Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale. Asjaolud ja menetluse käik M V esitas
lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu 2 2-18-9995 tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja ja kostja ärakuulamisel selgus, et poolte abielusuhted on lõppenud ja kostja on võtnud haginõude õigeks. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt
lg 2 ja
lg 2, samuti
Menetluskulude jaotus Vastavalt
lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud abielulahutuse nõudega kaasnevalt poolte enda kanda.
lg 2 p 3 kehtestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja M V on tasunud ükssada eurot riigilõivu menetlusse esitatud haginõude eest maksekorraldusega nr 983 11.06.2018. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 100 eurot. Seega on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama 50 eurot, mis hageja esindaja soovil tuleb temale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.