) 371 lg 1 p 9 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Hagiavalduse vorminõuded on sätestatud
§-s 363, mille lg 1 p 1 alusel märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõuded kostja I vastu on ebaselged. Nimelt taotleb hageja jagada pärandvara viisil, et hagejale antakse üle reaalosaks 5/6 ning kostjale I 1/6 hageja ja kostja I vahelisest kaasomandist. Kohus märgib, et hageja ja kostja I vahel ei ole kaasomandit, mida oleks võimalik reaalosadeks jagada, hageja ja kostja I on ühisomanikud. Iseenesest on võimalik pärandvara jagada viisil, et jagamise tulemusel tekivad reaalosad. Kuid antud juhul ei ole võimalik kinnisasja reaalosadeks jagada, kuna kinnistu tervikuna on kaasomandis kostjaga II ning kinnisasja jagamiseks reaalosadeks peab olema ka kostja II nõusolek. Vaidlusaluse kinnistu koosseisu kuulub üksikelamu ja muu kõrvalhooned, seega võib asja jagamine reaalosadeks olla mõeldav, kui see ei ole vastuolus maakorralduslike ja ehitustehniliste tingimustega. Samas, aga arvestades kinnistu iseloomu, sellele järgneva kaasomandi lõpetamise nõude sisu ning reaalosadeks jagamisega kaasnevat kulu, võib selline ühisomandi jagamise viis osutuda 2
§-t 439), nimelt saab kohus valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud (vt. RKTKo 3-2-1-14-17, p 21). Arvestades seda, et hageja soovib lõpuks kinnisasja müüa avalikul enampakkumisel, ei ole selge hageja soov kinnisasja reaalosadeks jagada. Kohus on seisukohal, et hagejal tuleks kaaluda, millise ühisvara jagamise viisi valida ja seda hagiavalduses täpsustada. Kohtule jääb arusaamatuks ka, kuidas on tekkinud reaalosade suurused. Nimelt kuulub hagejale ja kostjale I 3/5 ühisomandina. Eelduslikult on ühisomanike suurused ühisomandis võrdsed, s.t jagamisel peaks kuuluma nii hagejale kui ka kostjale mõlemale 3/10 kaasomandist. Hagiavaldusest ei selgu, miks tuleks kalduda kõrvale osade võrdsusest ja üle anda hagejale reaalosana 5/6. Kohus märgib, et iseenesest ei ole välistatud pärandvara jagamise ja kaasomandi lõpetamise nõuete esitamine ühes hagiavalduses nii, et eeskätt lahendatakse pärandvara jagamise ning seejärel kaasomandi lõpetamise nõue. Kaasomandi lõpetamise hagi saavad kaasomandi mõttelise osa ühisomanikud esitada ühiselt või hageja teise ühisomaniku nõusolekul. Hagiavalduses ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et kostja I andis enda nõusoleku kaasomandi lõpetamise hagi esitamiseks ega ole ise hagejaks. Ühisomandis olevat õigust saavad ühisomanikud käsutada või muuta üksnes ühiselt (vt AÕS § 70 lg-t 6 ja AÕS §-t 74). Seega võib hageja esitatud kaasomandi lõpetamise hagi lahendada üksnes pärast pärandvara jagamist hageja ja kostja I vahel. Vastasel juhul rikuks see kostja I omandiõigust (vt AÕS § 68 lg-t 1). Samas ei ole välistatud olukord, kui pärandvara jagamise nõude lahendamise tulemusena ei moodustata kaasomandit ning hageja jääb ilma vastava mõttelise osata (hageja võib jätta oma osa kostjale I hüvitise vastu). Sellisel juhul tuleb jätta hagi kaasomandi lõpetamise nõude osas
Hagi läbivaatamata jätmisel kannab menetluskulud hageja
Seega tuleb hagejal kaaluda ja täpsustada, kas tema soovib lahendada ühes menetluses pärandvara jagamist ja seejärel kaasomandi lõpetamist.
lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu.
lg 1 esimese lause kohaselt liidetakse hagihinna arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Kuna hageja ja kostja I on pärandvara kaaspärijad PärS § 147 mõistes ning pärandvara kuulub neile ühiselt (s.o pärandvara ühisus), tuleb pärandvara jagamise nõuet pidada ühisvara jagamise nõudena
lg 4 p 5 mõttes.
lg 4 p 5 järgse nõude hagihind on 3 500 eurot
Kaasomandi jagamise nõue on samuti mittevaraline nõue
lg 4 p 4 alusel ning ka selle nõude hinnaks on 3500 eurot, millelt tuleks RLS § 59 lg 4 alusel tasuda riigilõiv summas 300 eurot. Seega esitatud hagi nõuetelt tuleks tasuda kokku riigilõiv summas 600 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja aga tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Kohus selgitab, et hagejal tuleb hagi nõudeid täpsustada ning vajadusel tasuda täiendav riigilõiv vastavalt esitatud nõuetele. Eeltoodud alustel jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 3
lg 1 p 9 ja 371 lg 1 p 10 alusel.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. MENETLUSKULUD Vastavalt
lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud asjas puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.