Obsah (4)
§ 477§ 172§ 174§ 175KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2018, Tallinn Lubja 4 Tsiviilasja number 2-18-13786 Tsiviil
) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt
§ 477lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi 2
(4)hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
§ 477
lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
- Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
- Kohus kontrollib kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus on seisukohal, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
- Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. Sama paragrahvi lõike 13 sätestab, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Seega annab nimetatud säte võimaluse teatud juhtudel arestida ka kuni 20% palga alammäära suurusest summast. Käesoleval juhul ei ole tegemist lapse elatisnõudega. Asjas esitatud materjalidest nähtub, et täitemenetlus on algatatud 02.03.2009 ning kuni tänase päevani on kohtutäituri vahendusel laekunud 298,93 eurot. Avaldaja märgib, et tema töötasu suuruseks on 500 eurot kuus, so töötasu alammäär alates 01.01.
- Kuna täitemenetlus ei ole viinud üheksa aasta jooksul tulemuseni ja avaldaja saab töötasu palga alammääras (500 eurot), siis on TMS § 132 lg 21 kohaldamise eeldused täidetud.
- Esitatud materjalidest nähtub, et kohtutäitur on teinud 30.03.2018 sissetuleku (töötasu) arestimise akti, milles on kohustatud isikuks võlgniku tööandja XXX OÜ. Nimetatud akt on asendatud 09.07.2018 uue aktiga, milles on kõrvaldatud vastuolud seadusega. 09.07.2018 sissetuleku (töötasu) arestimise akt on koostatud arvestades TMS sätteid ning juhindudes Justiitsministeeriumi 15.12.2009 määruse nr 42 „kohtutäiturimäärustik“ lisast
- Nimetatud aktis on märgitud, et arestimisele kuulub summa, mille väljaarvestamisel arvestatakse töötasu suurust, ülalpeetavate arvu ja TMS tulenevaid norme (sh Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi). Vaidlusalune arestimisakt sisaldab vajalikku informatsiooni, mida tööandja peab arestimisele kuuluva summa arvutamisel arvesse võtma. Kohus nõustub kohtutäituriga, et arestimisakti alusel kuulub arestimisele üksnes summa, mis ületab mittearestitavat summat.
- Riigikohtu lahendis 3-2-1-3-08 punktis 11 on märgitud, et TMS § 130 lõike 1 kohaselt ulatub töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude arestimisega omandatud pandiõigus ka pärast arestimist sissenõutavaks muutuvatele summadele. 3
(4)- Kohus avaldaja väidetega, et summa ei ole piisavalt piiritletav, arestimisakti ei tohi välja anda kui eelduslikult on töötasu arestimise hetkel väiksem kui mittearestitav summa ja et töötasu arestimine ei saa olla suunatud tulevikus sissenõutavatele summadele, ei nõustu. Kohtu hinnangul on tulevane nõue piisavalt piiritletav, sest kohtutäiturile oli arstimisakti koostamise ajal teada nii tööandja kui ka see, et avaldaja saab sellelt tööandjalt töötasu. Samuti tuleneb viidatud lahendist, et kohtutäitur saab arestida ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid summasid. Avaldaja toob esile, et võlgnikul puuduvad andmed töötasu suurenemise kohta ja selliseid andmeid ei ole ka kohtutäituril. Kohus leiab, et seda saab väita ainult võlgnik, kes kokkuleppel tööandjaga hoiab oma palga suuruse alampalga piires või vähemalt sellisel tasemel, et temalt ei saa saaks täitemenetluses midagi sisse nõuda. Avaldaja on menetlusabi taotluses märkinud elukutseks autojuht-ekspediitor-kuller. Arvestades, et veonduse ja laonduse sektori keskmine brutopalk oli 2018.a II kvartalis Statistikaameti andmetel 1253 eurot, siis on tõenäoline, et avaldaja palk arvestades turusituatsiooni peaks lähiajal tõusma, samuti on võimalik, et tööandja maksab lisatasu (näiteks lisatöö või tulemuslikuma töö eest). Kui aga avaldaja tööandjal võimalused palka tõsta puuduvad, siis on avaldajal võimalus vahetada töökohta ja suurendada läbi töökoha vahetuse oma sissetulekut.
- Avaldaja toob esile, et võlgnevuse summa on väär. Kohtu hinnangul ei ole kaebus kohtutäituri otsusele või tegevusele selleks kohane õiguskaitsevahend. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. TMS § 221 lg 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu lahend 3-2-1-134-07). Kohus jätab tähelepanuta kõik seisukohad ja tõendid, mis on seotud võla olemasolu ja selle suurusega, kuna need on asjasse puutumatud. Samuti jätab kohus tähelepanuta kõik vastuväited, mis on seotud 30.03.2018 arestimisaktiga, kuna kohtutäitur on 09.07.2018 otsusega viinud arestimisakti seadusega kooskõlla ning otsuse vaidlustamise aeg on ka möödunud.
- Eelpooltoodu alusel kogumis asub kohus seisukohale, et avaldaja taotlus 09.07.2018 töötasu arstimisakti tühistamiseks ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kohtutäitur on teinud täitemenetluse toimingud kooskõlas seadusega.
- Kohus jätab kaebuse rahuldamata, mistõttu jäetakse menetluskulud
§ 172
lg 7 lause 2 järgi avaldaja kanda.
§ 174
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses.
§ 175
lg 31 kohaselt kohtutäituri kantud õigusabikulusid käesolevas menetluses ei hüvitata. Kuna puudutatud isik II ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja esitanud, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)