2-18-14984/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Kohtujurist Marge Sillamaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-14984 Tsiviilasi D Ki taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Taotleja D K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx) Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Jätta D Ki riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3. Menetluskulud jätta D Ki kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK D K (taotleja) esitas 5.10.2018 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse järgi soovib taotleja riigi õigusabi korras esindajat tsiviilaja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotleja on toonud välja erinevate probleemidena, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi vajab: temast olevat tehtud täiskasvanutele mõeldud samasooliste spetsiifilist ajaviitmist kajastavad videod, kus näitleja on tegelikult keegi teine; et teda on kahel korral paigutatud tahtest olenemata ravile; et politseisse kirjutatud (täpsustamata sisuga) avaldusi ei ole menetlusse võetud; et taotlejal on erinevad kokkupuuted veebilehe iha.ee kaudu erinevate isikutega; et taotleja tahab ellu jääda ja raha saada; et taotlejat on üritatud nakatada HIV viirusega, et politsei ja psühhiaatriahaigla tahavad teda sundravile saata; et taotleja kardab oma elu pärast. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 2-18-14984 Kohus leiab, et esitatud taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-s 6 on sätestatud riigi õigusabi saamise tingimused ning RÕS §-s 7 on sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Riigi õigusabi käesoleva seaduse alusel antakse füüsilisele või juriidilisele isikule seoses menetlusega Eesti kohtus või haldusorganis või muul viisil nende õiguste kaitsel, mille üle otsustamine on Eesti kohtu pädevuses, kui käesoleva seaduse
4. peatükis ei ole ette nähtud teisiti (RÕS § 4 lg 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 1 on sätestatud, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 2 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, s.o taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Taotlus on esitatud väga ebaselgelt ning sellest ei selgu tegelikult taotleja õiguskaitsevajadus. Puudused on ka sedavõrd suured, et kohtu hinnangul ei ole otstarbekas anda puuduste kõrvaldamise tähtaeg. Sellest osast, mida on võimalik mingis oss mõista, ei nähtu, et ükski taotluses toodud etteheide vajaks õiguslikku reguleerimist. Kohus selgitab, et tegemist ei ole õigustega, millele riik peaks andma õiguskaitset ning selliselt kohtule esitatud avaldust ei saa kohus ka menetlusse võtta. Seetõttu ei saa taotlejal olla ka õigust, mille kaitsmiseks saab tsiviilkohtumenetluse käigus riigi õigusabi taotleda. Kohus märgib, et Kohtu Infosüsteemi andmebaasist nähtuvalt on käimasolevas sundravile paigaldamise menetluses (kriminaalasi nr 2-18-7747) ka taotlejale määratud esindaja, kes tema õigusi selles menetluses kaitsta saab. Kuna esineb riigi õigusabi seaduses sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei ole kohus analüüsinud taotleja majanduslikku seisundit. RÕS § 15 lg 8 alusel võib riigi õigusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale esitada määruskaebuse kohtumenetlust reguleerivates seadustes sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 2