← Eesti

2-16-13557/33

Obsah (16)§ 158§ 86§ 168§ 163§ 165§ 65§ 150§ 171§ 23§ 22§ 132§ 193§ 66§ 169§ 175§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2018. a, Tallinna kohtumaja. Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja numbe

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 4 esimene lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur koostas ja esitas kohtule aruande, millest nähtuvalt võlgniku arvelduskontodel võlgniku pankroti väljakuulutamise seisuga arestimisele kuulunud rahalised vahendid puudusid, samuti puudus muu teadaolev realiseerimisele kuulunud vara. Aruande kohaselt on võlgnik alates 2017. a detsembrist asunud tööle xxx OÜ-s. Maksu- ja Tolliameti 11.01.2018 vastusest nähtuvalt võlgniku sissetulek pankrotimenetluse ajal olnud alla 224 euro ja sissetulekud arestimisele ei kuulu. Pankrotimenetluse lõpparuande esitamise hetke seisuga puuduvad võlgniku pankrotimenetluses muud teadaolevad varad või nõudeõigused ning haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks esinenud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Halduri hinnangul käesolevas menetluses ei jätku pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks, mistõttu tuleks halduri hinnangul vastavalt

§ 158menetlus lõpetada raugemise tõttu. 3

(7)Kohus on tuvastanud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning haldur on teinud ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Seetõttu esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks. Asjast huvitatud isikutel oli võimalik kuni 05.07.2018 tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtu määratud tähtaja jooksul kohtu deposiiti raha ei tasutud.

§ 158

lg 5 järgi ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne

§-s 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis 06.04.2017 vande kooskõlas

§ 86lg-ga 2.

Eeltoodust tulenevalt puuduvad

§ 158lg-des 5 ja 6 märgitud menetluse lõpetamise piirangud.

Kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. 3.

§ 158

lg 4 teine lause sätestab, et kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotimenetluses on esitatud alljärgnevad nõuded: Rahuldamisjärk Tunnustatud, kuid Nõude tunnustamine rahuldamata Jrk nõude suurus nr Võlausaldaja eurodes

  1. Swedbank AS Teine (II) 6604,06 eurot (registrikood xxx) rahuldamisjärk Esitatud nõue summas 6604,06 eurot, tunnustatud täies ulatuses
  2. Bigbank AS Teine (II) 823,36 eurot (registrikood xxx) rahuldamisjärk Esitatud nõue summas 823,36 eurot, tunnustatud täies ulatuses Era Liisingu Teine (II) 795,54 eurot Inkassoteenused rahuldamisjärk Aktsiaselts (registrikood xxx) Esitatud nõue summas 795,54 eurot, tunnustatud täies ulatuses
  3. ERGO Insurance SE Teine (II) 335,67 eurot (registrikood xxx) rahuldamisjärk Esitatud nõue summas 335,67 eurot, tunnustatud täies ulatuses
  4. Julianus Inkasso OÜ Teine (II) 198,60 eurot (registrikood xxx) rahuldamisjärk Esitatud nõue summas 198,60 eurot, tunnustatud täies ulatuses
  5. Eesti Vabariik (Riigi Teine (II) 1374,30 eurot Tugiteenuste Keskuse rahuldamisjärk kaudu, registrikood xxx) Esitatud nõue summas 1374,30 eurot, tunnustatud täies ulatuses
  6. Tallinna kohtutäitur Teine (II) 108,04 eurot Katrin Vellet rahuldamisjärk (isikukood xxx) Esitatud nõue summas 108,04 eurot, tunnustatud täies ulatuses
  7. Tallinna kohtutäitur Teine (II) 53,69 eurot Risto Sepp (isikukood rahuldamisjärk xxx) Esitatud nõue summas 53,69 eurot, tunnustatud täies ulatuses
  8. 4

(7)
  1. Tallinna kohtutäitur Teine (II) 106,44 eurot Hille Kudu (isikukood rahuldamisjärk xxx) Esitatud nõue summas 106,44 eurot, tunnustatud täies ulatuses
  2. Tallinna linn (Tallinna Teine (II) 91,01 eurot Linnakantselei kaudu, rahuldamisjärk registrikood xxx) Esitatud nõue summas 91,01 eurot, tunnustatud täies ulatuses
  3. Telia Eesti AS (enne Teine (II) 102,80 eurot AS Eesti Telekom, rahuldamisjärk registrikood xxx) Esitatud nõue summas 102,80 eurot, tunnustatud täies ulatuses Kohus märgib vastavalt

§ 158

lg-le 4 eelnimetatud andmed nõuete kohta kohtumääruse resolutsiooni.

§ 168

kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 4.

§ 163

lg 5 esimene lause sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.“ Nähtuvalt aruandest ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga pankrotiseaduse mõistes. Aruande kohaselt võlgniku maksejõuetuse primaarne põhjus 2007. aastal töö kaotamise ning sellega seoses tekkinud võlad ning terviseprobleemid (krooniline c-viirushepatiit, HIVtõbi). Kohus nõustub halduri hinnanguga, et maksejõuetust ei toonud kaasa kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, seega on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 163 lõike 5 mõistes 5.

§ 165

lg 3 sätestab: „Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.“ Kohus vabastab

§ 165

lg 3 alusel pankrotihaldur Eve Selbergi I Ti (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 6. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 150

lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi,

§ 23lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22lõikes 5 nimetatud aruandega.

Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd 5 tundi. Pankrotimenetluse jooksul on haldur teavitanud võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest, koondanud ja kontrollinud nõudeid, viinud läbi ja protokollinud võlausaldajate üldkoosolekuid, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud

§ 132ettekande, jaotusettepaneku ja lõpparuande. Haldur palub määrata halduri tasuks 400 eurot (1 tund on 80 eurot), millele lisandub käibemaks summas 80 eurot. 5

(7)Halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, palub pankrotihaldur määrata menetlusabi korras (välja mõista riigi vahenditest), ülejäänud puuduvas osas välja mõista võlgnikult. Kohus ei pea halduri tasu kinnitamisel vajalikuks ära kuulata pankrotitoimkonna arvamust. Kohus peab halduri tasu taotlust põhjendatuks ning määrab pankrotihalduri tasu suuruseks 400 eurot, millele lisandub käibemaks 80 eurot, kokku 480 eurot.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel

§ 65lg 11 ja Ts

MS § 183 lg 2 järgi halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning

§ 193lg-st 4 tulenevalt ka sotsiaalmaks).

Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. Ülejäänud osas, so summas 3,60 eurot (tasu 3 eurot + käibemaks 0,60 eurot), kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele võlgnik I Tilt.

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Esitatud lõpparuande kohaselt on võlgniku pankrotimenetluse kuludeks vaid pankrotihalduri tasu ja kulutused (tasu sisaldab pankrotihalduri pankrotimenetluse vältel kantud bürookulusid). 7.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning andnud oma nõusoleku usaldusisikuks määramiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud.

§ 171

lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Pankrotihaldur on palunud kohtul otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel nimetada võlgnik ise usaldusisikuks. 26.01.2018. antud nõusolekust tulenevalt kinnitab I T, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi ning et talle on teatavaks tehtud ning tema poolt on aru saadud pankrotimenetluses usaldusisiku ülesannetesse, õigustesse ning kohustustesse puutuv. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustab võlgnikku täitma usaldusisiku kohustusi.

§-s 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest 6

(7)vabastamise. PanksS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas.

§ 173lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.