu on toime pandud ennetähtaegse vabastamisega määratud katseajal, tuleb R. Sirelile mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 8 alusel. Raivo Sirela karistusaja algust tuleb lugeda alates tema kinnipidamise päevast s.o 02.11.2017.a Juhindudes KrMS § 275 lg 1 kohaldab kohus R. Sirela suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kriminaalasja juures olev asitõend – CD plaat salvestisega – tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd R. Sirela nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 352,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, s.t võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. R. Sirela ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal puudub isikul kindel sissetulek ning vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/