lg 1 p-st 4 ja § 430 lg-st 1 taotlevad menetlusosalised, et kohus kinnitaks kompromissi määrusega ja lõpetaks tsiviilasja nr 2-189931 menetluse kirjalikus menetluses seoses kompromissi saavutamisega lepingupoolte vahel. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamisega kaasnevatest juriidilistest tagajärgedest, et hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ja et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise kohtu poolt teel on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega. Pooled on kinnitanud, et nad tegutsesid ja tegutsevad kompromissi sõlmimisel ja täitmisel heas usus, tuginedes eeldusele, et kõik teise poole poolt esitatud kinnitused vastavad tegelikkusele ning pooled täidavad nõuetekohaselt kõik endale käesoleva kompromissiga võetud kohustused. Pooled on ka kinnitanud, et neil on kõik õigused allkirjastada käesolev kompromiss ja nad on kompromissilepingu tekstiga hoolikalt tutvunud ning mõistavad kompromissi sisu ja tähendust. Pooled on avaldanud soovi lühendada kompromissi kinnitavale ja tsiviilasjas nr 2-18-9931 menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamise menetlustähtaega ühele päevale määruse menetlusosalistele kätte toimetamisest alates. Kompromissis sisaldus hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. Kohtumääruse selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 2 Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-18-9931 lõpetamisele. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et määrusele saab esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul määruse pooltele kättetoimetamisest. Tulenevalt
lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud, mis ei ole hõlmatud käesoleva kompromissiga, jäävad poolte endi kanda.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (
Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud riigilõivu kokku summas 475 eurot. Hageja taotleb seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega
lg 2 p-i 1 alusel hageja poolt tasutud riigilõivust (summas 475 eurot) poole s.o 237,50 euro tagastamist hagejale. Kohus leiab, et hageja kompromissis sisalduv taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hagejale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (summas 475 eurot) pool, so 237,5 eurot hageja kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.