← Eesti

2-18-8200/15

Obsah (5)§ 428§ 430§ 64§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Kohtujurist Merilin Oldekop Määruse tegemise aeg ja koht 6. august 2018. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-8200 Tsiviilasi A K hagi P R

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 28.05.2018 esitas A K (hageja) hagi P R’i (kostja I) ja HMF Finance OÜ (kostja II) vastu seltsinguvara jaotamise nõudes.
  2. 01.08.2018 esitati maakohtule kompromiss, milles pooled taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4. Kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei 2 saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks 1 päevale on kooskõlas

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4 ja tuleb rahuldada.

6. Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 7. Poolte kokkuleppel jääb 29.05.2018 Harju Maakohtu määrusega P R’ile kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud kinnistule (asukohaga xxxx, xxxx) seatud kohtulik hüpoteek summas 8500 eurot A K kasuks tagama käesoleva kohtumääruse täitmist. 8.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (

§ 150lg 4).

Toimikust nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 500 eurot (maksekorraldus nr 1555, tl 27). Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.