← Eesti

1-16-6179/85

Obsah (4)§ 901§ 30§ 211§ 17

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS 1-16-6179 12. november 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Peeter Roosma Kriminaalasi Helyse Karu süüdistuses KarS § 199 lg 2 Kohtuasi p-de 5,

) § 901 lg 2 alusel loa nõuda elektroonilise side ettevõtjalt elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lg-s 2 sätestatud andmeid H. Karu kahe mobiiltelefoni numbri vahendusel kõnede ja sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi, edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kindlakstegemiseks

  1. septembril
  2. Selle loa alusel sideettevõtjalt nõutud andmete kohta koostas uurimisasutus
  3. novembril 2015 protokolli, milles kajastati mastide piirkonnad, milles H. Karu kasutuses olnud abonendinumbrit
  4. septembril 2015 pärast kella 19.00 kasutati. Kogumis teiste tõenditega soovib süüdistaja selle protokolliga kohtus tõendada, et
  5. septembril 2015 toimunud varguse pani toime H. Karu. 5.
  6. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör andis
  7. veebruaril 2016 uurimisasutusele loa nõuda KarS § 303 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo uurimiseks elektroonilise side ettevõtjalt ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud andmeid H. Karu kasutuses olnud seitsme abonendinumbri kohta ajavahemikul
  8. märtsist 2015 kuni
  9. veebruarini
  10. Selle loa alusel sideettevõtjalt nõutud andmete kohta koostas uurimisasutus
  11. märtsil 2016 protokolli, milles on kajastatud kuupäevad selle kohta, millal H. Karu helistas ja võttis vastu kõnesid, samuti saatis ja võttis vastu sõnumeid kaaskohtualustele. Koos teiste tõenditega soovib süüdistaja selle protokolliga tõendada, et H. Karu on kaaskohtualuseid alates kevadest
  12. a korduvalt telefonitsi ähvardanud. Sama loa alusel sideettevõtjalt saadud andmete kohta koostas uurimisasutus protokolli ka
  13. aprillil ja
  14. mail
  15. Protokollides tuuakse esile, milliste tugijaamade piirkonnas on H. Karu kasutuses olnud kuuelt abonendinumbrilt helistatud ja kõnesid vastu võetud 4.,
  16. ja
  17. augustil ning 1.–
  18. septembril
  19. Protokollidega soovib süüdistaja kogumis muude tõenditega kohtus tõendada, et osutatud kuupäevadel aset leidnud kuus vargust on toime pannud H. Karu. 5.
  21. aprillil 2016 koostas uurimisasutus protokolli, milles kajastati andmeid H. Karu kasutuses olnud kahe abonendinumbri kohta. Täpsemalt nähtub protokollist, milliste tugijaamade piirkonnas on abonendinumbritelt helistatud ja kõnesid vastu võetud 16.–
  22. jaanuaril
  23. Sellega soovib süüdistaja kogumis muude tõenditega tõendada, et H. Karu oli isikuks, kes 17.–
  24. jaanuaril 2015 kannatanu pangakaardiga sularahaautomaadist raha välja võttis. Protokolli aluseks olevad andmed on sideettevõtjalt saadud Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri
  25. jaanuari ja
  26. veebruari
  27. a loa alusel, mis on antud teises kriminaalasjas nr
  28. Selle kriminaalasja esemeks olid KarS § 200 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o kaks röövimist, mis pandi toime
  29. ja
  30. jaanuaril 2015 grupi poolt, relva kasutades ja sissetungimisega. Lubadega võimaldati uurimisasutusel nõuda sideettevõtjalt H. Karu kahe abonendinumbri ja erinevate IMEI-de kohta ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud andmeid alates
  31. jaanuarist kuni
  32. veebruarini
  34. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni H. Karu kaitsja, kes taotles maakohtu otsuse tühistamist.
  35. Tartu Ringkonnakohtu
  36. novembri
  37. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. 3

(10)1-16-6179 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni H. Karu kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist, kriminaalmenetluse lõpetamist ja H. Karu õigeksmõistmist.
  2. Kaitsja leiab, et sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavad protokollid ei ole lubatavad tõendid ja nende alusel on H. Karu süüditunnistamine põhjendamatu. Kaitsja viitab Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi: Euroopa Kohus) otsusele liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 ja leiab, et õigusnormid, mis kohustavad sideettevõtjaid säilitama sideandmeid (ESS § 1111), samuti nende andmete kasutamine H. Karu süüditunnistamisel on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  3. juuli
  4. a direktiivi 2002/58/EÜ (edaspidi: direktiiv 2002/58/EÜ) artikli 15 lg-ga 1, mida tuleb tõlgendada koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi: harta) artiklitega 7, 8, 11 ja artikli 52 lg-ga
  6. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  7. mai
  8. a määrusega võeti H. Karu kaitsja kassatsioon menetlusse. Kassatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks aega
  9. septembrini
  10. Prokuratuur ei esitanud Riigikohtule seisukohta. Kriminaalasjas H. Karule tõkendina kohaldatud vahistamise tühistas Riigikohus
  11. oktoobril 2018, sest H. Karu kannab teises kriminaalasjas mõistetud 4 aasta 7 kuu pikkust vangistust (alates
  12. märtsist 2016). ASJASSE PUUTUVAD SÄTTED
  13. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  14. juuli
  15. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  16. novembri
  17. a direktiiviga 2009/136/EÜ (ELT eriväljaanne 13/29, lk 514) „Artikkel 5 Side konfidentsiaalsus
  18. Liikmesriigid tagavad üldkasutatava sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse siseriiklike õigusaktidega. Eelkõige keelatakse nende õigusaktidega isikutel, kes ei ole kasutajad, kuulata, salaja pealt kuulata, salvestada või muul viisil pealt kuulata või jälgida sidet ja sellega seotud liiklusandmeid ilma asjaomaste kasutajate loata, kui see ei ole õiguspärane artikli 15 lõike 1 kohaselt. [---] [---]
  19. Liikmesriigid tagavad, et elektrooniliste sidevõrkude kasutamine teabe salvestamiseks või juurdepääsuks abonendi või kasutaja lõppseadmesse salvestatud teabele on lubatud ainult tingimusel, et asjaomasele abonendile või kasutajale esitatakse direktiivi 95/46/EÜ kohaselt selge ja arusaadav teave muu hulgas andmete töötlemise eesmärgi kohta ning talle antakse võimalus keelduda vastutava andmetöötleja teostatavast töötlemisest. [---]“ „Artikkel 6 Liiklusandmed
  20. Abonentide ja kasutajatega seotud liiklusandmed, mida töötleb üldkasutatava sidevõrgu pakkuja või üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste osutaja, tuleb kustutada või muuta 4
(10)1-16-6179 anonüümseks, kui neid ei ole enam vaja side edastamiseks, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 5 ning artikli 15 lõike 1 kohaldamist.
  1. Töödelda võib liiklusandmeid, mis on vajalikud abonentide arvete ja sidumistasude jaoks. Selline töötlemine on lubatud ainult selle tähtaja lõpuni, mille jooksul võib arve õiguspäraselt vaidlustada või mille jooksul võib võtta meetmeid arve sissenõudmiseks. [---]“ „Artikkel 9 Asukohaandmed (v.a liiklusandmed)
  2. Kui üldkasutatavate sidevõrkude või üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kasutajate või abonentidega seotud asukohaandmeid (v.a liiklusandmed) võib töödelda, töödeldakse neid andmeid ainult pärast nende anonüümseks muutmist või kasutajate või abonentide nõusolekul ning lisaväärtusteenuse osutamiseks vajalikul määral ja selleks vajaliku aja jooksul. Teenuseosutaja peab enne kasutajate või abonentide nõusoleku saamist teatama neile töödeldavate asukohaandmete (v.a liiklusandmed) liigi, töötlemise eesmärgi, kui kaua see kestab ja kas andmed edastatakse lisaväärtusteenuste osutamiseks kolmandatele isikutele. [---]“. „Artikkel 15 Direktiivi 95/46/EÜ teatavate sätete rakendamine
  3. Liikmesriigid võivad võtta seadusandlikke meetmeid, millega piiratakse käesoleva direktiivi artiklites 5 ja 6, artikli 8 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 ning artiklis 9 sätestatud õiguste ja kohustuste ulatust, kui selline piiramine on vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne abinõu selleks, et kaitsta direktiivi 95/46/EÜ artikli 13 lõikes 1 nimetatud riiklikku julgeolekut (s.t riigi julgeolekut), riigikaitset, avalikku korda, kriminaalkuritegude või elektroonilise sidesüsteemi volitamata kasutamise ennetamist, uurimist, avastamist ja kohtus menetlemist. Selleks võivad liikmesriigid muu hulgas võtta seadusandlikke meetmeid, millega nähakse ette andmete säilitamine piiratud aja jooksul käesolevas lõikes sätestatud põhjustel. Kõik käesolevas lõikes osutatud meetmed on kooskõlas ühenduse õiguse üldpõhimõtetega, kaasa arvatud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõigetes 1 ja 2 osutatud põhimõtetega. [---]“
  4. Elektroonilise side seadus (RT I 2004, 87, 593; RT I, 22.05.2018, 3) „§
  5. Andmete säilitamise kohustus [---]
(2)Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama järgmised andmed: 1) helistaja number ning kliendi nimi ja aadress; 2) vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress; 3) lisateenuse, sealhulgas kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress; 4) kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 5
(10)1-16-6179 5) kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus; 6) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside tunnus (International Mobile Subscriber Identity – IMSI); 7) helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside terminalseadme tunnus (International Mobile Equipment Identity – IMEI); 8) kärjetunnus kõne alustamise ajal; 9) andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse; 10) anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiveerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, millest teenus aktiveeriti. [---]
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid säilitatakse üks aasta, alates side toimumise ajast, kui need sideteenuse osutamise käigus on loodud või neid on töödeldud. [---] [---]
(11)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid edastatakse: 1) kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt uurimisasutusele, jälitusasutusele, prokuratuurile ja kohtule; [---]“ 13. Kriminaalmenetluse seadustik (RT I 2003, 27, 166; RT I, 31.05.2018, 22) „§ 17. Kohtumenetluse pooled
(1)Kohtumenetluse pooled on prokuratuur, [---]. [---]“ „§ 30. Prokuratuur kriminaalmenetluses
(1)Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus.
(2)Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.“ „§ 901. Andmete nõudmine sideettevõtjalt [---]
(2)Uurimisasutus võib prokuratuuri loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses teha päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi esimeses lõikes. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud.
(3)Käesolevas paragrahvis ettenähtud päringu võib teha üksnes siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks.“ „§ 211. Kohtueelse menetluse eesmärk 6
(10)1-16-6179
(1)Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused.
(2)Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud.“ 14. Prokuratuuriseadus (RT I 1998, 41, 625; RT I, 06.07.2018, 20) „§ 1. Prokuratuur
(1)Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurile pandud ülesandeid.
(11)Prokuratuur on oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes käesolevast seadusest, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. [---]“ „§ 2. Prokurör [---]
(2)Prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi.“ KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  1. Käesolevas kriminaalasjas on tekkinud küsimus sellest, kas lubatavateks tõenditeks saab pidada protokolle, mille uurimisasutus on koostanud prokuratuuri loa alusel sideettevõtjalt nõutud andmete kohta.
  2. Tegemist on ESS § 1111 lg-s 2 sätestatud andmetega, mida telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse ning telefonivõrgu ja mobiiltelefonivõrgu teenuse osutaja on kohustatud säilitama ühe aasta jooksul (ESS § 1111 lg 4) ja millest nähtub muu hulgas helistaja ja vastuvõtja number, kliendi nimi ja aadress, kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg, kasutatud telefoni- ja mobiiltelefoniteenus, helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilside ja terminalseadme tunnus, samuti kärjetunnus kõne alustamise ajal ja tugijaama geograafilist asukohta määratlevad andmed. Need on andmed, mis seostuvad telefoni- ja mobiiltelefoni kaudu kõnede ja sõnumite edastamise faktiga ning mobiilsideseadme kasutamise asukohaga, kuid ei anna teavet sõnumi sisu kohta.
  3. Uurimisasutusele andis load kohtueelses menetluses sideettevõtjale päringu tegemiseks

§ 901lg 2 alusel prokuratuur.

Load anti erinevate kuritegude uurimiseks süüdistatava abonendinumbrite andmete kohta vastavalt kas ühe päeva (vt määruse p 5.1), ligikaudu ühe kuu (vt määruse p 5.3) või ligikaudu ühe aasta osas (vt määruse p 5.2).

  1. Euroopa Kohus asus liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 tehtud
  2. detsembri
  3. a otsuses seisukohale, et kommunikatsiooni liiklus- ja asukohaandmete säilitamist ning riigiasutustele kättesaadavaks tegemist reguleerivad riigisisesed normid kuuluvad direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg 1 kohaldamisalasse (p-d 73–78). Kohtuasjas C-207/16 tehtud
  4. oktoobri
  5. a otsuses selgitati täiendavalt, et direktiiv 2002/58/EÜ 7

(10)1-16-6179 kohaldub ka siis, kui taotlus elektroonilise side andmetele juurdepääsuks on esitatud kriminaalmenetluse raames (p 39). 19. Seega kuuluvad Euroopa Liidu õiguse kohaldamisalasse nii ESS § 1111 lg-d 2 ja 4, mis reguleerivad elektroonilise side andmete säilitamist, kui ka

§ 901lg 2, mis reguleerib uurimisasutuse juurdepääsu kõnesolevatele andmetele.

Kaitsja on seisukohal, et osutatud sätted on vastuolus direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg-ga 1, mida tuleb tõlgendada kooskõlas harta artiklitega 7, 8, 11 ja artikli 52 lg-ga

  1. Arvestades Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkust, tuleb riigisisest õigust tõlgendada kooskõlaliselt Euroopa Liidu õigusega. Kuna tõendite lubatavus sõltub nende kogumist reguleerivate menetlusnormide järgimisest, on osutatud sätted praeguses kriminaalmenetluses asjasse puutuvad. Seega, hinnates kriminaalasjas esitatud sideettevõtjalt saadud andmeid kajastavate protokollide lubatavust tõendina, peab kolleegium vastama ka küsimusele, kuivõrd on nende aluseks olevate andmete kogumine toimunud kooskõlas direktiivi artikli 15 lg-ga 1, mida tuleb tõlgendada koostoimes harta artiklitega 7, 8, 11 ja artikli 52 lg-ga
  3. Euroopa Kohus leidis liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 tehtud
  4. detsembri
  5. a otsuses, et direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg-t 1 tuleb harta artikleid 7, 8 ja 11 ning artikli 52 lg-t 1 arvesse võttes tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis reguleerivad liiklusandmete ja asukohaandmete kaitset ja turvalisust ning eelkõige pädevate ametiasutuste juurdepääsu säilitatavatele andmetele, piiramata seda juurdepääsu kuritegevuse vastu võitlemise raames üksnes raske kuritegevuse vastu võitlemisega, nägemata ette, et andmete juurdepääsu saamise eeltingimus on kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnev kontroll, ning nõudmata, et kõnealuseid andmeid säilitataks liidu territooriumil (resolutsiooni punkt 2).
  6. Euroopa Kohus täpsustas kohtuasjas C-207/16 tehtud
  7. oktoobri
  8. a otsuses, et direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg 1 esimese lause sõnastus ei piira kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärki võitlusega üksnes raskete kuritegude vastu, vaid peab silmas kuritegusid üldiselt (p 53). Kui andmetele juurdepääsuga kaasnev riive ei ole raske, võib juurdepääsu põhjendada ka üldiselt kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärgiga (p 57). Euroopa Kohus asus seisukohale, et direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg-t 1 tuleb koostoimes põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 tõlgendada nii, et avaliku võimu juurdepääs andmetele, milleks on perekonnanimi, eesnimi ja vajaduse korral ka aadress, millega saab identifitseerida varastatud mobiiltelefonis avatud SIM-kaartide omanikke, kujutab endast nimetatud isikutele harta viidatud artiklitega tagatud põhiõiguste riivet, mis ei ole aga nii raske, et sellist juurdepääsu tuleks kuritegude ennetamisel, uurimisel, avastamisel ja menetlemisel piirata võitlusega raske kuritegevuse vastu.
  9. Käesoleva eelotsuse taotluse esimese küsimuse eesmärk on selgitada, kas direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg-t 1 tuleb koostoimes harta artiklitega 7, 8, 11 ja artikli 52 lg-ga 1 tõlgendada nii, et riigiasutuste juurdepääs andmetele, mis võimaldavad kindlaks teha kahtlustatava telefoni ja mobiiltelefoni side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja ja kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja mobiilsideseadme kasutamise asukoha, kujutab endast harta viidatud artiklitega tagatud põhiõiguste riivet, mis on alati nii raske, et sellist juurdepääsu tuleks kuritegude ennetamisel, uurimisel, avastamisel ja menetlemisel piirata võitlusega raske kuritegevuse vastu, sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta säilitatud andmetele on riigiasutustel juurdepääs.
  10. Kolleegiumi hinnangul on ajavahemik, mille kohta sideettevõtjalt andmeid nõutakse, oluline asjaolu, mida tuleb põhiõiguste riive raskuse hindamisel arvesse võtta. Seega on kolleegiumi arvates võimalik, et põhiõiguste riive, mis kaasneb side lähte- ja sihtkoha, kuupäeva, kellaaja, kestuse, sideteenuse liigi, kasutatud seadme ja mobiilsideseadme 8

(10)1-16-6179 kasutamise asukoha andmete (või nendest üksnes osa) kohta päringu tegemisega juhul, kui andmeid nõutakse lühikese ajavahemiku kohta (nagu näiteks on seda üks päev, vt määruse p 5.1), ei ole sedavõrd raske, et see saaks olla õigustatav üksnes võitlusega raske kuritegevuse vastu. Sel juhul ei ole üldjuhul nende andmete alusel võimalik teha ulatuslikke järeldusi isiku eraelu kohta, mistõttu võiks riigiasutuste juurdepääs andmetele olla põhjendatav ka üldiselt kuritegude menetlemise ja uurimise eesmärgiga, piiramata seda võitlusega raske kuritegevuse vastu. Selles küsimuses aga puudub seni Euroopa Kohtu seisukoht.
  1. Teise küsimuse eesmärk on selgitada, kas Euroopa Kohtu asjas C-207/16 tehtud
  2. oktoobri
  3. a otsuse punktides 55–57 väljendatud proportsionaalsuse põhimõte tähendab sisuliselt seda, et määruse punktis 16 loetletud andmetele juurdepääs on õigustatav üldise kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja menetlemise eesmärgiga juhul, kui andmete hulk on väike ja põhiõiguste riive ei ole seetõttu intensiivne. Seejuures on andmete hulga puhul oluline arvestada nii andme liike (st side sihtkoht, seadme asukoht) kui ka ajalist ulatust (nt üks päev, kuu või aasta). Teisisõnu tähendaks see, et mida raskem on menetletav kuritegu, seda intensiivsem põhiõiguste riive on menetluses lubatud ehk seda enamatele andmetele on riigiasutuste juurdepääs õigustatud.
  4. Kolmas küsimus on ajendatud sellest, et kolleegiumi hinnangul ei ole päris selge, millistele tingimustele peab vastama „sõltumatu haldusasutus“, kelle eelnevale kontrollile (alternatiivina kohtu eelnevale kontrollile) peab riigiasutuste juurdepääs andmetele olema allutatud (vt Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 tehtud
  5. detsembri
  6. a otsuse p 120, resolutsiooni p 2).

§ 901

lg 2 kohaselt võib päringu elektroonilise side ettevõtjale ESS § 1111 lg-tes 2 ja 3 loetletud andmete kohta teha uurimisasutus prokuratuuri loal kohtueelses menetluses ja kohtu loal kohtumenetluses. 26. Eestis juhib kriminaalmenetluses kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele (

§ 30lg-d 1 ja 2).

Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. Seejuures peavad uurimisasutus ja prokuratuur selgitama kohtueelses menetluses kahtlustatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud (

§ 211lg-d 1 ja 2).

Et prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi, tuleneb ka prokuratuuriseadusest (ProkS § 1 lg-d 1–11, § 2 lg 2).

  1. Väärib märkimist, et kuigi kriminaalmenetluses isiku põhiõigusi kõige enam riivavateks toiminguteks peab prokuratuur küsima luba eeluurimiskohtunikult (nt enamik jälitustoiminguid, vahistamine), on ka prokuratuuri pädevuses mitmete põhiõigusi intensiivselt riivavate menetlustoimingute tegemise otsustamine (näiteks annab prokuratuur loa isiku, asja või paikkonna varjatud jälgimiseks (jälitustoiming), samuti paljudel juhtudel läbiotsimiseks). Lisaks on ka Euroopa Inimõiguste Kohus möönnud teatud tingimustel jälitustoimingute puhul eelneva kohtuliku kontrolli puudumise lubatavust, kui kohtulik kontroll toimub hiljem (vt nt Euroopa Inimõiguste Kohtu
  2. septembri
  3. a otsus Uzun vs. Saksamaa, p-d 71–74;
  4. jaanuari
  5. a otsus Szabó ja Vissy vs. Ungari, p 77).
  6. Kahtlust, kas prokuratuur siiski vastab Euroopa Kohtu praktikas väljendatud eelviidatud sõltumatu haldusasutuse kriteeriumile, tekitab kolleegiumis eelkõige tõik, et pärast kohtueelset menetlust, kui prokuratuur on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud kõik vajalikud tõendid ja esineb selleks alus, esitab prokuratuur isikule süüdistuse. Sel juhul esindab prokuratuur kohtus riiklikku süüdistust (

§ 30lg 1, Prok

S § 1), olles seejuures ka kohtumenetluse pool (

§ 17lg 1).

Seega on kolleegiumi hinnangul vajalik küsida Euroopa Kohtult eelotsust küsimuses, kas Euroopa Kohtu liidetud kohtuasjades C-203/15 ja C-698/15 tehtud 21. detsembri 2016. a otsuse resolutsiooni punktis 2 sedastatud nõuet, et riigi pädevate asutuste 9

(10)1-16-6179 juurdepääs andmetele peab olema allutatud kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnevale kontrollile, tuleb tõlgendada nii, et sõltumatu haldusasutusena võib olla käsitatav ka prokuratuur, kes juhib kohtueelset menetlust, olles seejuures seadusega kohustatud tegema seda sõltumatult, alludes ainult seadusele ja selgitades kohtueelses menetluses süüdistatavat nii süüstavad kui ka õigustavad asjaolud, kuid kes esindab hiljem kohtumenetluses riiklikku süüdistust. 29. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et olemasolev Euroopa Kohtu praktika ei näi andvat küsimustele vastamiseks piisavaid juhiseid, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 lg-te 2 ja 3 alusel küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Riigikohus peatab praeguses kriminaalasjas menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni (protokolli (nr 3) Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 lg 1 alusel). (allkirjastatud digitaalselt) 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.