← Eesti

1-18-1170/25

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS 1-18-1170

  1. november 2018 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Kahtlustatav OÜ X1 vara arestimine Kohtuasi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Vaidlustatud kohtulahend OÜ X1 kaitsja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar, Kaebuse esitaja ja kaebuse liik määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Hendrik Kaing pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja
  4. oktoober 2018, kirjalik menetlus viis Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis RESOLUTSIOON
  5. Jätta Harju Maakohtu
  6. mai
  7. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  8. juuni
  9. a määrus muutmata ning kaitsja määruskaebus rahuldamata.
  10. Arvata menetluskulude hulka OÜ X1 valitud kaitsjale ringkonnakohtus ja Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses makstud tasu 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasema vara arestimise menetluse käik
  11. Prokuratuur esitas
  12. novembril 2017 Harju Maakohtule taotluse kahtlustatava OÜ X1 vara arestimiseks. OÜ-d X1 kahtlustatakse kuriteo toimepanemises karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 3 järgi. Kahtlustuse sisu seisneb kokkuvõtlikult selles, et AS-i X2 juhatuse liikmed T. S. ja M. T. omastasid suures ulatuses selle aktsiaseltsi vara (KarS § 201 lg 2 p 2) ning panid toime rahapesu (KarS § 394 lg 2 p-d 1 ja 3). Nad esitasid võltsarveid, mille alusel maksis AS X2 OÜle X3 (endise ärinimega OÜ X4) kokku 1 342 657,68 eurot. Arvete kohaselt osutas OÜ X3 ASile X2 teenuseid, mida tegelikkuses ei osutatud. OÜ X3 kandis raha edasi T. S-i ja M. T-ga seotud OÜ-le X1 ja OÜ-le X
  13. OÜ X1 sai kuritegelikul teel 670 046,59 eurot.
  14. Harju Maakohtu
  15. novembri
  16. a määrusega asjas nr 1-17-10779 arestiti kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1414 lg 1 ja § 142 lg 1 ning KarS § 394 lg 5, § 83 lg 1 1-18-1170 ja § 84 alusel kuriteoga saadud, kuid ära tarvitatud rahasumma 670 046,59 euro konfiskeerimise asendamise tagamiseks tähtajatult OÜ X1 järgmine vara: 1) OÜ X7 osa väärtusega 265 824 eurot; 2) OÜ X6 osa väärtusega 31 718 eurot; 3) OÜ X8 osa väärtusega 72 000 eurot; 4) OÜ X9 osa väärtusega 135 000 eurot; 5) mootorsõiduk Audi Q5 turuväärtusega 26 800 eurot; 6) Swedbank AS-i pangakontol olevad vahendid 138 704,59 euro ulatuses.
  17. Tallinna Ringkonnakohtu
  18. detsembri
  19. a määrusega tühistati maakohtu määrus osas, milles maakohus arestis OÜ X1 vara tähtajatult. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue määruse, arestides OÜ X1 vara ajutiselt 60 päevaks. Kohtumääruse kohaselt tuli prokuratuuril esitada nimetatud tähtaja jooksul täiendavaid tõendeid OÜ-le X1 kuuluvate osade väärtuse kohta. Lisaks määrati tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 385 alusel iga arestitud osa ja mootorsõiduki suhtes kindlaks rahasummad, mille maksmisel kohtu tagatiste kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel vara arestimine tühistatakse.
  20. Riigikohtu
  21. märtsi
  22. a määrusega jäeti OÜ X1 määruskaebus menetlusse võtmata. Uus vara arestimise taotlus
  23. Prokuratuur esitas
  24. veebruaril 2018 Harju Maakohtule uue taotluse OÜ X1 vara arestimiseks, milles paluti arestida sama vara samas ulatuses nagu
  25. novembril 2017 Harju Maakohtule esitatud vara arestimise taotluses. Arestimistaotluses ei esitatud lisatõendeid selle kohta, mis on OÜ-le X1 kuuluvate osade väärtus, kuid põhjendati, miks tuleb võtta osade väärtuse kindlaksmääramisel aluseks nende nimiväärtus, aga mitte raamatupidamislik ehk bilansiline väärtus. Käimasoleva arestimismenetluse käik
  26. Harju Maakohtu
  27. veebruari
  28. a määrusega jäeti prokuratuuri taotlus rahuldamata. Kohus märkis, et kuigi kriminaalmenetluse seadustiku sätted ei näe ette võimalust vara arestimise taotluse läbi vaatamata jätmiseks, puudus kohtul määruskaebuse arutamise hetkel võimalus taotlust uuesti sama vara suhtes samadel alustel sisuliselt läbi vaadata. Seda põhjusel, et Tallinna Ringkonnakohtu
  29. detsembri
  30. a määrus, millega tühistati OÜ X1 vara tähtajatu arestimine, polnud maakohtu määruse tegemise ajaks veel jõustunud.
  31. Maakohtu määruse vaidlustas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Hendrik Kaing, kes taotles kohtumääruse tühistamist ja arestimistaotluse sisulist lahendamist.
  32. Tallinna Ringkonnakohtu
  33. märtsi
  34. a määrusega tühistati maakohtu määrus ja saadeti asi maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus märkis, et maakohtu määruse resolutiiv- ja põhiosa on omavahel vastuolus. Määruse resolutiivosa kohaselt jättis maakohus vara arestimise taotluse rahuldamata, kuid põhiosas märkis kohus, et taotlus jääb läbi vaatamata.
  35. Harju Maakohtu
  36. mai
  37. a määrusega prokuratuuri taotlus rahuldati ja arestiti kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks 670 046,59 euro ulatuses arestimistaotluses märgitud vara. Kohus oli järgmistel seisukohtadel. 2

(8)1-18-1170 9.
  1. OÜ-d X1 on põhjust kahtlustada rahapesus KarS § 394 lg 3 järgi. Selle kuriteo tulemusel võis talle laekuda 670 046,59 eurot kuriteoga saadud vara KarS § 831 mõttes ja rahapesu vahetuks objektiks olevat vara KarS § 83 lg 2 tähenduses. Kuna märgitud rahasumma on osaliselt ära tarvitatud ja segunenud äriühingu legaalse varaga, saab rääkida võimalikust konfiskeerimise asendamise nõudest KarS § 84 järgi. OÜ X1 müügitulu on majandusaasta aruannete kohaselt aasta-aastalt kahanenud ja tema kasum vähenenud ning sel põhjusel ei pruugi konfiskeerimise asendamise nõue olla täidetav üksnes äriühingu majandustegevuse arvel. 9.
  2. Vara arestimisel peab järgima proportsionaalsusnõuet. OÜ-le X1 kuuluvate osade väärtuse kindlaksmääramisel ei tule aluseks võtta nende bilansiline väärtus, vaid nimiväärtus. Osade bilansiline väärtus ei näita praegusel juhul nende tegelikku ligikaudset väärtust, olles sellest tõenäoliselt mitu korda suurem. OÜ-le X1 kuulub kõikides äriühingutes vähemusosalus. Vähemusosaniku otsustusõigus on piiratud, sh pole tema arvamusel kaalu oluliste juhtimisotsuste langetamisel ja kasumi jaotamisel. Olukorras, kus kohtueelne menetlus kestab keerukamate majandusalaste kuritegude puhul aasta-kaks ning riigi rahaliste nõuete tagamiseks arestitakse näiteks üksnes kahtlustatavale kuuluva äriühingu A osa ja jäetakse arestimata äriühingute B ja C osad, võib juhtuda, et nõude täitmise ajaks on äriühing A pankrotistunud ning äriühingute B ja C osad võõrandatud.
  3. Maakohtu määruse vaidlustas OÜ X1 kaitsja vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar, kes taotles kohtumääruse tühistamist ja arestimistaotluse rahuldamata jätmist ning vara aresti alt vabastamist. Alternatiivselt palus kaitsja arestida OÜ-le X1 kuuluv OÜ X6 osa bilansilise väärtusega 1 183 393 eurot konfiskeerimise asendamise nõude ulatuses ning lõpetada muude arestimisobjektidega selle nõude tagamine ja vabastada need objektid aresti alt. Samuti taotles kaitsja alternatiivselt siduda maakohtu määruse täitmise lõpetamine tagatise tasumisega kohtu deposiitkontole või pangagarantii andmisega, määrates tagatise summa, mille ulatuses raha tasumisel kohtu deposiitkontole või pangagarantii andmisel lõpetatakse konfiskeerimise asendamise nõude tagamine (TsMS § 385).
  4. Tallinna Ringkonnakohtu
  5. juuni
  6. a määrusega jäeti maakohtu määrus sisuliselt muutmata, kuid määrust täiendati selliselt, et määrati TsMS § 385 alusel OÜ-le X1 kuuluvate osaühingute arestitud osade ja mootorsõiduki kohta käivad rahasummad, mille maksmisel kohtu tagatiste kontole või mille ulatuses pangagarantii esitamisel vara arestimine kohe tühistatakse. Nendeks rahasummadeks oli 504 542 eurot OÜ-le X1 kuuluvate osaühingute osade ja 26 000 eurot mootorsõiduki Audi Q5 kohta. Ringkonnakohus jättis rahuldamata OÜ X1 kaitsja taotluse hüvitada kahtlustatavale menetluskuluna ringkonnakohtu määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu. Kohus leidis järgmist. 11.
  7. Maakohus järgis vara arestimisel proportsionaalsusnõuet. Arestimistaotluses on veenvalt näidatud, miks tuleb tugineda osade nimiväärtusele, aga mitte nende bilansilisele väärtusele. Osade nimiväärtusele vastav summa on tõenäoliselt kõige ligilähedasem summale, millega OÜ-le X1 kuuluvate osade sundvõõrandamine võib toimuda. OÜ X1 on vähemusosanik, osade väärtused võivad aja jooksul muutuda ja nõude täitmise ajaks ei pruugi see osaühing enam tegutseda. 11.
  8. Põhjendatud ei ole kaitsja taotletud asendusmeetme kohaldamine. OÜ-le X1 kuulub OÜ-s X6 vaid vähemusosalus, mistõttu pole tal õigust nõuda selle vara väljamaksmist kasumina. Vähemusosalus tähendab ühtlasi seda, et osa müük on raskendatud, kuna see ei anna osa omanikule olulisi varalisi õigusi. OÜ X6 osa pole tema pangakontol olevate rahaliste vahenditega võrdväärse likviidsusega. Keskkriminaalpolitsei kriminaaltulu tuvastamise büroo 3
(8)1-18-1170 menetleja
  1. detsembri
  2. a vaatlusprotokolli kohaselt on OÜ X6 maksevõime ja likviidsus nõrk, raha juhtimine ebaotstarbekas, ettevõttel on probleem lühiajaliste võlgnevuste tasumisel ning üle poole ettevõtte varadest kuulub võlausaldajatele. Erinevalt kontol olevatest rahalistest vahenditest ei ole osaühingu osa väärtus püsivalt kindlaksmääratud suurus, mistõttu ei pruugi see tagada tulevikus riigil tekkida võivat konfiskeerimise asendamise nõuet. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  3. Riigikohtule esitatud määruskaebuses taotleb OÜ X1 kaitsja maa- ja ringkonnakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jäetaks vara arestimise taotlus rahuldamata ja vabastataks vara aresti alt. Alternatiivselt taotleb kaitsja OÜ-le X1 kuuluva OÜ X6 osa arestimist vara arestimise taotluses märgitud ulatuses ning vara konfiskeerimise asendamise nõude tagamise lõpetamist muude arestimisobjektidega ja nende objektide aresti alt vabastamist. Samuti palub kaitsja jätta menetluskulud riigi kanda. Määruskaebuse esitaja põhiväited on järgmised. 12.
  4. Kohtud ei ole tuvastanud põhjendatud kuriteokahtlust. T. S-il ja M. T-l oli õigus saada lepingute alusel boonuseid, mida ei saa käsitada omastamisena KarS § 201 lg 2 p 2 mõttes. Boonuslepingud allkirjastasid AS-i X2 nõukogu esimehed. Asjaolu, et T. S. lasi boonused maksta OÜ-le X4, ei tähenda veel omastamist. 12.
  5. Riigikohus selgitas
  6. novembri
  7. a määruses asjas nr 3-1-1-75-14, et aktsiate nimiväärtus ei näita nende turuväärtust ja reegeljuhtumil tuleks vara arestimise menetluses aktsiate väärtuse väljaselgitamisel võtta aluseks nende bilansiline väärtus. Praeguses asjas esitas kaitsja kohtutele tõendid (nt majandusaasta aruanded), mille põhjal saab hinnata osade bilansilist väärtust, kuid kohtud võtsid siiski põhjendamatult aluseks osade nimiväärtuse. Väites, et bilansilisest väärtusest ei saa lähtuda, oleks prokuratuuril tulnud esitada ka seda väidet kinnitavad tõendid. 12.
  8. Kohtud ei järginud proportsionaalsusnõuet ja põhjendamatult jäeti kohaldamata kaitsja taotletud asendusmeede. Kaitsja palus jätta aresti alla üksnes OÜ-le X1 kuuluv OÜ X6 osa konfiskeerimise asendamise nõude ulatuses, mille bilansiline väärtus on 1 183 393,80 eurot, ja vabastada muu vara aresti alt. See summa tagab konfiskeerimise asendamise nõude 670 046,59 euro ulatuses. Ringkonnakohus tugines ekslikult
  9. detsembri
  10. a vaatlusprotokollile. Sellest tõendist ei tulene, et OÜ X6 osa väärtus langeb kokku selle nimiväärtusega või on väiksem selle bilansilisest väärtusest. Samuti pole ringkonnakohus näidanud, kas ja kuidas mõjutab OÜ X6 osa väärtust vaatlusprotokollis väidetu, just nagu oleks OÜ X6 maksevõime nõrk.
  11. Prokurör esitas määruskaebusele kirjaliku vastuse, milles jäi arestimistaotluses märgitu juurde ja palus jätta kohtumäärused muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Samas märkis prokurör, et mootorsõiduk Audi Q5 on nüüdseks aresti alt vabastatud, kuna prokuratuuri deposiitkontole laekus ringkonnakohtu määratud 26 000 eurot.
  12. Prokuröri kirjaliku vastuse peale esitas oma seisukohad OÜ X1 kaitsja, märkides järgmist. Prokuröri esitatud veebiportaali Oksjonikeskus.ee andmed ei põhjenda OÜ X1 vara arestimist. Vara arestimise taotluses pole esitatud muidki tõendeid, mis näitaksid, et OÜ-le X1 kuuluvate osade väärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda nende nimiväärtusest. Osade nimiväärtusest lähtumist ei õigusta seegi, et OÜ-le X1 kuuluvate osade nimiväärtus on suurem kui seadusjärgne miinimum 2500 eurot. Põhjendamatu on prokuröri väide, nagu ei saaks osade bilansilisest 4
(8)1-18-1170 väärtusest lähtuda seepärast, et sel juhul jääks vara arestimise eesmärk täitmata. Kaitsja märgib ka, et mootorsõiduki Audi Q5 arest on asendatud prokuratuuri deposiitkontole kantud rahasummaga 26 000 eurot. Kuna vara arest on ebaseaduslik, tuleb prokuratuuril määruskaebuse rahuldamise korral see rahasumma tagastada. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  1. Kolleegiumi hinnangul on maa- ja ringkonnakohus nõuetekohaselt tuvastanud ja põhjendanud vara arestimise eelduste olemasolu. Määruskaebuses esitatud väited ei tingi kohtumääruste tühistamist ega vara arestimise taotluse rahuldamata jätmist, mida kolleegium põhjendab järgmiselt.
  2. Määruskaebuses on esmalt vaidlustatud kuriteokahtluse põhjendatust. Vara arestimise menetluse eripära arvestades kehtib põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamisel lihtsustatud tõendamis- ja põhistamisstandard (vt pikemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a määrus asjas nr 3-1-1-97-13, p-d 8-9). Kohtud on piisava põhjalikkusega näidanud, milliste asjaolude ja nende aluseks olevate tõendite põhjal on OÜ-d X1 praeguse aja seisuga põhjust kahtlustada rahapesus KarS § 394 lg 3 järgi. Kohtumäärustest tuleneb, kuidas AS X2 võis maksta võltsarvete alusel välja erinevaid rahasummasid kokku 1 342 657,68 euro ulatuses, mida liigutati erinevate T. S-i ja M. T-ga seotud äriühingute vahel, sh OÜ-le X1, mis on rahapesu kahtluse olemasoluks piisav. Ühtlasi on juba sama vara suhtes samadel alustel toimunud vara arestimise menetluses asjas nr 1-17-10779 tuvastatud OÜ X1 puhul põhjendatud kuriteokahtlus KarS § 394 lg 3 järgi, millega nõustus ka Riigikohus
  5. märtsi
  6. a määruses, jättes OÜ X1 kaitsja määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu
  7. detsembri
  8. a määruse peale menetlusse võtmata.
  9. Samuti nõustub kolleegium kohtute argumentidega vara arestimise aluse kohta. Arutatava asja sõlmküsimus on, kuidas määrata osaühingu osa arestimisel kindlaks selle väärtus. Täpsemini on vaidlus selles, kas osa tagatisväärtus tuleb arestimisel tuvastada selle nimiväärtuse või raamatupidamisliku ehk bilansilise väärtuse alusel. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud tagamistaotluses ja kohtumäärustes väljendatud seisukoht, et käimasolevas menetluses tuleb osade tagatisväärtuse kindlaksmääramisel võtta aluseks nende nimiväärtus.
  10. Osade väärtuse kindlaksmääramise viisi valiku küsimus taandub vara arestimisel kehtiva ületagamise keelu ehk proportsionaalsusnõude järgimisele, mis on sätestatud KrMS § 1414 lg-s
  11. Selle nõude järgimiseks peavad prokuratuur ja kohus muu hulgas hindama, et arestitava vara väärtus ei ületaks lubamatult võimaliku süüditunnistamisega kaasneva konfiskeerimise või selle asendamise objektiks oleva vara väärtust. Selleks tuleb menetlejatel selgitada ühelt poolt välja see varaline väärtus, mida isikult võidakse tema süüdimõistmise korral konfiskeerida või asendada, ja teisalt arestitava vara (tagatis)väärtus. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. aprilli
  13. a määrus asjas nr 3-1-1-21-15, p 15.)
  14. Kolleegium selgitab, et osa nimiväärtus on arvestuslik näitaja, mis lepitakse kokku osaühingu asutamisel ja millele vastavalt teevad asutajad-osanikud hiljem ka sissemaksed (äriseadustiku (ÄS) § 138 lg 2 p-d 4 ja 5 ning § 155 lg 1). Osade nimiväärtuste summa väljendab osaühingu osakapitali. Osaühingu osanikud võivad teatud juhtudel otsustada osakapitali suurendada ning sel juhul suureneb ka osade nimiväärtus, kusjuures osanike varasemad osalusproportsioonid üldjuhul säilivad (ÄS § 193 lg 1 ja § 195 lg 3). Osa bilansiline väärtus on üldjuhul osa nimiväärtus koos vastava osaga osaühingu kasumist. Osa nimiväärtuse kokkulangemist osa 5
(8)1-18-1170 bilansilise väärtusega esineb tegutseva osaühingu puhul harva. Osa nimiväärtus võib osaühingu kasumit arvestades olla oluliselt väiksem osa bilansilisest väärtusest, samas kui kahjumliku tegutsemise korral võib osa nimiväärtus olla ka osa bilansilisest väärtusest suurem. Osa tegelikuks väärtuseks ehk osa turuväärtuseks loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt selle harilikku väärtust, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus omakorda on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Seega on harilik väärtus see hind, mille eest on konkreetset eset tavapäraselt võimalik müüa. Osaühingu osa nimiväärtus, bilansiline väärtus ja turuväärtus seostuvad omavahel selliselt, et mida rohkem on osaühingul kasumit, seda suurem on reegeljuhtumil osa turuväärtus ja vastupidi.
  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei ole senises praktikas kujundanud seisukohta vara arestimise menetluses osaühingu osa väärtuse kindlaksmääramise kohta. Samas märkis Riigikohus
  2. novembri
  3. a määruses asjas nr 3-1-1-75-14, et aktsiaseltsi arestitavate aktsiate väärtuse tuvastamisel ei või menetleja tugineda ainult aktsiate nimiväärtusele, kuid võib üldjuhul nende väärtuse tuvastada aktsiaseltsi bilansilise väärtuse alusel. Aktsia (tegeliku) turuväärtuse arvutamine oleks vara arestimise menetluse eripära arvestades aga liiga ajamahukas ja kulukas. (Vt nimetatud määruse p 40.)
  4. Määruskaebuse esitaja väitel tulnuks kohtutel juhinduda osutatud määruses märgitust ja võtta arestitavate osade tagatisväärtuse kindlaksmääramisel aluseks mitte nende nimiväärtus, vaid bilansiline väärtus, kuna osade nimiväärtusega võrreldes vastab see enam osade võimalikule (tegelikule) turuväärtusele. Sellega seoses taotleb kaitsja asendusmeetme kohaldamist nii, et aresti alla jäetaks üksnes OÜ-le X1 kuuluv osa OÜ-s X6, mille bilansiline väärtus on 1 183 393,80 eurot ning mis ületab seega oluliselt võimaliku konfiskeerimise asendamise nõude suuruse.
  5. Arestimistaotluses mööndi, et juhul, kui määrata OÜ-le X1 kuuluvate osade tagatisväärtus kindlaks nende bilansilise väärtuse põhjal, oleks konfiskeerimise asendamise nõue tagatud juba talle kuuluva OÜ X6 osa arestimisega, sest OÜ X6 osa bilansiline väärtus oli tagamistaotluse esitamise seisuga 1 145 703 eurot ja selle nimiväärtus 31 718 eurot. Küll aga leiab prokuratuur, et OÜ-le X1 kuuluvate osade bilansiline väärtus ei pruugi ligilähedaseltki vastata summale, millega need osad oleks võimalik süüdimõistva kohtuotsuse korral konfiskeerimise asendamise nõude täitmiseks sundvõõrandada. Prokuratuuri hinnangul kahandab OÜ X6 osa tagatisväärtust eeskätt asjaolu, et OÜ X1 on selle osaühingu vähemusosanik, mis raskendab oluliselt osa sundvõõrandamist. Kolleegium nõustub selle käsitlusega.
  6. Küsimuse all ei ole OÜ X6 osa bilansilisele väärtusele vastava summa suurus. Asja lahendamiseks on vaja hinnata, kas ja millise hinnaga oleks ligilähedaselt võimalik OÜ X6 osa süüdimõistva kohtuotsuse korral konfiskeerimise asendamise nõude täitmiseks sundvõõrandada. Teisisõnu peab OÜ X1 vara arest tagama selle, et konfiskeerimise asendamise otsustuse jõustumise korral oleks võimalik see täita. Siiski peab jätkuvalt arvestama ka KrMS § 1414 lg-s 3 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega, koormates kahtlustatavat üksnes niivõrd, kuivõrd see on põhjendatud tagatava konfiskeerimise asendamise nõude suurust arvesse võttes.
  7. Asjas nr 3-1-1-75-14 tehtud määrusest tuleneb, et üldjuhul pole aktsiaseltsi arestitavate aktsiate nimiväärtusele tuginemine nende tagatisväärtuse hindamisel põhjendatud, kuna aktsiate nimiväärtus ei vasta enamasti ligilähedaseltki nende võimalikule turuväärtusele, kuid aktsiate bilansiline väärtus võib sellele vastata. Kolleegium märgib, et seda aktsiaseltsi arestitavate aktsiate väärtuse hindamise kohta võetud seisukohta ei saa alati üle kanda osaühingu arestitava 6
(8)1-18-1170 osa väärtuse kindlaksmääramisele. Osaühingu arestitud osa sundvõõrandamine selle konfiskeerimise või konfiskeerimise asendamise korral on üldjuhul oluliselt raskem kui aktsiaseltsi arestitud aktsiate sundvõõrandamine. Õiguskirjanduses on märgitud, et isegi osaühingu osanikul endal, kes sooviks ühingust lahkuda, on enamasti väga keeruline oma osalust müüa, kuna selle osa vastu ei tunne üldjuhul huvi keegi peale teiste osanike, kuid ka nemad ei pruugi soovida seda osalust osta. Vähemusosaluse puhul on ostuhuvi veel eriti väike. Aktsiaseltsi aktsionär on aktsiaseltsiga üldjuhul isiklikult vähem seotud kui osanik osaühinguga. Osaühing on oma olemuselt suletud ühingutüüp, kus osanike osalemine ühingu juhtimisel on eelduslikult palju intensiivsem võrreldes aktsiaseltsiga. Selles, et osanikel on laiaulatuslik ja aktsiaseltsi aktsionäridega võrreldes oluliselt suurem õigus otsustada lisaks muudele küsimustele ka osaühingu juhtimisega seotud küsimusi (ÄS § 168 lg 2), väljendub osaühingu suletud kapitaliühingu olemus. (Vt K. Saare jt. Ühinguõigus I. Tallinn: Juura 2016, vnr 879, 1212.)
  1. Nii nagu teisteski tagamistaotluses märgitud osaühingutes on OÜ X1 ka OÜ-s X6 vähemusosanik. Kolleegium nõustub kohtutega, et see asjaolu mõjutab praeguses asjas märkimisväärselt OÜ X6 osa tagatisväärtust. OÜ X1 võimalus osaleda selle osaühingu juhtimisel (sh otsuste vastuvõtmisel) on oluliselt piiratud, samuti ei ole tal mõju otsustada osaühingu kasumi jaotamise üle. Seepärast on OÜ X6 osa sundvõõrandamine süüdimõistva otsuse korral oletatavasti raskendatud ja väheatraktiivne. Arvestades seda, et osaühingul on erinevalt aktsiaseltsist üldjuhul omavahel seotud osanikud, võib muu isiku saamine OÜ X6 osanikuks OÜ X1 asemel olla vähetõenäoline ja teised osanikud ei pruugi selle osaluse soetamisest olla kuigipalju huvitatud. Samuti mõjutab OÜ X6 osa tagatisväärtust kaudselt ka kohtute tuvastatu, et OÜ X6 maksevõime on varem olnud nõrk, ettevõttel on esinenud probleeme lühiajaliste võlgnevuste tasumisel ja üle poole ettevõtte varast kuulub võlausaldajatele. Nimetatud asjaolud vähendavad oluliselt OÜ X6 osa võimaliku sundvõõrandamise väljavaateid ja seavad kahtluse alla, kas selle osaühingu osa saaks süüdimõistva otsuse korral konfiskeerimise asendamise nõude täitmiseks müüa ligilähedaseltki osa bilansilisele väärtusele vastava summaga.
  2. Ühtlasi märgib kolleegium, et vara arestimise menetluse (ja määruskaebemenetluse) esemeks saab olla vaid kriminaalmenetlust tagava abinõu kohaldamise otsustamine. Arestides üksnes OÜ X6 osa, mille (tegelikku) turuväärtust on praeguse aja seisuga raske hinnata ja mille bilansiline väärtus võib olla oluliselt suurem summast, millega see osa võidakse süüdimõistva otsuse korral sundvõõrandada, ei tagaks OÜ X6 osa arestimine konfiskeerimise asendamise nõuet. Kui ilmneb, et OÜ X6 osa väärtus on oluliselt väiksem selle bilansilisest väärtusest ja jääb ka oluliselt alla konfiskeerimise asendamise nõude ulatusest, oleks süüdimõistva otsuse täitmine selle vara arvelt võimatu. Seepärast peab kolleegium tagamistaotluses nimetatud vara aresti selles märgitud ulatuses põhjendatuks.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a ja Tallinna Ringkonnakohtu
  6. juuni
  7. a määruse muutmata ning kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
  8. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada OÜ-le X1 ringkonnakohtu ja Riigikohtu määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 2100 eurot (sh käibemaks), sealhulgas ringkonnakohtus 1344 eurot ja Riigikohtus 756 eurot. Kohtuasja materjali kohaselt kulutas kaitsja ringkonnakohtus ja Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses määruskaebuse koostamiseks ja selle esitamiseks kokku 12,5 tundi. Õigusteenuse tunnihind on 140 eurot (ilma käibemaksuta) ja õigusabikulu tasumise kohustust kinnitavad määruskaebustele lisatud arved. 7
(8)1-18-1170 Kolleegium leiab, et taotluses märgitud summa Riigikohtu määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu kohta on KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega ja järelikult käsitatav määruskaebemenetluse kuluna. Ringkonnakohtu määruskaebemenetluses valitud kaitsjale makstud tasu määrati kindlaks juba ringkonnakohtu määrusega, kuid see jäeti ekslikult KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel kahtlustatava enda kanda. KrMS § 187 lg 2 teise lause kohaselt tuleb nii ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu määruskaebemenetluses valitud kaitsja tasu arvata menetluskulude hulka. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Kiris, Eerik Kergandberg, Paavo Randma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.